Üldteave
Prantsusmaal on nelja liiki kohtuid, kes on pädevad juhtumeid arutama:
- Politseikohus (Tribunal de police)
Selles kohtus, mis käsitleb peamiselt viiendasse kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi (nt eeskirjade rikkumised, mille eest on ette nähtud konkreetne karistus), langetab otsuseid üks kohtunik. Apellatsiooni võib esitada apellatsioonikohtule (Chambre des appels correctionnels), kuid seda ainult teatavate juhtumite puhul.
- Kohalik või kogukonnakohus (Juridiction de proximité)
Selles kohtus, mis käsitleb esimesse nelja kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi, langetab otsuseid üks kohtunik.
Apellatsiooni saab esitada samadel alustel, nagu politseikohtu otsuste peale esitatavate apellatsioonide puhul.
- Väiksemaid õigusrikkumisi käsitlev paranduskohus (Tribunal correctionnel)
Selles kohtus, mis arutab peamiselt kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumisi (délits), on tavaliselt kolm kohtunikku. Kuriteod on määratletud kui kriminaalõigusrikkumised, mis on Prantsusmaa õigusaktide kohaselt karistatavad üle 10 aasta pikkuse vangistusega).
Asja võib anda selle piirkonna kohtusse, kus rikkumine toime pandi, või kus süüdistatav elab või süüdistatavad elavad või kus süüdistatav vahistati.
Esimese astme kohtu otsuste peale võib apellatsiooni esitada apellatsioonikohtule (Chambre des appels correctionnels).
- Kõige raskemaid õigusrikkumisi arutav vandekohus (Cour d’assises)
See kohus on pädev arutama täiskasvanute toimepandud kuritegusid, mis ei kuulu erikohtu pädevusse.
Kohtuasju arutavad kolm kutselist kohtunikku ja juhuslikult Prantsusmaa kodanike hulgast valitud üheksa kohtukaasistujat.
Süüdimõistva otsuse peale võivad prokuratuur ja süüdimõistetud isikud esitada apellatsiooni 12 kohtukaasistujast ja kolmest kutselisest kohtunikust koosnevale kõige raskemaid õigusrikkumisi käsitlevale vandekohtule (Cour d’assises). Süüdistatav ja prokurör võivad nimetatud kohtu otsuse peale apellatsiooni esitada olenemata sellest, kas tehtud otsusega mõisteti isik süüdi või õigeks. Kohtuasjas tsiviilhagejana osalev isik (partie civile) võib esitada apellatsiooni ainult seoses kohtu poolt määratud kahjutasu või intressidega.
Kriminaalmenetluse lühikirjeldus
Allpool esitatakse kriminaalmenetluse tavapäraste etappide lühikirjeldus.
Uurimine
Uurimist toimetab politsei või sandarmeeria ning selle eesmärk on teha kindlaks õigusrikkumise toimepanemine, koguda tõendeid ja otsida õigusrikkujaid. Uurimine toimub prokuröri järelevalve all. Uurimine toimub alati siis, kui menetlust alustas prokurör.
On olemas kahte liiki uurimist: hiljuti toimepandud õigusrikkumise uurimine (enquête de flagrance) ja eeluurimine (enquête préliminaire), mille viib läbi ex officio kriminaalpolitsei ametnik või mida toimetatakse prokuröri juhtimisel.
Uurimine on alati salajane ja ex parte (st süüdistatavat ei kuulata ära).
Kohtueelne uurimine
Uurimist toimetava kohtuniku poolt läbiviidava uurimise eesmärk on koguda tõendeid õigusrikkumise toimepanemise kohta ja otsida toimepanijaid. Selle käigus tehakse kindlaks, kas on piisavalt tõendeid õigusrikkuja kohtu alla andmiseks. Kohtueelse uurimise käigus valmistatakse juhtum ette kohtulikuks arutamiseks. Uurimine on salajane, kuid menetluse pooltel on juurdepääs menetlustoimikule ning teatavatel tingimustel võivad nad esitada taotlusi uurimistoimingute läbiviimiseks.
Kohtulik arutamine
Kohtuliku arutamise etapis kuulatakse pooled nõuetekohaselt ära avaliku suulise menetluse raames. Kohtunike arutelu tulemusel langetatakse otsus, mille suhtes kohaldatakse õiguskaitsevahendeid.
Teabelehtedelt leiate teavet kõikide menetlusetappide ja oma õiguste kohta. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.
Euroopa Komisjoni roll
Euroopa Komisjonil ei ole liikmesriikide kriminaalmenetluses mingit osa ning komisjon ei saa teid kaebuste korral aidata. Nendelt teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, kuidas ja kellele kaebus esitada.
Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel.
2. Minu õigused kohtueelse uurimise ajal
- Minu õigused, kui politsei on mind vahi alla võtnud
- Minu õigused esimesel ülekuulamisel
- Mulle süüdistuse esitamine ning õigusesindajaga tunnistaja staatus (témoin assisté)
- Kohtueelse uurimise lõpetamine
- Euroopa vahistamismäärus
- Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks
3. Minu õigused kohtumenetluse ajal
4. Minu õigused pärast kohtumenetlust
5. Liiklusnõuete rikkumised ja muud väiksemad õigusrikkumised
Seonduvad lingid
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.