Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Kriminaalmenetluse lühikirjeldus

Allpool on lühidalt kirjeldatud täiskasvanute vastu algatatud kriminaalmenetluse tavalisi etappe.

Üksikasjalikku teavet menetluse kõikide etappide ja oma õiguste kohta leiate teabelehtedelt. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.

Kriminaalmenetlus algatatakse siis, kui politsei või prokurör saab teada teost, mida võib pidada kuriteoks.

Kui uurimine on lõppenud, alustab prokurör menetlust kohtumenetluse algatamiseks, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et asja võib menetlemata jätta.

Kuritegude puhul, mida peab arutama kollegiaalne kohus, raskete kuriteoasjade kohus (sarnane Ühendkuningriigi raskete kuriteoasjade kohtuga ja USA föderaalse kohturingkonnaga) ja mõnel juhul ainuisikuline kohus, esitab prokurör eelistungil kohtunikule taotluse kohtu alla andmiseks.

Eelistungi lõpus võib kohus anda kahtlustatava kohtu alla või menetluse lõpetada.

Nende kuritegude puhul, mis kuuluvad ainuisikulise kohtu või rahukohtuniku pädevusse, esitab prokurör kas kutse eeluurimisele (mandato di comparizione) või kutse ilmuda otse kohtusse (citazione diretta in giudizio).

Olemas on ka mitu erimenetlust: lihtmenetlus, karistuse määramine poolte taotluse alusel (kokkuleppemenetlus), lühimenetlus (giudizio immediato) või kiirmenetlus (giudizio direttissimo) ning kohtuotsus käskmenetluses.

Kriminaalmenetlus toimub tavaliselt kolmes etapis:

• esimese astme kohus (raskete kuriteoasjade kohus, kollegiaalne kohus, ainuisikuline kohus või rahukohtunik),
• apellatsioonikohus ja
• kassatsioonikohus (kõrgeima astme kohus).

Esimese astme kohtus kogutakse kõik tõendusmaterjalid – ütlused tunnistajatelt ja dokumentaalsed tõendid; menetlus lõpeb kas süüdi- või õigeksmõistmisega.

Esimese astme kohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonikohus teeb oma otsuse, kinnitades esimese astme kohtu otsust või muutes seda osaliselt või täielikult või tühistades selle ja saates asja tagasi esimese astme kohtusse.

Apellatsioonikohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsioonikohtusse (kõrgeima astme kohus).

Kassatsioonikohus teeb otsuse, milles ta võib teatada, et taotlus on vastuvõetamatu, või lükata selle tagasi, tühistada vaidlustatud kohtuotsuse ilma asja tagasi saatmata või tühistada kohtuotsuse ja saata asja tagasi esimese astme kohtusse.

Kui kõik menetlusetapid on läbitud, on kohtuotsus lõplik. Kui süüdimõistmisega kaasneb karistus, muutub see täitmisele pööratavaks.

Üksikasjalikku teavet menetluse kõikide etappide ja oma õiguste kohta leiate teabelehtedelt. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.

Kui olete kuriteo ohvriks langenud, leiate kogu teabe oma õiguste kohta siit.

Euroopa Komisjoni roll

Euroopa Komisjonil ei ole liikmesriikide kriminaalmenetluses mingit osa ning seega ei saa komisjon teid kaebuse esitamisel aidata. Nendel teabelehtedel esitatakse üksnes teave selle kohta, kuidas ja kellele kaebus esitada.

Vajaliku teabe leidmiseks klõpsake järgnevatel linkidel

1 - Minu õigused uurimise ajal

2 - Minu õigused kohtumenetluse ajal

3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust