Millist teavet Bulgaaria äriregister pakub?

Bulgaaria äriregistrit / mittetulundusühingute registrit (ТРРЮЛНЦ) haldab justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv registrite amet. Neisse registritesse kantakse äriühingud, välisriigi äriühingute filiaalid, mittetulundusühingud ja mittetulundusühingute filiaalid ning neid käsitlevad andmed, mille registreerimist nõuab seadus. Need sisaldavad ka äriühingute ja välisriigi äriühingute filiaalide, mittetulundusühingute ja välisriigi mittetulundusühingute filiaalidega seotud dokumente, mis peavad seaduse kohaselt olema avalikustatud avaliku kontrolli eesmärgil.

Äriregistril ja mittetulundusühingute registril on ühine elektrooniline andmebaas, mis sisaldab seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvaid andmeid ja avaliku kontrolli eesmärgil seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvaid dokumente, mis on seotud äriühingute, välisriigi äriühingute filiaalide, mittetulundusühingute ja välisriigi mittetulundusühingute filiaalidega. Ettevõtjate, välisriigi äriühingute filiaalide, mittetulundusühingute ja välisriigi mittetulundusühingute filiaalide toimikuid hoitakse elektrooniliselt. Toimikud sisaldavad taotlusi, registreeritud andmete aluseks olevaid dokumente, avalikustatud dokumente ja muid dokumente, mis võivad sisaldada ka asjaomast äriühingut või mittetulundusühingut esindavate või juhtivate üksikisikute isikuandmeid.

Kas juurdepääs Bulgaaria äriregistrile on tasuta?

Äriregister ja mittetulundusühingute register on avalikud. Registrite andmebaasile on kõigil tasuta juurdepääs. Registrite amet võimaldab äriühingu või mittetulundusühingu toimikule registreeritud juurdepääsu. Selline juurdepääs võidakse anda ameti kohalikes büroodes taotluse ja isikut tõendava dokumendi alusel. Elektroonilist juurdepääsu taotlevad isikud peavad end identifitseerima elektroonilise allkirja või ameti väljastatud elektroonilise sertifikaadiga. Ametlik juurdepääs antakse erimääruses sätestatud menetluse kohaselt. Registrite amet annab andmetele ja dokumentidele tasuta ja vaba juurdepääsu ka ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.

Kuidas teha päringuid Bulgaaria äriregistris?

Äriregistrile pääseb ööpäev läbi juurde veebisaidi https://portal.registryagency.bg kaudu.

Konkreetseid andmeid või dokumente saab äriregistrist ja mittetulundusühingute registrist otsida igaüks.

Registrite portaalis saab päringuid teha järgmiste kriteeriumide alusel:

• äriühingu või välisriigi äriühingu filiaali, mittetulundusühingu või välisriigi mittetulundusühingu filiaali ärinimi/nimi või kordumatu tunnuskood; partneri või ainuomaniku nimi või isikukood või ärinimi või kordumatu tunnuskood;
• juriidilise isiku (äriühingu või mittetulundusühingu) organi liikme nimi või isikukood või ärinimi või kordumatu tunnuskood. Äriühingu, välisriigi äriühingu filiaali, mittetulundusühingu või välisriigi mittetulundusühingu filiaali ja selle juhtkonna ja õigusjärglaste toimikuid on võimalik otsida andmete või dokumentide järgi.

Kasutajatel on võimalik otsida kogu andmebaasist ka nende endi konkreetsete kriteeriumide alusel. Tasu kogu andmebaasist otsimise eest on 100 leevi aastas (registrite ameti kogutavate riigilõivude määrade kohaselt), kuid riigiasutuste jaoks on selline juurdepääs andmebaasile tasuta.

Tõendeid on võimalik saada nii registrite ametist kohapealt kui ka elektrooniliselt (tasu maksmine toimub registrite ameti kogutavate riigilõivude määrade kohaselt).

Registris talletatud dokumentide ärakirju on võimalik saada kas registrite ametist kohapealt või elektrooniliselt (tasu maksmine toimub registrite ameti kogutavate riigilõivude määrade kohaselt).

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Bulgaaria järgib põhimõtteid, mis on sätestatud asjaomastes ELi õigusaktides, mis käsitlevad äriühingutega/mittetulundusühingutega seotud kannete kehtivust või andmete kustutamist ja dokumentide avalikustamist. Konkreetne kord on riigi tasandil sätestatud äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduses ja äriseaduses.

Esimesena nimetatud seaduse kohaselt arvatakse registrisse kantud andmed kande tegemise hetkest teatavaks tehtuks heas usus tegutsevale kolmandale isikule. Kui kande tegemisest ei ole möödunud 15 päeva, ei saa neile andmetele tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et neil ei olnud võimalik neist andmetest teadlik olla. Kolmandad isikud võivad viidata registreeritavatele andmetele isegi juhul, kui kannet ei ole veel tehtud, välja arvatud juhul, kui seaduses on konkreetselt sätestatud, et need andmed hakkavad kehtima alles pärast kande tegemist. Kande kustutamisel muutub kanne kehtetuks. Registrites sisalduvad dokumendid arvatakse kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks dokumentide postitamise kuupäevast.

