Leia sisu riikide kaupa
Riikliku registri ajalugu
Millal register loodi?
Kuni 1990. aastani peeti Austria äriregistrit (Handelsregister) paberil. 1991. aastal asendati see Firmenbuch’iga, mida hallatakse elektroonilise andmebaasina.
Millal see digiteeriti?
Kui Handelsregister asendati 1991. aastal Firmenbuch’iga, kanti pearegistris (Hauptbuch) hoitud andmed üle elektroonilisse andmebaasi. Alates sellest ajast on kõik andmed, nii uuemad kui ka vanemad (alates 1991. aastast), kättesaadavad elektrooniliselt. Alates 2005. aastast on ka äriregistri dokumendiarhiivi (Urkundensammlung) peetud elektrooniliselt.
Millised on praegu kohaldatavad õigusaktid?
Peamised õigusnormid on sätestatud äriregistri seaduses (Firmenbuchgesetz – FBG) ja äriseadustikus (Unternehmensgesetzbuch – UGB).
Millist teavet äriregister pakub?
Kellel on juurdepääs registrile?
Kõigil on õigus pääseda juurde äriregistri andmebaasile ja saada teavet registrikannete kohta. Juurde pääseb nii pearegistrile kui ka dokumendiarhiivile.
Millist teavet äriregister sisaldab?
Äriregistri pearegister sisaldab teavet kõigi Austrias registreeritud äriühingute kohta. Dokumente, mille alusel need kanded on tehtud, hoitakse dokumendiarhiivis.
Äriregister on mõeldud selliste faktide registreerimiseks ja avalikustamiseks, mis tuleb äriühinguõiguse kohaselt registreerida. Nende hulka kuuluvad äriühingu äriregistri number, ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja tegevuskoha aadress ning äriühingut esindama volitatud isikud. Üldjuhul tuleb äriregistrisse kantud faktide muutumisest viivitamata kohtule teada anda (teatamiskohustus).
Mis liiki andmeid säilitatakse? (Millised üksused avalikku registrisse kantakse? Teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded jne)
Äriregistri seaduse paragrahvi 2 kohaselt tuleb pearegistrisse kanda eelkõige järgmised üksused: kõik piiratud vastutusega äriühingud (osaühing (Gesellschaft mit beschränkter Haftung – GmbH), aktsiaselts (Aktiengesellschaft – AG), Euroopa äriühing – SE), registreeritud ühingud (täisühing (offene Gesellschaft – OG) ja usaldusühing (Kommanditgesellschaft – KG)) ning ühistud (sealhulgas Euroopa ühistud – SCEd), mille registrijärgne asukoht on Austrias. Tsiviilõiguslikke ühinguid (Gesellschaften bürgerlichen Rechts – GesbR) äriregistrisse ei kanta, kuna need ei ole juriidilised isikud. Välismaised juriidilised isikud tuleb äriregistrisse kanda, kui neil on Austrias tegutsev filiaal.
Füüsilisest isikust ettevõtjad võib üldjuhul äriregistrisse kanda vabatahtlikult. Äriregistrisse kandmine on kohustuslik, kui füüsilisest isikust ettevõtja käive ületab kahel järjestikusel majandusaastal 700 000 eurot või ühel aastal 1 000 000 eurot.
Milliseid dokumente säilitatakse (toimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)?
Lisaks äriregistri pearegistri kannetele säilitatakse dokumendiarhiivis mitmesuguseid dokumente. Nende hulka kuuluvad eelkõige piiratud vastutusega äriühingute põhikirjad, aruannete koostamise kohustusega äriühingute finantsaruanded ning volitatud esindajate allkirjanäidised.
Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?
Kohapeal / registri veebisaidil
Millised on otsingukriteeriumid?
