ELi õiguskoolituse poliitika

Õigusvaldkonna spetsialistidele pakutav ELi õiguse koolitus on oluline vahend selleks, et tagada ELi õiguse nõuetekohane ja tulemuslik kohaldamine, suurendada õigusvaldkonna spetsialistide vastastikust usaldust piiriülestes menetlustes ning toetada ELi väärtuste ja põhimõtete, näiteks õigusriigi põhimõtte austamist. Koolituse eesmärk on kanda hoolt selle eest, et kõik õigusvaldkonna spetsialistid (kohtunikud, prokurörid, kohtutöötajad, juristid, notarid, kohtutäiturid, kriminaalhooldusametnikud, vanglatöötajad jt) mõistaksid ELi õiguse rolli oma igapäevatöös. Samuti on koolituse eesmärk tagada ELi õiguse täielik toime ning sellest tulenevate õiguste austamine ja kohustuste täitmine riigisisestes ja piiriülestes kohtumenetlustes.

Näita rohkemNäita vähem

Euroopa õigusalane koolitus on hädavajalik kõigi õiguspraktikute, nagu kohtutöötajate, advokaatide, õigusnõustajate, kohtutäiturite, notarite ja vahendajate ning eelkõige kohtunike ja prokuröride jaoks.

Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule (EL) pädevus toetada kohtunike ja kohtutöötajate koolituse kaudu õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades. Sellest ajast alates on ELi õigust käsitleva õigusalase koolitusega parandatud ELi õiguse nõuetekohast ja ühetaolist kohaldamist ning tugevdatud vastastikust usaldust piiriülestes kohtumenetlustes, aidates seega arendada ELi õigusruumi.

2011. aastal avaldas Euroopa Komisjon teatise „Usalduse suurendamine Euroopa õigusemõistmise vastu – Euroopa õiguskoolituse uus mõõde“, mille kehtivusaeg lõppes 2020. aastal. Teatise eesmärk oli anda Euroopa õigusalasele koolitusele uus mõõde ning võimaldada 2020. aastaks pooltel, st 800 000 ELi õigusvaldkonna spetsialistil osaleda koolitustel. Tänu komisjoni, liikmesriikide ning riigi ja ELi tasandi koolitusteenuste osutajate, samuti individuaalsete õigusvaldkonna spetsialistide ühistele jõupingutustele saavutati see eesmärk juba 2017. aastal – kaks aastat kavandatust varem.

2019. aastal võttis komisjon vastu hinnangu, mis puudutas Euroopa õigusalase koolituse strateegiat aastateks 2011–2020. Hinnangu kohaselt õnnestus strateegia abil suurendada koolituste arvu ning edendada ka uusi tegevusliike, näiteks vahetusprogramme. See aitas parandada ELi õiguse koolitust õigusvaldkonna spetsialisti mitme kategooria, eelkõige kohtunike ja prokuröride jaoks. Samuti suurendati selle abil võrgustike, näiteks Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku suutlikkust ning tugevdati ELi tasandi võrgustike ja koolitusteenuste osutajate tegevust.

Euroopa õigusalase koolituse 2020. aasta statistikaaruande kohaselt oli koolitustel osalenute õigusvaldkonna spetsialistide arv 2019. aastal taas märkimisväärselt suur – ELi õiguse koolitusel osales enam kui 182 000 õigusvaldkonna spetsialisti. Koolitusel osalemine on liikmesriikide ning õiguselukutsete lõikes aga endiselt erinev.

Võttes arvesse alates Euroopa õigusalase koolituse strateegia 2011–2020 vastuvõtmisest saadud kogemusi ja uusi arengusuundumusi, kehtestas komisjon õigusalase koolituse tervikliku paketi, mille eesmärk on toetada kohtusüsteeme ja õigusvaldkonna spetsialiste veelgi rohkem, et nad oleksid valmis 21. sajandi väljakutseteks ning ELi õiguse pidevaks arenguks:

Koolituspaketi põhiosaks olevas uues strateegias on kindlaks määratud uued ambitsioonikad koolituseesmärgid ja uued prioriteedid.

  • Uues strateegias seatakse uued tegevuseesmärgid, mis on kohandatud eri õiguselukutsete vajadustele.
  • Strateegia sihtrühma on laiendatud ning muudetud on selle geograafilist ulatust, et tulla toime uute väljakutsetega ja arvestada seejuures õigusvaldkonna spetsialistide vajadustega.
  • Õigusalases koolituses tuleks veelgi suuremal määral edendada ühist õigusriigikultuuri, kaitsta põhiõigusi, laiendada kohtusüsteemi digitaliseerimist, samuti peaks see olema pelgalt õiguskoolitusest laiem ja toetama kutseoskuste arendamist, kusjuures uute koolitusvajaduste täitmiseks tuleks kiiresti kättesaadavaks teha uued koolituspakkumised.
  • Prioriteetsed sihtrühmad on kohtunikud ja prokurörid, kuid strateegia hõlmab kõiki õigusvaldkonna spetsialiste: kohtutöötajaid, juriste, notareid, kohtutäitureid, lepitajaid, õigustõlke ja -tõlkijaid, kohtueksperte ning teatavatel juhtudel vanglatöötajaid ja kriminaalhooldusametnikke. Eeskätt tuleks tegeleda kohtutöötajate ja juristide koolituse mahajäämuse probleemiga. Uus sihtrühm on vanglatöötajad ja kriminaalhooldusametnikud, keda eelmine strateegia ei hõlmanud.
  • Strateegia keskmes on ELi õigusvaldkonna spetsialistid, kuid ühtlasi toetatakse sellega Lääne-Balkani riikide väljavaateid saada ELi liikmeks ning aidatakse ELi mittekuuluvatel riikidel (eelkõige Aafrikas ja Ladina-Ameerikas) tugevdada demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki.
  • Euroopa Komisjon toetab kvaliteetseid piiriüleseid ELi õiguse teemalisi koolitusprojekte, mida rahastatakse mitmesugustest ELi rahalistest vahenditest, näiteks tulevane õigus- ja kodakondsusprogramm, võrdõiguslikkus-, ning õiguste ja väärtuste programm.

Nende uute eesmärkide saavutamine on kõigi sidusrühmade ühine ülesanne. Liikmesriigid, kohtute haldamise nõukojad, riigi ja Euroopa tasandil õigusalast koolitust pakkuvad asutused ning õigusvaldkonna spetsialistid riiklikul ja Euroopa tasandil peavad tegelema ELi õiguse ja selle rakendamise integreerimisega riigi ja kohalikul tasandil toimuvasse koolitusse ning suurendama ELi õiguse koolituste ja nendel osalejate arvu.

Meetmete võtmine

Komisjon võtab õigusalase koolituse valdkonnas ka edaspidi meetmeid, et tagada saavutuste jätkumine ja tegeleda uute väljakutsetega, arvestades seejuures õigusvaldkonna spetsialistide vajadustega. Euroopa õigusalane koolitus on oluline teema ning vahend, mis aitab nõuetekohaselt rakendada ELi õiguspoliitika vahendeid. See peaks kajastuma enamikus ELi piiriülese koostöö algatustes ning ka õigusriigi põhimõttega seotud algatustes.

Teave ELi rahalise toetuse kohta Euroopa õigusalase koolituse projektide elluviimiseks on kättesaadav õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi, konkurentsi peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) veebisaitidel.

Uue strateegia kõrval avas komisjon Euroopa koolitusplatvormi. Euroopa koolitusplatvorm on otsinguvahend, mille abil õigusvaldkonna spetsialistid saavad leida ELis toimuvaid koolituskursusi ja iseseisva õppe materjale ELi õiguse teemal. Õigusvaldkonna spetsialistid saavad sealt otsida ELi õiguse koolitusi ning hoida end kursis eri keeltes toimuvate koolitustega. Platvormi esimene katseetapp käivitati 2021. aastal ning selles osaleb neli ELi tasandil õigusalast koolitust pakkuvat tunnustatud asutust: Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, Euroopa Õigusakadeemia, Euroopa Avaliku Halduse Instituut ja Euroopa Ülikool-Instituut. Komisjon annab platvormi kaudu juurdepääsu kasutusvalmis ajakohastele koolitusmaterjalidele ja käsiraamatutele, mis on koostatud eelkõige tänu ELi rahalisele toetusele.

Praeguse olukorra hindamine

Komisjon avaldab igal aastal inglise keeles aruande, mis puudutab õiguspraktikute osalemist ELi õiguse koolitusel Euroopa Liidus.

Alates 2013. aastast on komisjon toetanud programmi AIAKOS – uutele kohtunikele ja prokuröridele ette nähtud kahenädalane vahetusprogramm, mida juhib Euroopa õigusalase koolituse võrgustik. Lisaks töötas komisjon välja täiendavad meetmed ning edendas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali toetavat rolli ja koostas praktilised suunised muu hulgas koolitusmetoodika ja hindamisprotsesside kohta.

2013.–2014. aastal viis komisjon Euroopa Parlamendi ettepanekul ellu Euroopa õigusalase koolituse katseprojekti, et selgitada välja õiguspraktikutele ELi õiguse õpetamise parim tava. Tulemused on avaldatud allpool nimetatud dokumentides.

  • Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku uuring kohtunike ja prokuröride koolituse parima tava kohta.
    Aruanne on kättesaadav inglise keeles  PDF (1619 Kb) en. Kokkuvõte on kättesaadav inglise  PDF (593 Kb) en ja prantsuse keeles  PDF (589 Kb) fr.
    Teabelehed hea koolitustava kohta on kättesaadavad portaali heade tavade osas. Need aitavad kõikide õiguselukutsete esindajate koolitajatel ja koolitusteenuste osutajatel täiustada oma tegevust, näiteks koolitusvajaduste kindlakstegemist, koolitusmeetodeid ja hindamist.
  • Uuring, milles käsitletakse kohtutöötajate koolitust ELi õiguse alal ja koostöö edendamist ELi tasandil kohtutöötajatele ette nähtud koolitusteenuste osutajate vahel; uuringu korraldas konsortsium, kuhu kuulusid lisaks Euroopa Avaliku Halduse Instituudi Euroopa kohtunike ja õigustöötajate keskusele sellised asutused nagu Justice Coopération Internationale (Prantsusmaa), Centro de Estudios Juridicos (Hispaania), Krajowa Szkoła Sądownictwa i Prokuratury (Poola) ja Saksimaa Staatsministerium der Justiz und für Europa (Saksamaa).
    Uuring on kättesaadav inglise keeles  PDF (1379 Kb) en. Kokkuvõte on kättesaadav inglise  PDF (909 Kb) en ja prantsuse keeles  PDF (893 Kb) fr. Uuringus esitatud soovitused kohtutöötajate koolituse parandamiseks on samuti kättesaadavad inglise  PDF (938 Kb) en ja prantsuse keeles  PDF (950 Kb) fr.
    Kokkuvõte ELi kohtutöötajate peamistest ülesannetest ja rollidest on esitatud selles tabelis  PDF (383 Kb) en. Iga liikmesriigi kohtutöötajate ülesannete üksikasjalik kirjeldus avaldatakse peagi portaali liikmesriikide lehtedel.
    Liikmesriikide kohtutöötajate koolitussüsteemide kirjeldused avaldatakse portaali osas, kus käsitletakse õiguspraktikute koolitust riigi tasandil.

Taust

2006. aastal esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise, milles käsitletakse õigusalast koolitust Euroopa Liidus.

2008. aastal võtsid nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vastu resolutsiooni kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolituse kohta Euroopa Liidus.

2009. aastal avaldas Euroopa Parlament prantsuse keeles uuringu õigusalase koolituse täiustamise kohta Euroopa Liidus  PDF (553 Kb) fr.

2009. aasta detsembris jõustunud Lissaboni lepinguga loodi õiguslik alus Euroopa õigusalase koolitusega seotud tegevuseks. Kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 81 ja 82 kui üks võimalikke meetmeid tugevdada õigusalast koostööd nii tsiviil- ja kaubandusasjades kui ka kriminaalasjades.

2009. aasta detsembris võttis nõukogu vastu Stockholmi programmi, milles käsitletakse kõikide õigusvaldkonna spetsialistide Euroopa tasandil koolitamise küsimust.

Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas ja 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta tunnistas komisjon Euroopa õiguskoolituse prioriteediks. Euroopa Parlament on samuti pidevalt rõhutanud asjaolu, et asjakohane õiguskoolitus aitab oluliselt kaasa siseturu toimimisele ja lihtsustab kodanikel oma õiguste kasutamist.

2010. aasta lõpus algatas komisjon konsultatsiooni sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide, õigusfoorumi liikmete ning Euroopa koolitusvõrkude ja -struktuuride ja nende liikmetega. Konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte on kättesaadav siin  PDF (192 Kb) en.

13. septembril 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Usalduse suurendamine Euroopa õigusemõistmise vastu – Euroopa õiguskoolituse uus mõõde“.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus oma 27. ja 28. oktoobri 2011. aasta järeldustes Euroopa õigusalase koolituse kohta (kättesaadavad inglise keeles) üles jagama igal aastal komisjoniga teavet ELi õiguse alase koolituse ja koolitustel osalenud õiguspraktikute arvu kohta. Komisjonil paluti kaaluda võimalust esitada igal aastal Euroopa õigusalast koolitust käsitlev aruanne.

2012. aastal tegi Euroopa Parlament ettepaneku Euroopa õigusalase koolituse katseprojekti kohta, et aidata:

  • teha kindlaks parim tava kohtunike, prokuröride ja õigusvaldkonna spetsialistide koolitamisel liikmesriikide õigussüsteemide ja -tavade ning ka liidu õiguse valdkonnas;
  • selgitada välja kõige tulemuslikumad viisid, kuidas pakkuda kohtunikele, prokuröridele ja õigusvaldkonna spetsialistidele kohalikul tasandil koolitust ELi õiguse ja liikmesriikide õigussüsteemide alal ning edendada dialoogi ja koostööd ELi kohtunike ja prokuröride vahel;
  • innustada ELi õigusalase koolituse pakkujaid jagama ideid heade tavade kohta ja levitama neid kogu ELis ning
  • parandada Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja riiklike õigusalase koolituse asutuste koostööd. Selles tegevuses osalevad koolitusteenuste osutajad, nagu Euroopa Õigusakadeemia, ja Euroopa tasandi kutseorganisatsioonid, nagu Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik, ülemkohtute esimeeste võrgustik, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus ning ELi ülemkohtute peaprokuröride võrgustik.

2013. aasta novembris esines komisjoni asepresident Reding Euroopa Parlamendi seminaril kõnega teemal „Õigusalane koolitus: oluline vahend Euroopa õigusalase tipptaseme saavutamiseks“ (inglise keeles).

2016. aasta juunis võttis Euroopa õigusalase koolituse võrgustik vastu üheksa õigusalase koolituse põhimõtet, mida kohtunikkond saab kasutada oma koolitusvajaduste haldamiseks ning koolitusteenuste osutajad kohtunike ja prokuröride koolituste kavandamiseks ja pakkumiseks. Põhimõtted käsitlevad õigust saada õigusalast koolitust tööaja raames, kohustust pakkuda vajalikke ressursse, kohustuslikku esmaõpet karjääri alustamisel, tänapäevaste koolitusmeetodite kasutamist ning tehniliste ja muude õigusalaväliste küsimuste käsitlemist koolitusteemade raames. Põhimõtete täistekst ja taustteave on kättesaadavad siin inglise ja prantsuse keeles.

2019. aastal võttis komisjon vastu hinnangu, mis puudutas Euroopa õigusalase koolituse strateegiat aastateks 2011–2020. Selle hinnangu ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi 2019. aasta aruande (kus esitatakse statistika ja arvandmed õigusvaldkonna spetsialistide osaluse kohta ELi õiguse koolituses) kohaselt õnnestus eesmärgid saavutada üldjoontes tõhusal viisil. Hindamise tulemused olid alljärgnevad.

  • 2011. aasta teatises seatud põhieesmärk, et ajavahemikul 2011–2020 peaksid ELi õiguse koolituses osalema pooled kõigist ELi õigusvaldkonna spetsialistidest (800 000), saavutati juba 2017. aastal, st kaks aastat kavandatust varem.
  • Aastate jooksul saavutati peaaegu kõigi sihtrühma kuuluvate õiguspraktikute kategooriate puhul eesmärk, et iga õiguselukutse kohta osaleks koolitusel aastas 5% töötajatest.
  • Strateegia abil õnnestus suurendada koolituste arvu ning edendada ka uusi tegevusliike, näiteks vahetusprogramme.
  • Eesmärk vahetada kohtute vahel 1 200 töötajat aastas sai ületatud ning koolitustegevuste arv järjest suurenes.
  • Mis puudutab eesmärki, et kõik äsja ametisse nimetatud kohtunikud ja prokurörid osaleksid riiklike õigusalase koolituse asutuste korraldatud vahetustegevuses, siis annab eesmärgi saavutamisest tunnistust programmi AIAKOS edukus.
  • Tänu strateegiale eraldati ELi programmidest õigusvaldkonna spetsialistide koolituseks rahalisi vahendeid varasemaga võrreldes pea kaks korda rohkem.
  • Samuti on see aidanud suurendada võrgustike, näiteks Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku suutlikkust ning tugevdada ELi tasandi võrgustikke ja koolitusteenuste osutajaid, nagu Euroopa Õigusakadeemia ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut.

Seotud uuringud

Uuring õigusalase koostöö tugevdamise kohta Euroopa Liidus  PDF (1694 Kb) fr, 2009, prantsuse keeles.

Uuring õigusalase koolituse kohta ELi liikmesriikides, 2011, inglise keeles.

Euroopa Parlamendi seminar „The training of legal practitioners: teaching EU law and judgecraft“ (Õiguspraktikute koolitamine: ELi õigus ja kohtuniku kutseoskused): I osa „Learning and Accessing EU Law: Some Best Practices“ (ELi õigus ja sellega tutvumine: head tavad) ja II osa „Improving Mutual Trust“ (Vastastikuse usalduse suurendamine) inglise keeles, 2013.

Viimati uuendatud: 28/09/2022

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.