Heas usus tegutsevad kolmandad isikud võivad viidata kannetele või postitustele isegi juhul, kui neid sisestatud andmeid või postitatud dokumente ei ole olemas. Heas usus tegutsevate kolmandate isikutega seoses leitakse, et registrisse kandmata andmeid ei ole olemas.

Bulgaaria äriregistri ja mittetulundusühingute registri ajalugu

Registreerimisprotsessi reform algas 1. jaanuaril 2008, kui jõustus äriregistriseadus ning loodi äriühingute ja välisriigi äriühingute filiaalide elektrooniline register. Ettevõtjad pidid end uuesti registreerima 31. detsembriks 2011.

Mittetulundusühingute seaduse artikli 17 kohaselt peab registrite amet alates 1. jaanuarist 2018 mittetulundusühingute registrit. Mittetulundusühingute seaduse ülemineku- ja lõppsätete artikli 25 lõikes 1 on sätestatud, et piirkondlikes kohtutes mittetulundusühingute registrisse kantud mittetulundusühingutel on võimalus esitada registrite ametile 31. detsembriks 2020 uuesti registreerimise taotlus. Kõnealusel kahel registril on üks ja sama andmebaas.

Reformi tulemused olid järgmised.

1. Registreerimine läks kohtutelt üle keskvalitsuse haldusorganile, st registrite ametile.
2. Kõigi 28 piirkondliku kohtu registrid konsolideeriti üheks tsentraliseeritud elektrooniliseks andmebaasiks. Andmebaas sisaldab kõiki registreerimisele kuuluvaid andmeid ja avaliku kontrolli eesmärgil avalikustamisele kuuluvaid dokumente ning kõikide esitatud dokumentide, registreerimisest keeldumise otsuste, antud suuniste ja ettevõtjate toimikute elektroonilisi versioone.
3. Teabe avalikustamise põhimõte on registreerimismenetluses äärmiselt oluline.
4. Registreerimismenetluses kasutatakse eri liiki taotlusvorme. Taotluse liik sõltub äriühingu või mittetulundusühingu ja registreeritavate andmete liigist.

Kuidas esitada äriregistrile taotlusi?

Taotluse võib esitada kas registrite ameti mis tahes büroos kohapeal või registrite portaali https://portal.registryagency.bg kaudu elektrooniliselt.

Paberil taotluse võib esitada registrite ameti mis tahes kohalikus büroos olenemata ettevõtja asukohast. Kui ameti büroo on paberil taotluse vastu võtnud, siis see skaneeritakse ja salvestatakse manusena registrite arvutipõhises süsteemis. Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või taotluse esitaja või notari tõestatud ärakirjad.

Elektroonilise taotluse võib esitada mis tahes ajal registrite portaali kaudu.

Kuidas esitatud taotlused läbi vaadatakse?

Igale arvutipõhises süsteemis registreerimiseks esitatud dokumendile (taotlus, kohtulahend, vea parandamise taotlus, ekspertide, tõendajate, finantskontrolöride määramise taotlus jne) antakse kordumatu viitenumber kujul „aaaakkppttmmss“ (aasta, kuu, päev, tund, minut, sekund). Kui taotlus või kohtulahend on saanud oma kordumatu viitenumbri, edastab arvutipõhine süsteem selle juhuslikult valitud registriametnikule kontrollimiseks. Artikli 14 kohased andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise või dokumentide postitamise taotlused määratakse registriametnikule automaatselt nende saabumise järjekorras kohe, kui ametnik on andnud e-allkirja talle eelnevalt määratud taotluse kontrollimise lõpetamise kohta ja arvutipõhine süsteem on sellest tulenevalt tunnistanud ametniku vabaks.

Äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse (Закон за търговския регистър и регистъра на юридическите лица с нестопанска цел) artikli 19 lõike 2 kohaselt teeb registriametnik andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise või dokumentide postitamise taotluse kohta otsuse kohe pärast kolme tööpäeva möödumist selle saamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtja esmane registreerimistaotlus vaadatakse läbi selle äriregistrile esitamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks ja otsus tehakse kohe pärast taotluse läbivaatamist, välja arvatud seaduse artikli 22 lõikes 5 osutatud juhtudel, kui väljastatakse suunised. Raamatupidamise aastaaruannete ja muude aruannete postitamise taotlused, kui need on seadusega nõutavad, vaadatakse läbi nende saabumise järjekorras teistest taotlustest eraldi.

Olenevalt otsuse liigist võivad tulemused olla järgmised:

• suunised, mille on konkreetse taotluse kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis avaldatakse kohe ettevõtja kontol – need suunised tuleb täita äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse artikli 19 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul;
• registreerimisest keeldumise otsus, mille on kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis avaldatakse kohe ettevõtja kontol;
• registreerimiskorraldus, mille on kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ning mis avaldatakse äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse artikli 19 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel ettevõtja kontol märkega „kolmepäevase tähtaja möödumise ootel“. Selle seadusest tuleneva tähtaja möödumisel teeb registrite arvutipõhine süsteem automaatselt kande ja loob kandenumbri eespool täpsustatud kujul. Aasta, kuu ja päev on arvutipõhises süsteemis toimuva automaatse avaldamise aeg, samal ajal kui tunnid, minutid ja sekundid näitavad aega, mil registriametnik tegi eelmisel päeval registreerimiskorralduse.

Mida pakub Bulgaaria BULSTAT-register?

BULSTAT-register (БУЛСТАТ) sisaldab järgmist teavet:

1. juriidilised isikud, mis ei ole mittetulundusühingute seaduse tähenduses äriühingud või mittetulundusühingud, kes peavad end registreerima äriregistris või mittetulundusühingute registris;
2. selliste välisriigi üksuste filiaalid, mis ei ole äriühingud või mittetulundusühingud;
3. välisriigi üksuste esindajad investeeringute edendamise seaduse artikli 24 alusel;
4. välisriigi juriidilised isikud, kes tegelevad Bulgaarias majandustegevusega ja kellel on seal püsiv tegevuskoht, baas või asukoht;
5. välisriigi juriidilised isikud, kelle tegelik juhtkonna asukoht on Bulgaarias;
6. välisriigi juriidilised isikud, kellel on Bulgaarias kinnisvara;
7. pandipidajad registerpandi seaduse tähenduses;
8. organisatsiooniüksused kohustuste ja lepingute seaduse alusel, sealhulgas käsitööettevõtjad ja kindlustusühingud sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 8 alusel;
9. üksused, kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid ega ole füüsilised isikud;
10. üksuste filiaalid ja äriüksused ning äriregistrisse kantud ettevõtjate äriüksused;
11. füüsilised isikud, kes on vaba elukutse esindajad või tegelevad ettevõtlusega;
12. välisriigi kodanikud, kellel puudub Bulgaaria isikukood või välismaalase isikukood ning kes:
    
    • osutavad Bulgaarias sõltumatuid isikuteenuseid, sealhulgas püsiva tegevuskoha, baasi või asukoha kaudu;
    • omandavad kinnisvara;
    • teevad sotsiaalkindlustusmakseid;
13. muud füüsilised isikud, kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid;
14. välisriigi isikud/üksused, kellele on maksuõiguse kohaselt ette nähtud eriregistreering, sealhulgas juhul, kui neile on antud maksuvabastus rahvusvahelise lepingu alusel, mis on jõustunud ja mille osalisriik Bulgaaria Vabariik on;
15. Füüsilised ja juriidilised isikud ning muud Bulgaaria Vabariigis usaldus- või hoiufondide usaldusisikutena tegutsevad õigussubjektid ja muud sarnased välisriigi õigussubjektid, kes on asutatud ja eksisteerivad selliseid usaldusfonde lubavate riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Kas BULSTAT-registri kasutamine on tasuta?

BULSTAT-registri seaduse artikli 7 lõike 1 punktides 1–7 ja punktis 19 ning artikli 7 lõikes 9 osutatud andmete edastamiseks esitatud dokumentide põhjal BULSTAT-registrisse kantud teave on avalik. Konkreetseid andmeid võib otsida igaüks.

BULSTAT-registri ajalugu

BULSTAT-register loodi statistikaseaduse artikli 6 lõike 7 kohaselt majandusüksuste registri (РСС ЕКПОУ) põhjal, mida pidas riiklik statistikainstituut. Ministrite nõukogu 30. oktoobri 1995. aasta dekreediga nr 206 võeti vastu registri loomise eeskirjad. Ühtne majandusüksuste riiklik register BULSTAT käivitus Bulgaaria Vabariigis 1. jaanuaril 1996. Ministrite nõukogu 30. juuli 1998. aasta otsusega nr 379 määrati ühtse majandusüksuste riikliku registri tunnuskood kõigi juriidiliste isikute ja muude Bulgaarias majandustegevusega tegelevate üksuste kordumatuks tunnuskoodiks. 17. juunil 1999 võttis rahvusassamblee vastu statistikaseaduse. Nimetatud seaduses on sätestatud meetod ühtse BULSTAT-registri loomiseks ja toimimiseks ning selle kasutamiseks, et tuvastada Bulgaaria Vabariigi territooriumil majandustegevusega tegelevaid isikuid. BULSTAT-registrist sai üks riigi peamine haldusregister ning 2000. aastal tehti registris sisalduvad andmed kättesaadavaks registri veebisaidi kaudu.

