Pärimine

Käesolev teabeleht on koostatud koostöös Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

1 Kuidas koostatakse surma puhuks tehtud korraldus (testament, ühine testament, pärimisleping) vara üleminekuks?

Poola õiguse kohaselt võib surma puhuks teha korraldusi ainult testamendi vormis. Ühised testamendid on keelatud. Lubatud on järgmised testamendiliigid:

• omakäeline testament, mille paneb tervikuna kirja ning varustab kuupäeva ja allkirjaga testaator;
• notariaalne testament, mille koostab notar notariaalakti vormis;
• suuline testament, mis tehakse kahe tunnistaja juuresolekul kohaliku omavalitsusüksuse juhi (wójt) (linnapea (burmistrz) või linnavolikogu esimehe (prezydent miasta)) juures;
• suuline testament, mis tehakse kolme tunnistaja juuresolekul (sellise testamendi saab teha üksnes isik, kes on suremas, kui testamendi tegemine ühel eespool nimetatud viisidest on võimatu või väga raske).

Pärimislepingutest on lubatud ainult pärandist loobumise kokkulepped. Sellise kokkuleppe võib sõlmida tulevase pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel ning kokkulepe on kehtiv üksnes juhul, kui see on vormistatud notariaalaktina.

2 Kas korraldus tuleb registreerida? Kui jah, siis kuidas?

Et testament oleks kehtiv, ei pea see olema registreeritud. Notariaalakti vormis koostatud või notari hoiule antud testamendid võib registreerida Riikliku Notarite Nõukogu (Krajowa Rada Notarialna) juures.

3 Kas surma puhuks tehtavatele korraldustele esineb muid piiranguid (nt pärandi sundosa)?

Poola õigusaktidega ei kehtestata testaatorile mingeid piiranguid seoses vabadusega nimetada pärija või pärijad. Samuti ei piirata õigusega pärandi sundosale testaatori vabadust oma vara käsutada, kuid selle abil kaitstakse nende lähimate sugulaste ja abikaasa huve, kellel on õigus konkreetsele rahasummale.

4 Kui surma puhuks ei ole korraldust tehtud, kes pärib siis ja kui palju?

Testamendi puudumise korral kohaldatakse järgmisi norme.

Kui lahkunu ei olnud abielus ja tal ei olnud lapsi, siis pärivad tema vanemad. Kui üks vanematest on pärandi avanemise ajal surnud, siis jagatakse selle vanema osa pärandaja vendade-õdede vahel võrdsetes osades. Kui pärandaja üks vendadest-õdedest on surnud enne pärandi avanemist ja tal oli alanejaid sugulasi, siis jagatakse selle venna või õe osa tema alanejate sugulaste vahel võrdsetes osades. Kui pärandajal ei olnud vendi-õdesid või nende alanejaid sugulasi, siis jagatakse kogu pärand pärandaja vanavanemate vahel võrdsetes osades. Kui üks vanavanematest on pärandi avanemise ajal surnud, pärivad selle vanavanema osa tema alanejad sugulased. Kui sellel vanavanemal, kes suri enne pärandi avanemist, ei olnud alanejaid sugulasi, siis jagatakse selle vanavanema osa teiste vanavanemate vahel võrdsetes osades. Kui puuduvad seadusjärgse pärimisõigusega sugulased, siis pärib pärandaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsus. Kui pärandaja viimast elukohta Poolas ei ole võimalik kindlaks teha või kui pärandaja elas välisriigis, siis pärib riik.

Kui lahkunu ei olnud abielus, kuid tal on lapsed, siis pärivad ainult need lapsed.

Kui lahkunul oli abikaasa, siis saab üleelanud abikaasast ainupärija, kui puuduvad lahkunu alanejad sugulased, vanemad, vennad-õed või vendade-õdede alanejad sugulased.

Kui lahkunul olid abikaasa ja lapsed, siis jagatakse pärand nende vahel võrdselt. Kuid abikaasa pärib igal juhul vähemalt neljandiku pärandvarast. Kui lahkunul oli abikaasa, kellega oli sõlmitud seadusjärgne varaühisus, saab üleelanud abikaasa varaühisuse lõppemisel poole ühisvarast, kusjuures teine pool moodustab lahkunu pärandi.

Kui testaatoril ei ole üleelanud abikaasat ega seadusjärgse pärimisõigusega sugulasi, pärivad võrdsetes osades lahkunu abikaasa lapsed, kelle vanemad pärandi avanemise ajal enam elus ei olnud (pärandamine abikaasa lastele).

5 Milline ametiasutus on pädev:

5.1 pärimisasjades?

Avalduse esitaja peaks pöörduma notari või pärandaja viimase elukoha järgse kohtu poole.

5.2 võtma vastu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Pärandist loobumise või pärandi vastuvõtmise avaldused esitatakse sellele kohtule, kes on pädev avalduse esitaja elu- või viibimiskoha alusel, või notarile. Välisriigis elavad isikud võivad esitada pärandist loobumise avalduse selle täitmise riigi õiguses ettenähtud viisil.

5.3 võtma vastu annaku vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Poola õiguse kohaselt on olemas kaht liiki annakuid: damnatsioonilegaat ja vindikatsioonilegaat. Ainult vindikatsioonilegaati saab vastu võtta või selle vastuvõtmisest keelduda. Damnatsioonilegaadi korral ei ole see võimalik.

Eelmises küsimuses osutatud asutused on pädevad võtma vastu vindikatsioonilegaate käsitlevaid avaldusi.

5.4 võtma vastu pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Poola õigusega ei ole pärandi sundosa ette nähtud. Siiski võidakse esitada sundosanõue konkreetse rahasumma saamiseks. Pärandi sundosa vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ei ole eraldi avaldust ette nähtud.

6 Lühikirjeldus siseriikliku õiguse kohase pärimismenetluse, sealhulgas pärandvara likvideerimise ja pärandvara jagamise kohta (sealhulgas teave selle kohta, kas kohus või muu ametiasutus algatab pärimismenetluse ametiülesande korras).

Isik, kes soovib dokumenti, mis kinnitaks tema staatust pärijana, võib esitada kohtule avalduse pärimistunnistuse saamiseks või saada notarilt ametliku pärimistunnistuse. Kui pärijaid on mitu, võib nende taotluse alusel pärandvara jagada kohus pärandvara likvideerimist käsitleva kohtumenetluse raames või notar pärandvara likvideerimist käsitleva kokkuleppe alusel notariaalakti vormis.

7 Kuidas ja millal saab isikust pärija või annakusaaja?

Isikust saab vastavalt kas pärija või annakusaaja pärandi seadusjärgse avanemise korral (kuid pärandist võib loobuda).

8 Kas pärija pärib ka surnu võlad? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Põhimõtteliselt on pärijal piiramatu vastutus lahkunu võlgade eest. Pärija võib oma vastutust piirata, võttes pärandi vastu inventuuri alusel. Sellisel juhul peaks pärija esitama notarile või pädevale kohtule asjakohase avalduse kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai pärandist teada. Pärijad vastutavad lahkunu võlgade eest ühiselt.

9 Milliseid dokumente ja/või millist teavet üldjuhul nõutakse kinnisvara registreerimiseks?

Selleks et kanda pärandi osaks olev kinnisvara maa- ja hüpoteegiregistrisse, peab pärija üldjuhul esitama dokumendid, mis tõendavad tema staatust pärijana, s.t kas kohtuliku pärimistunnistuse või notariaalse pärimistunnistuse.

9.1 Kas pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik? Kui see on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik, milliseid samme tuleb selleks astuda?

Esiteks võib Poola õiguse kohaselt ex officio või taotluse alusel määrata pärandi hooldaja, kui mis tahes põhjusel eksisteerib oht, et pärandit ei jagata nõuetekohaselt. Selleks peaks huvitatud isik esitama pärandaja vara suhtes pädevale kohtule avalduse, milles ta tõendab oma staatust pärija või annakusaajana või oma õigust sundosale. Avalduse võib esitada ka testamenditäitja, vara kaasomanik, isik, kellel on samuti õigus pärandaja õigustele, võlausaldaja, kellel on kirjalik võlanõue pärandaja vastu, või maksuamet.

Teiseks määrab kohus ex officio või taotluse alusel pärandi hooldaja siis, kui tegemist on pärijateta pärandiga.

9.2 Kellel on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia ja/või pärandit hooldada?

Oma testamendis võib testaator määrata testamenditäitja, kes valitseb pärandvara pärast testaatori surma.

9.3 Millised on pärandi hooldaja volitused?

Testamenditäitja peaks pärandit valitsema, tasuma pärandiga seotud võlad, eelkõige täitma annakud ja korraldused, ning hiljem jagama pärandi pärijate vahel kooskõlas testamendi ja asjakohaste õigusaktidega ning igal juhul kohe pärast pärimismenetluse lõppu.

Testamenditäitja võib pöörduda kohtu poole pärandi, selle osa või konkreetse vara valitsemisega seotud asjades ning teda ennast võib pärandi, selle osa või konkreetse vara valitsemisega seoses kohtusse anda. Ta võib pöörduda kohtu poole ka pärandi osaks olevaid õigusi käsitlevates asjades ning teda ennast võib kohtusse anda seoses pärandiga seotud võlgade tasumisega.

Testamenditäitja peaks samuti väljastama konkreetse annaku eseme isikule, kellele annak oli jäetud.

10 Millised dokumendid antakse üldjuhul välja siseriikliku õiguse kohaselt pärimismenetluse jooksul või selle lõpus, tõendades pärandisaajate staatust ja õigusi? Kas neil on konkreetne tõendusjõud?

Isik, kes on seadusjärgne pärija, peab esitama koopiad asjakohastest perekonnaseisudokumentidest (nt sünnitunnistus, abielutunnistus) tõendamaks oma sidet lahkunuga. Testamendijärgne pärija või annakusaaja peaks oma pärimisõiguse tõendamiseks esitama testamendi.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.