Äriregistri väljavõtte saamiseks andmebaasist tuleb sisestada äriregistri number (Firmenbuchnummer). Väljavõte sisaldab põhimõtteliselt kõiki päringu tegemise ajal registrisse kantud andmeid. Taotluse alusel võidakse nüüd aga väljastada ka kustutatud (varasemaid) andmeid.
Kui äriregistri number pole teada, on päringu tegemiseks võimalik kasutada juriidilise isiku (Firma) nime või sellise isiku nime, kellel on asjaomases juriidilises isikus teatav ametikoht (nt tegevdirektor).
Kõik dokumendid, mis on seoses juriidilise isikuga elektrooniliselt säilitatud, on võimalik leida dokumendiloendist (Urkundenliste).
Vt ka vastus küsimusele „Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?“.
Kuidas saada dokumente?
Kas neid saab tasuta? Tasu eest?
Vt vastus küsimusele „Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?“.
Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?
Äriregistri andmebaasist on võimalik saada nii äriregistri väljavõtteid (pearegistrist) kui ka dokumente (dokumendiarhiivist). Juriidilise isiku kohta kättesaadavaid dokumente on võimalik vaadata dokumendiloendist. Andmete taotlemine äriregistri andmebaasist on tasuline, kui välja arvata tasuta kokkuvõtlik teave, mis sisaldab peamisi üksikasju juriidilise isiku kohta.
Kui äriühingu nimi või äriregistri number on teada, on äriregistri väljavõtete ja dokumentide saamiseks võimalik kasutada Austria kohtute digitaalset teabe- ja teenuseplatvormi JustizOnline. Tasuliste toodete kasutamiseks tuleb registreeruda mobiilallkirjaga ning teha internetimakse. Eespool mainitud kokkuvõtlikule teabele pääseb aga ligi ilma lisatingimusteta.
Verrechnungsstelle kaudu on võimalik saada püsiv veebipõhine juurdepääs Austria äriregistrile koos kõigi selle päringuvõimalustega. Tegemist on äriühingutega, kellega justiitsministeerium on sõlminud lepingu äriregistri päringute tegemiseks. Kõigil notaritel, advokaatidel ning audiitoritel ja maksunõustajatel (Wirtschaftstreuhänder) on selline veebipõhine juurdepääs. Taotluse teabe saamiseks äriregistri andmebaasist võib esitada ka kohtutele.
Registreerimismenetlus
Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, dokumentide kinnitamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?
Kohapeal/internetis
Üldjuhul tuleb taotlused äriregistrile esitada kirjalikult ning notar või kohus peab tavaliselt taotluse esitajate allkirjade õigsust kinnitama.
Taotletav kanne tuleb taotlusel täpselt ära märkida. Paljudel juhtudel tuleb taotlusele lisada ka vastavad dokumendid, millest mõnele kehtivad konkreetseid vorminõuded. Näiteks aktsiaseltsi või osaühingu põhikiri peab alati olema notariaalakti kujul.
Taotlusi võib äriregistrit pidavale kohtule esitada paberil või elektrooniliselt. Teatavate taotluste esitamiseks on kättesaadavad konkreetsed vormid. Vt
https://justizonline.gv.at/jop/web/formulare/kategorie/2
https://portal.justiz.gv.at/at.gv.justiz.formulare/Justiz/Firmenbuch.aspx
Sellel lehel pole võimalik esitada lisaks eeltoodud põhiteabele üksikasju kõigi vormi- ja sisunõuete kohta, millele äriregistrile esitatavad taotlused peavad vastama. Kui vajate sel teemal nõu, võtke palun ühendust notari või juristiga.
Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?
Taotluste vormi ja sisu vaatab läbi pädev äriregistrit pidav kohus. Need on esimese astme kohtud, kes tegelevad kaubandusasjadega (liidumaa kohtud (Landesgerichte)). Territoriaalne pädevus määratakse kindlaks vastavalt äriregistrisse kantud või sinna kantava juriidilise isiku peakontori asukohale või registrijärgsele asukohale.