11. augustil 2005 anti BULSTAT-registri haldamine üle registrite ametile. Selles on registreeritud kõik juriidilised isikud ja välisriigi juriidiliste isikute filiaalid peale äriühingute ja mittetulundusühingute (mittetulundusühingute seaduse tähenduses), mis tuleb registreerida äriregistris või mittetulundusühingute registris. End registreerima peavad ka isikud, kes on vaba elukutse esindajad või tegelevad käsitööndusega. Kuni 1. jaanuarini 2008 pidid ettevõtjad end seitsme päeva jooksul BULSTATis registreerima. Pärast seda läks registreerimine äriregistri haldusalasse.

Kuidas esitada taotlusi BULSTAT-registrile?

Kandeid tehakse ja kustutatakse tüüpvormil esitatud taotluse alusel.

Taotluse võib esitada kas registrite ameti mis tahes büroos kohapeal või BULSTATi portaali kaudu elektrooniliselt.

Paberil taotluse võib esitada registrite ameti mis tahes kohalikus büroos olenemata üksuse asukohast. Kui ameti büroo on paberil taotluse vastu võtnud, siis see skaneeritakse ja salvestatakse manusena BULSTAT-registri arvutipõhises süsteemis. Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või taotluse esitaja või notari tõestatud ärakirjad.

Elektroonilise taotluse võib esitada mis tahes ajal BULSTAT-registri portaali kaudu.

Olenevalt oma staatusest peavad end BULSTATis registreerida soovivad isikud esitama järgmised dokumendid:

1. kohtulahendi või muu allpool nimetatud dokumendi ärakiri:
   a) juriidiliste isikute puhul: asutamisdokument ning dokument, milles on täpsustatud üksust juhtiv ja/või esindav füüsiline isik;
   b) investeeringute edendamise seaduse artikli 24 kohaste välisriigi üksuste esindajate puhul: dokument, mis tõendab registreerimist Bulgaaria kaubandus- ja tööstuskojas;
   c) välisriigi juriidiliste isikute puhul: dokument, mis tõendab äritegevust Bulgaarias; legaliseeritud dokument, mis tõendab välisriigi juriidilise isiku päritolu asjaomases riigis;
   d) kohustuste ja lepingute seaduse kohased organisatsiooniüksused, millel puudub juriidilise isiku staatus, ning sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 8 kohased kindlustusfondid: ühinguleping ja riikliku maksuameti registreerimistõend;
   e) filiaalid ja äriüksused: dokument, mis tõendab nende asutamist ning milles on täpsustatud neid juhtiv ja/või esindav isik;
   f) muud üksused peale punktides a–e osutatud üksuste, kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid: dokumendid, mis tõendavad nende isikut ja/või konkreetse tegevusega tegelemist, kui seda nõuab seadus;
2. taotlus tüüpvormil, mille on heaks kiitnud registrite ameti peadirektor;
3. taotleja allkirjastatud avaldus, mis kinnitab deklareeritud andmete õigsust;
4. dokument, mis tõendab riigilõivu tasumist ministrite nõukogu poolt heaks kiidetud määrade alusel.

Igale registri arvutipõhisesse süsteemi kandmiseks esitatud dokumendile (taotlus või vea parandamise taotlus) antakse kordumatu viitenumber kujul „aaaakkppttmmss“ (aasta, kuu, päev, tund, minut, sekund).

Taotlused, sealhulgas andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise taotlused, vaatab läbi registriametnik saabumise järjekorras. Registriametnik teeb taotluste, sealhulgas andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise taotluste kohta otsuse taotluse saamisele järgneva tööpäeva lõpuks.

Olenevalt otsuse liigist võivad tulemused olla järgmised:

• suunised, mille on asjaomase taotluse kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis avaldatakse kohe üksuse kontol – need suunised tuleb täita viie tööpäeva jooksul;
• registreerimisest keeldumise otsus, mille on kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis avaldatakse kohe üksuse elektroonilisel kontol;
• registreerimiskorraldus, mille on kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik. Pärast kande tegemist loob BULSTATi arvutipõhine süsteem automaatselt kandenumbri eespool täpsustatud kujul. Aasta, kuu ja päev on arvutipõhises süsteemis automaatselt avaldamise aeg, samal ajal kui tunnid, minutid ja sekundid näitavad aega, mil registriametnik tegi registreerimiskorralduse.

Registris saab teha elektroonilisi päringuid järgmiste kriteeriumide alusel:

• üksuse nimi või kordumatu tunnuskood / isikukood;
• üksuse toimik / aasta / piirkondlik kohus;
• taotluse number, kande number;
• üksuste vaheline seos.