Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

ELi liikmesriikide äriregistrid

Austria

Sellel lehel antakse ülevaade Austria äriregistrist.

Sisu koostaja:
Austria

Millist teavet Austria äriregister pakub?

Äriregister (Firmenbuch, mida nimetatakse ka pearegistriks (Hauptbuch)), sisaldab teavet kõigi Austrias registreeritud äriühingute kohta (vt äriregistri seaduse (Firmenbuchgesetz – FBG) paragrahv 2). Dokumente, mille alusel on kanded tehtud, hoitakse justiitsministeeriumi peetavas elektroonilises dokumendiarhiivis (dokumendiarhiiv (Urkundensammlung)). Andmed äriühingu kohta ja dokumendiarhiiv on üldsusele kättesaadavad veebis. Kasutamine on siiski tasuline.

Äriühingute andmed on Austria ametiasutustele kättesaadavad ka föderaalse arvutuskeskuse portaali kaudu (Bundesrechenzentrum – BRZ). ELi liikmesriigid saavad andmeid vaadata Euroopa äriregistri (EBR) kaudu.

Kas juurdepääs Austria äriregistrile on tasuta?

Juurdepääs Austria äriregistrile on tasuline.

Kuidas teha päringuid Austria äriregistris?

Kõigil on õigus pääseda juurde äriregistri andmebaasile ja saada teavet registrikannete kohta.

Kehtivate andmete ärakirja saamiseks tuleb sisestada äriregistri number (Firmenbuchnummer). Taotluse korral on võimalik saada ka kustutatud andmeid (ainult elektrooniliste andmete puhul). Päringuid saab teha ka hiljuti lisatud, muudetud või kustutatud kannete kohta.

Üldsuse juurdepääs äriregistri andmebaasile on võimalik justiitsministeeriumiga lepingu sõlminud ettevõtete (nn juurdepääsupunktid) (Verrechnungsstellen) kaudu. Need pakuvad tasulisi teenuseid, näiteks vastavad äriregistriga seotud päringutele või väljastavad kinnitatud registriväljavõtteid, mis on identsed ametlike väljavõtetega.

Samas on ainult liidumaa kohtutel (Landesgericht) (täpsemalt registriosakonnal (Firmenbuchabteilung)) lubatud väljastada ettevõtte registriseisu kohta avalikke dokumente ametiasutustele esitamiseks.

Kui usaldusväärsed on registris leiduvad dokumendid?

Kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2012/17/EL) artikliga 3a peavad liikmesriigid selgitama siseriiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad tugineda äriühingute artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele (nt esindusorganite volitused, põhikiri). Käesoleval lehel selgitatakse õiguslikku olukorda Austrias.

Austrias tuleb kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 2 avaldada aktsiaseltside (AktiengesellschaftenAG) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter HaftungGmbH) põhiandmed ja -dokumendid äriregistris vastavalt siseriiklikule õiguslikule alusele, milleks on äriseadustik (UnternehmensgesetzbuchUGB) ja äriregistri seadus (FirmenbuchgesetzFBG). Äriregistrit peavad kohtud elektroonilise registri vormis. See koosneb pearegistrist, millesse kantakse ja millest kustutatakse õiguslikud faktid (nt organite esindusõigus), ja dokumendiarhiivist, mis sisaldab asjakohaseid dokumente (nt põhikirju).

Vastavalt äriseadustiku paragrahvi 10 lõikele 1 tuleb kannete tegemisest äriregistrisse teatada ametlike teadaannete andmebaasis (Ediktsdatei, mis on veebis tasuta kättesaadav), ja ajalehe Wiener Zeitung ametlikes teadetes. Teatamine loetakse toimunuks siis, kui asjakohased andmed on kantud ametlike teadaannete andmebaasi.

Äriregistri kannete mõju kolmandatele isikutele on reguleeritud äriseadustiku paragrahviga 15, milles on sätestatud, et kui äriregistris avalikustamisele kuulunud fakt on jäänud seal avalikustamata, ei saa äriühing kolmanda isiku vastu sellele faktile tugineda, eeldusel et kolmas isik ei olnud sellest asjaolust juba teadlik (lõige 1). Pärast fakti äriregistrisse kandmist peab kolmas isik seda tunnustama enda suhtes siduvana. See ei kehti siiski hagide korral, mis on algatatud 15 päeva jooksul alates avalikustamisest, kui kolmas isik suudab tõendada, et ta ei olnud faktist teadlik ega ei pidanudki sellest teadlik olema (lõige 2). Kolmandate isikutega äritehinguid tehes peab äriühing aktsepteerima, et tema suhtes on siduvad ebakorrektsed kanded äriregistris, kui äriühing ise on ebakorrektse kande teinud ja jätnud kustutamata kande, mille ebakorrektsusest ta oli või oleks pidanud teadlik olema. Äriühing ei pea siiski nõustuma, et ebakorrektsed kanded on tema suhtes siduvad, kui ta suudab tõendada, et kolmas isik ei sooritanud tehingut eeldusel, et kanne on korrektne, või kui kolmas isik oli ebakorrektsusest teadlik või ei olnud ta sellest raske hooletuse tõttu teadlik (lõige 3).

Äriregistris kuvatakse alati aktsiaseltsi ja osaühingu põhikirja viimane versioon, sest põhikirja muudatused jõustuvad õiguslikult alles nende avaldamisel äriregistris (aktsiaseltside seaduse (AktiengesetzAktG) paragrahvi 148 lõige 3, osaühingute seaduse (GmbH-GesetzGmbHG) paragrahvi 49 lõige 2).

Austria äriregistri ajalugu

Austria äriregistri andmeid säilitati alguses paberil. Kui äriregister muudeti 1991. aastal elektrooniliseks, siis viidi paberil olnud andmed üle elektroonilisse andmebaasi. Alates sellest ajast on kõik andmed, nii kehtivad kui ka varasemad, kättesaadavad elektrooniliselt.

Lingid

Euroopa äriregister

Üldteave Austria äriregistri kohta

Austria justiitsministeeriumi ametlike teadete andmebaas

Äriseadustiku konsolideeritud tekst

Äriregistri seaduse konsolideeritud tekst

Aktsiaseltside seaduse konsolideeritud tekst

Osaühingute seaduse konsolideeritud tekst

Viimati uuendatud: 21/04/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.