Kohtukorraldus liikmesriikides

Austria

Sellel lehel antakse ülevaade Austria kohtutest

Sisu koostaja:
Austria

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Kohtuvõimu peetakse seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval õigusriigi kolmandaks sambaks. Föderaalse põhiseadusega on kohtuvõim antud föderaalsele tasandile. Kohtuvõim on kõigil tasanditel täidesaatvast võimust lahutatud. Teatava kohtuhalduse haru suhtes, mille eest vastutavad sõltumatud kohtunike kojad (weisungsfreie richterliche Senate), kehtivad erinormid.

Lisaks föderaalsele justiitsministeeriumile kuuluvad Austria kohtusüsteemi üldkohtud, prokuratuurid, vanglad (kinnipidamisasutused ja kriminaalasju arutavate liidumaa kohtute juures või läheduses asuvad vangimajad (gerichtliche Gefangenenhäuser)) ning suuremalt jaolt erasektori hallatavad kriminaalhooldusasutused.

  1. Üldkohtud on riigiasutused, mis võtavad ametliku menetluse järel vastu otsuseid tsiviilõiguslike nõuete ja kohustuste ning kriminaalasjades esitatud süüdistuste kohta. Üldkohtud on loodud seaduse alusel ning neis tegutsevad sõltumatud ja erapooletud kohtunikud, keda ei saa ametist eemaldada ega üle viia ning kes juhinduvad ainult õiguskorrast.
  2. Prokuratuurid on kohtutest eraldiseisvad spetsiaalsed asutused. Eelkõige tagavad need avalike huvide kaitse kriminaalasjades õiguse mõistmisel. Selleks juhivad prokuratuurid kohtueelseid menetlusi, esitavad süüdistusi ja täidavad kriminaalmenetlustes süüdistaja rolli. Prokurörid on kohtuvõimu organid.
  3. Vanglad vastutavad vabaduskaotuslike karistuste täideviimise ja muude kinnipidamist nõudvate mõjutusvahendite rakendamise eest.
  4. Kriminaalhooldusasutused on samuti kohtusüsteemi osa ning tegelevad tingimisi karistatud isikute ja katseajaks vabastatud vangidega. Sellised ülesanded on suures osas üle antud eraõiguslikele ühendustele, mis on föderaalse justiitsministeeriumi järelevalve all.

Kohtuhalduse eest vastutab justiitsminister, kelle juhitav föderaalne justiitsministeerium on üks riigi kõrgematest haldusasutustest. Justiitsminister on valitsuse liige ning vastutab oma haldusala poliitilise juhtimise ja koordineerimise eest, samuti teeb ta kõrgema astme kontrolli kõigi oma haldusala teenistusüksuste üle.

Üldkohtute (ordentliche Gerichte) kõrval on Austrias olemas veel konstitutsioonikohus (Verfassungsgerichtshof) ja kõrgeim halduskohus (Verwaltungsgerichtshof) ning alates 1. jaanuarist 2014 ka halduskohtud (Verwaltungsgerichte). Riigi tasandil on loodud föderaalne halduskohus (Bundesverwaltungsgericht) ning föderaalne maksukohus (Bundesfinanzgericht), mis asuvad mõlemad Viinis, kuid millel on kohalikud kohtumajad veel muudes linnades. Lisaks on igal liidumaal oma halduskohus (Landesverwaltungsgericht), mis ei kuulu justiitsministeeriumi haldusalasse.

Kohtusüsteemi astmed

  • Esimese astme kohtud
  • Liidumaade kohtud (mida nimetatakse vahest samuti esimese astme kohtuteks)
  • Liidumaade kõrgeimad kohtud (mida nimetatakse ka teise astme kohtuteks)
  • Austria kõrgeim üldkohus

Õigusvaldkonna andmebaasid

Austria õigusportaalist „Die östrreichische Justiz“ leiab üldteavet Austria kohtusüsteemi kohta.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs portaalile „Die östrreichische Justiz“ on tasuta.

Viimati uuendatud: 26/10/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.