Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Küpros

Nendel teabelehtedel selgitatakse, mis juhtub, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mida menetletakse kohtus.

Sisu koostaja:
Küpros

Kriminaalmenetluse lühikirjeldus

Allpool on esitatud kriminaalmenetluse tavapäraste etappide lühikirjeldus.

  • Politsei võib kuriteos kahtlustatava isiku üle kuulata. Politsei vastutab kuriteo uurimise eest.
  • Kahtlustatava võib kinni pidada kohtumääruse alusel või kuriteolt tabamisel.
  • Enne ülekuulamist tuleb kahtlustatavat teavitada tema õigusest võtta ühendust kaitsjaga ning teda tuleb hoiatada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu.
  • Kui kahtlustatava vastu ilmnevad süüstavad tõendid, esitab politsei uurimise lõpus talle ametliku süüdistuse. Raskete kuritegude korral teeb süüdistuse esitamise otsuse peaprokurör (Genikos Eisaggeleas). Selle politsei volituse üle teostab alati kontrolli peaprokurör, kellel on põhiseaduse kohaselt õigus algatada kriminaalmenetlus, seda toimetada ja see üle võtta ning menetlust jätkata või see katkestada.
  • Politsei esitab esimese astme kohtu kohtunikule heakskiitmiseks rikkumist või rikkumisi käsitleva süüdistusakti. Selle heakskiitmise korral peab süüdistatav ilmuma kindlaksmääratud kuupäeval kohtusse.
  • Sõltuvalt raskusastmest võidakse kriminaalasja menetleda järgmiselt: a) ühe kohtunikuga lihtmenetluse käigus selles esimese astme kohtus (Eparchiako Dikastirio), kelle jurisdiktsioonis rikkumine toime pandi; b) peaprokuröri taotlusel kriminaalkohtus (Kakourgiodikeio), mis koosneb kolmest esimese astme kohtu kohtunikust ja mida juhib esimese astme kohtu esimees.
  • Lihtmenetluse puhul peab süüdistatav päeval, mil tal tuleb kohtusse ilmuda, kas tunnistama või mitte tunnistama end talle esitatud süüdistus(t)es süüdi. Asja menetlemisel kriminaalkohtus toimub määratud kuupäeval esimese astme kohtu kohtuniku juhtimisel eelistung. Eelistungist võib loobuda, kui peaprokurör kinnitab, et see ei ole vajalik. Praegu on tavaks sellest loobuda.
  • Kuriteoohvril on õigus esitada kaebus.
  • Peaprokuröril on üldine vastutus kriminaalsüüdistuste eest, sealhulgas õigus süüdistus tagasi võtta.
  • Küprosel ei mõista kohut vandekohtunikud.
  • Kui kohus otsustab järelepärimise põhjal, et vaimse häire või muu teovõimetuse tõttu ei saa süüdistatav tunnistada või mitte tunnistada end süüdi, võib kohus otsustada saata süüdistatava sobivasse asutusse ravile.
  • Süüdistatav võib esitada esialgseid vastuväited talle esitatud süüdistusele, tuginedes järgmistele alustele: a) sisulise või territoriaalse pädevuse puudumine, b) varasem õigeks- või süüdimõistmine sama teo või samade tegude eest, c) rikkumis(t)e eest armuandmine, d) süüdistus on ebatäielik või korduv.
  • Seotud kuritegude puhul võib ühes ja samas süüdistusaktis esitada süüdistuse rohkem kui ühele isikule. Kui seda peetakse ebaõiglaseks, võib kohus anda korralduse süüdistused kohtumõistmise eesmärgil eraldada.
  • Kohtumenetluse alguses esitab prokurör tõendid (katigorousa archi). Süüdistuse esitamise järel otsustab kohus, kas menetluseks on alust. Kui see on nii, kutsutakse süüdistatav kohtu ette ennast kaitsma ning teda teavitatakse tema õigusest vaikida või esitada avaldus süüpingist või anda vande all ütlusi. Süüdistatav võib igal ajal esitada enda kaitseks tõendeid. Vaikimisõiguse kasutamisest ei tohi teha süüdistatavat kahjustavaid järeldusi. Kui kaitse on oma argumendid esitanud, esitavad menetluse pooled oma lõppsõna ja kohus teeb otsuse.
  • Kõiki vande all ütlusi andvaid tunnistajaid tuleb ristküsitleda.
  • Kohtumenetluse käigus tuleb järgida õiglase kohtuliku arutamise põhimõtteid. Kogu kohtumenetluse jooksul lähtutakse süütuse presumptsioonist. Tõendamiskohustus lasub alati prokuröril. Kui kohus ei ole kohtumenetluse lõpus täiesti kindel süüdistatava süüs, tuleb süüdistatav õigeks mõista.
  • Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, järgneb karistuse määramine.

Üksikasjalikku teavet menetluse kõikide etappide ja oma õiguste kohta leiate teabelehtedelt. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.

Euroopa Komisjoni roll

Euroopa Komisjonil ei ole liikmesriikide kriminaalmenetlustes mingit rolli ja ta ei saa teid kaebuse korral aidata. Teabelehtedelt leiab teavet selle kohta, kuidas ja kellele kaebus esitada.

Vajaliku teabe leidmiseks klõpsake allpool esitatud linkidel

Minu õigused kuriteo uurimise ajal

Minu õigused kohtumenetluse ajal

Minu õigused pärast kohtumenetlust

Viimati uuendatud: 11/03/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.