Äriregistrit pidavates kohtutes teevad otsuseid kohtunikud või kohtutäiturid. Kui taotlust pole võimalik puuduste tõttu heaks kiita, võib kohus paluda taotluse esitajal taotlust parandada.
Registreerimise õiguslikud tagajärjed
Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17
Äriregistri kannete mõju kolmandatele isikutele on reguleeritud äriseadustiku paragrahviga 15, milles on sätestatud, et kui äriregistris avalikustamisele kuulunud fakt on jäänud seal avalikustamata, ei saa äriühing kolmanda isiku vastu sellele faktile tugineda, eeldusel et kolmas isik ei olnud sellest asjaolust juba teadlik (lõige 1). Pärast fakti äriregistrisse kandmist peab kolmas isik seda tunnustama enda suhtes siduvana. See ei kehti siiski õigustoimingute korral, mis on tehtud 15 päeva jooksul alates fakti registrisse kandmisest, kui kolmas isik suudab tõendada, et ta ei olnud faktist teadlik ega ei pidanudki sellest teadlik olema (lõige 2). Kolmandate isikutega äritehinguid tehes peab äriühing aktsepteerima, et tema suhtes on siduvad ebakorrektsed kanded äriregistris, kui äriühing ise on ebakorrektse kande teinud ja jätnud kustutamata kande, mille ebakorrektsusest ta oli või oleks pidanud teadlik olema. Äriühing ei pea siiski nõustuma, et ebakorrektsed kanded on tema suhtes siduvad, kui ta suudab tõendada, et kolmas isik ei sooritanud tehingut eeldusel, et kanne on korrektne, või kui kolmas isik oli ebakorrektsusest teadlik või ei olnud ta sellest raske hooletuse tõttu teadlik (lõige 3).
Äriregistris kuvatakse alati aktsiaseltsi ja osaühingu põhikirja viimane versioon, sest põhikirja muudatused jõustuvad õiguslikult alles nende avaldamisel äriregistris (aktsiaseltside seaduse (Aktiengesetz – AktG) paragrahvi 148 lõige 3, osaühingute seaduse (GmbH-Gesetz – GmbHG) paragrahvi 49 lõige 2).
Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel
Kuna äriregistri kanded edastatakse äriregistri andmebaasist otse täiendavatesse avaldamiskanalitesse (ametlike teadaannete andmebaas (Ediktsdatei) ja ajalehe Wiener Zeitung ametlikud teated) IT-toega protsessi abil, võib erinevused äriregistri kande ja täiendavas avaldamiskanalis avaldatud sisu vahel praktiliselt välistada. Kui aga selline erinevus peaks tekkima, on ülimuslik äriregistri kanne.
Kes vastutab andmete õigsuse eest?
Põhimõtteliselt peab iga ettevõtja tagama, et tema kohta äriregistrisse kantud faktid on õiged ja ajakohased. Kui need faktid muutuvad, tuleb äriregistrit viivitamata teavitada. Kui isik, kes on kohustatud äriregistrit faktist teavitama, ei esita sellekohast taotlust, võidakse talle määrata trahv, et teda selleks kohustada.
Andmekaitsemenetlused
Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega
Andmekaitseõiguste suhtes kohaldatakse eelkõige sätteid, mis kehtivad äriregistriga seotud kohtumenetluste suhtes (vt kohtukorralduse seaduse (Gerichtsorganisationsgesetz) paragrahv 84).
Kontaktandmed
Äriregistrit pidav kohus, kellel on konkreetse juriidilise isiku puhul territoriaalne pädevus (vt vastus küsimusele „Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?“), on võimalik kindlaks teha kohtute otsingu (Gerichtssuche) funktsiooni abil platvormil JustizOnline. Vt https://justizonline.gv.at/jop/web/home
Kasulikud lingid
https://www.justiz.gv.at/home/service/firmenbuch~36f.de.html
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.