Pärimine

Käesolev teabeleht on koostatud koostöös Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

1 Kuidas koostatakse surma puhuks tehtud korraldus (testament, ühine testament, pärimisleping) vara üleminekuks?

Korralduse vara üleminekuks koostab testaator või koostavad testaatorid. Õigusalase nõu küsimine või õigusvaldkonna spetsialisti kaasamine ei ole kohustuslik.

2 Kas korraldus tuleb registreerida? Kui jah, siis kuidas?

Testamendi registreerimine ei ole kohustuslik.

3 Kas surma puhuks tehtavatele korraldustele esineb muid piiranguid (nt pärandi sundosa)?

Ei, kuid teatavad pereliikmed ja surnu ülalpeetavad võivad taotleda kohtult pärandvarast makstava rahalise toetuse määramist 1975. aasta pärimisseaduse (perekonna ja ülalpeetavate kasuks tehtavaid korraldusi käsitlev osa) alusel.

4 Kui surma puhuks ei ole korraldust tehtud, kes pärib siis ja kui palju?

Kehtivas testamendis nimetatakse testamenditäitja (esindaja), kes vastutab pärandaja vara eest tema surma korral. Testamendiga ei anta soodustatud isikutele üle omandit.

Kui või sel määral, mil surnu ei ole jätnud kehtivat testamenti, jaotatakse pärandvara vastavalt seadusjärgset pärimist käsitlevatele õigusnormidele, mis on sätestatud 1925. aasta seaduses pärandvara valitsemise kohta (muudetud kujul).

5 Milline ametiasutus on pädev:

5.1 pärimisasjades?

5.2 võtma vastu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

5.3 võtma vastu annaku vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

5.4 võtma vastu pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Pärandvara läheb üle surnu esindajatele, kes võivad vastu võtta vastuvõtmise või loobumise avaldusi. Nad võivad pöörduda kohtu poole esindusõiguse saamiseks (kohus väljastab dokumendi, millega tõendatakse isiku õigust toimida testamenditäitjana juhul, kui surnu jättis testamendi (grant of probate), või antakse neile volitus toimida pärandi hooldajana juhul, kui surnu ei olnud koostanud testamenti (grant of letters of administration)). Selle dokumendiga kinnitab kohus nende õigust valitseda vara vastavalt testamendile või seadusjärgset pärimist käsitlevatele normidele. Pärimisõigusega või esindusõigusega seotud vaidluste puhul võib pöörduda kohtu poole. Kohtumenetlused on reguleeritud hagita menetluste korral kohaldatavate testamendi tõendamise normidega või tsiviilkohtumenetluse normidega.

6 Lühikirjeldus siseriikliku õiguse kohase pärimismenetluse, sealhulgas pärandvara likvideerimise ja pärandvara jagamise kohta (sealhulgas teave selle kohta, kas kohus või muu ametiasutus algatab pärimismenetluse ametiülesande korras).

Esindajad vastutavad surnu pärandvara hulka kuuluva vara kindlakstegemise ja kogumise eest, surnu võlgade (sealhulgas pärandimaksu) maksmise eest ning ülejäänud pärandvara jagamise eest soodustatud isikutele vastavalt testamendile või seadusjärgset pärimist käsitlevatele normidele.

7 Kuidas ja millal saab isikust pärija või annakusaaja?

Testaator saab teha kehtiva testamendi, et soodustatud isikud kindlaks määrata. Kehtiva testamendi puudumisel määratakse soodustatud isikud kindlaks seadusjärgse pärimise normide alusel. Soodustatud isikutel tekib õigus pärida pärandaja surma korral või varem pärimisõigust omanud isiku surma korral, kui pärimisõigus tekib pärandavara valitsemise ajal surnud soodustatud isiku surmaga.

8 Kas pärija pärib ka surnu võlad? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Ei. Võlad tasutakse pärandvarast.

9 Milliseid dokumente ja/või millist teavet üldjuhul nõutakse kinnisvara registreerimiseks?

Nagu on märgitud küsimusele nr 5 antud vastuses, läheb surnu vara valdus edasi surnu esindajatele. Esindajad annavad kinnisvara üle soodustatud isikule, kelle pärimisõigus on pärandvara valitsemise käigus kindlaks tehtud. Soodustatud isik esitab tõendid esindusõiguse kohta ja kinnistusregistrisse kandmise kohta vastavalt asjakohastele maa kinnistamist käsitlevatele normidele.

9.1 Kas pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik? Kui see on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik, milliseid samme tuleb selleks astuda?

Vt küsimusele nr 9 antud vastus.

9.2 Kellel on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia ja/või pärandit hooldada?

Vt küsimusele nr 9 antud vastus.

9.3 Millised on pärandi hooldaja volitused?

Vt küsimusele nr 9 antud vastus.

10 Millised dokumendid antakse üldjuhul välja siseriikliku õiguse kohaselt pärimismenetluse jooksul või selle lõpus, tõendades pärandisaajate staatust ja õigusi? Kas neil on konkreetne tõendusjõud?

Pärandvara valitsevad ja netovara jagavad esindajad. Vara ülemineku vorm sõltub vara liigist. Mõnda liiki vara üleminek võib toimuda valduse üleandmisega. Raha võib tasuda pangatšekiga. Maa üleminekuga seoses vt küsimusele nr 9 antud vastus.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.