Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Läti

Sisu koostaja:
Läti
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Millised on eeluurimise etapid?

Kohtueelse menetluse eesmärk on teha kindlaks:

  • kas kuritegu on toime pandud;
  • kellele tuleks esitada kuriteosüüdistus;
  • kas on võimalik asja menetlemisest loobuda, asja menetlemine lõpetada või anda asi kohtusse.

Kohtueelne kriminaalmenetlus koosneb kahest etapist – uurimisest ja süüdistuse esitamisest.

Uurimist toimetavad erinevad politseiorganid, sealhulgas politsei, kaitsepolitsei, finantspolitsei, sõjaväepolitsei, vanglate amet, korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise büroo, piirivalveamet, tolliasutused, avamerelaevade kaptenid ja välisterritooriumidele lähetatud riiklike relvajõudude sõjaliste üksuste komandörid. Uurimist toimetab ametiasutus, kelle pädevusvaldkonnas kuritegu toime pandi. Ka riigiprokuratuur võib uurimist toimetada.

Süüdistuse esitavad süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused.

Minu õigused uurimise ajal

Täpsema teabe saamiseks teie õiguste kohta kriminaalmenetluse kohtueelse uurimise erinevate etappide ajal klikkige alltoodud linkidel.

Eeluurimine (1)

Uurimise eesmärk

Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu on toime pandud, kellele tuleks esitada süüdistus kuriteo toimepanemise eest ning kas asja menetlemisest saab loobuda.

Teiega tegeleb uurija (tavaliselt politseiametnik). Uurimise etapis võib teid kinni pidada 48 tundi ning teie suhtes võidakse julgeolekumeetmena kohaldada eelvangistust.

Uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks ette nähtud aeg sõltub selle õigusrikkumise raskusastmest, milles teid süüdistatakse (6–22 kuud võimalusega pikendada seda aega veel 6 kuud). Kui neid tähtaegu ei järgita, tuleb tühistada kõik julgeolekumeetmed ja teie omandiõiguse piirangud.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Uurimist toimetav politseiametnik ütleb teile, mis toimub.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Teil võimaldatakse kasutada tõlgi abi. Selle eest kannab hoolt politseiametnik või prokurör. Tõlk tõlgib kõik vajaliku – dokumendid, uurija ja advokaadi jutu ning samuti teie ütlused.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Kui te ei oska kohalikku keelt, ei pea teil advokaati olema, kuid see on soovitatav, sest te ei pruugi teada kohalikke olusid ja õigusnorme. Te võite advokaadi valida ise või paluda uurimist toimetaval ametnikul kutsuda teile valveadvokaat.

Kui teid peetakse kinni, kutsutakse advokaat teid esindama 48 tunni jooksul. Soovitatav on, et kohtumenetluses osalev mis tahes välisriigi advokaat esindaks teid koos kohaliku advokaadiga.

Tõlgi teenused tehakse kättesaadavaks niipea kui võimalik, sest tõlgi kohalolek on vajalik, et selgitada teile olukorda ja teid üle kuulata.

Kas mul palutakse esitada teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Teil on õigus anda teavet, kuid see ei ole kohustuslik. Teil on õigus vaikida ning seda ei saa kasutada teie vastu ega tõlgendada uurijaga koostööst keeldumisena.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Teie ütlusi käsitletakse koos muude asjaga seotud tõenditega. Te ei pea tegema ennast süüstavaid avaldusi. Teil on õigus esitada avaldusi, mida te peate vajalikuks. Teil on õigus keelduda tunnistamast.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Kui teid peetakse kinni, on teil õigus paluda, et uurija teavitaks sellest teie lähemaid pereliikmeid, teisi sugulasi, teie töökohta või haridusasutust jne.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Jah. Uurimise käigus austatakse inimõigusi.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Teil on õigus taotleda oma saatkonna või konsulaadi teavitamist.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Te peate uurimise ajal kohal viibima. Uurimist toimetav ametnik otsustab, kas uurimismenetluses on võimalik osaleda videolingi või telefonikonverentsi vahendusel.

Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?

Seaduses selline nõue puudub, kuid Läti Vabariigist väljasaatmine on üks võimalik karistus, mida võidakse kohaldada. Seda võidakse teha ainult kohtuotsuse alusel.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Eeluurimiskohtunik langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta 48 tunni jooksul alates teie vahistamisest. Teid võidakse vahi all hoida, kui teie toimepandud kuriteo eest on ette nähtud vabadusekaotus ja kui ühegi muu julgeolekumeetmega ei ole võimalik tagada, et:

  • te ei hoia uurimisest, kohtumenetlusest või kohtuotsuse jõustamisest kõrvale;
  • te ei takista uurimise käiku;
  • te ei pane toime uut kuritegu.

Eeluurimiskohtunik kuulab teid ära, enne kui langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta. Teil on õigus esitada dokumente, mis tõendavad, et teie vahi all hoidmine ei oleks mõistlik. Teile tagatakse advokaadi juuresviibimise ja tõlgi kasutamise õigus.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Te võite riigist lahkuda uurimist toimetava ametniku loal (mis on tavaliselt kirjalik).

Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?

Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.

Kas ma võin esitada apellatsiooni?

Teil on õigus esitada eeluurimiskohtuniku otsuse peale apellatsioon kohtu esimehele. Teil on õigus esitada uurimist toimetava ametniku või prokuröri tegevuse peale apellatsioon vastavalt kas järelevalveprokurörile või vanemprokurörile.

Uurimist toimetava ametniku, prokuröri või eeluurimiskohtuniku otsuste peale peaksite kaebuse esitama 10 päeva jooksul, kuid teil on õigus esitada kaebusi nende tegevuse peale kogu uurimismenetluse ajal.

Te võite esitada kaebuse keeles, mida te valdate. Kaebus tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul alates selle saamisest. Kui kaebus ei ole kirjutatud ametlikus keeles, hakatakse tähtaega arvestama tõlke kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Teid teavitatakse sellest.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Teil on õigus ennast süüdi tunnistada uurimise või süüdistuse esitamise ajal kõikides süüdistuse punktides või mõnes neist või ainult ühes punktis.

Kui te tunnistate end süüdi, käsitatakse seda kergendava asjaoluna, mis võib kaasa tuua kergema karistuse või olla aluseks kriminaalmenetluse lõpetamisele. Kui te teete koostööd uurimist toimetava ametniku või prokuröriga, võib see aidata kaasa kergemate julgeolekumeetmete kohaldamisele või teie vahi alt vabastamisele.

Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Teie vastu esitatud süüdistust saab muuta, kui prokurör on saanud täiendavaid tõendeid. Teie vastu esitatud esialgseid süüdistusi tuleb muuta, kui need on osutunud vääraks – sellisel juhul lõpetab prokurör süüdistamise selles punktis. Teile esitatakse uus süüdistus.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võib esitada süüdistuse, kuid teie üle ei saa kohut mõista ja teid ei saa süüdi mõista, kui teises liikmesriigis on sama õigusrikkumisega seoses teie üle juba kohut mõistetud või kui teid on selles riigis samas õigusrikkumises õigeks mõistetud.

Kas ma saan teavet tunnistajate kohta, kes minu vastu tunnistavad?

Te saate teavet tunnistajate kohta, kes teie vastu tunnistavad. Prokurör edastab teile toimiku pärast asja uurimise lõpetamist ja enne selle kohtusse saatmist ning teil on võimalik tutvuda tunnistajate ütlustega.

Kas ma saan teavet muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?

Te saate toimiku ning see sisaldab kõiki tõendeid, mida prokurör kavatseb teie vastu kohtus kasutada. Prokurör annab teile toimiku koopiad.

Mind on teises liikmesriigis sama kuriteo eest juba süüdi mõistetud. Mis juhtub sellisel juhul?

Teie üle ei saa sama õigusrikkumise eest Lätis kohut mõista. ELi liikmesriikides kehtib teistkordse karistamise keeld (ne bis in idem).

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Taotletakse teie kohta karistusregistris sisalduvat teavet.

Süüdistuse esitamine (2)

Süüdistuse esitamise etapi eesmärk

Süüdistuse esitamise eesmärk on tuvastada kuriteo toimepanemine, kindlaks teha isikud, kellele tuleks selles kuriteos süüdistus esitada, ning jõuda järeldusele, kas asja menetlemisest võib loobuda või võib asja menetlemise lõpetada ja saata asja kohtusse. Teiega tegeleb prokurör.

Uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks ette nähtud aeg sõltub selle õigusrikkumise raskusastmest, milles teid süüdistatakse (6–22 kuud võimalusega pikendada seda aega veel 6 kuud). Kui neid tähtaegu ei järgita, tuleb tühistada kõik julgeolekumeetmed ja omandiõiguse piirangud.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Prokurör, kes teeb uurimistoiminguid (tõenäoliselt samad toimingud, mida tehti uurimise käigus), annab teile teavet toimuva kohta.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Teil võimaldatakse kasutada tõlgi abi. Selle eest kannab hoolt prokurör. Tõlk tõlgib kõik vajaliku – dokumendid, prokuröri ja advokaadi jutu ning samuti teie ütlused.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Kui te ei oska kohalikku keelt, on advokaadi kasutamine soovitatav, sest te ei pruugi teada kohalikke olusid ja õigusnorme. Soovitatav on, et kohtumenetluses osalev mis tahes välisriigi advokaat esindaks teid koos kohaliku advokaadiga. Te võite advokaadi valida ise või paluda prokuröril kutsuda teile valveadvokaat.

Tõlgi teenused tehakse kättesaadavaks niipea kui võimalik, sest tõlgi kohalolek on vajalik olukorra selgitamiseks, teie ülekuulamiseks jne.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Teil on õigus anda teavet, kuid see ei ole kohustuslik. Teil on õigus vaikida ning seda ei saa kasutada teie vastu ega tõlgendada koostööst keeldumisena.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mida saab kasutada minu vastu?

Teie ütlusi käsitletakse koos muude asjaga seotud tõenditega. Te ei pea tegema ennast süüstavaid avaldusi. Teil on õigus esitada avaldusi, mida te peate vajalikuks. Teil on õigus keelduda tunnistamast.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Kui teid peetakse kinni, on teil õigus paluda, et prokurör teavitaks sellest teie lähemaid pereliikmeid, teisi sugulasi, teie töökohta või haridusasutust jne.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Jah. Süüdistuse esitamise käigus austatakse inimõigusi.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Teil on õigus taotleda oma saatkonna või konsulaadi teavitamist.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Te peate olema kohal süüdistuse esitamise etapis. Prokurör otsustab, kas uurimismenetluses on võimalik osaleda videolingi või telefonikonverentsi vahendusel.

Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?

Seaduses selline nõue puudub, kuid Läti Vabariigist väljasaatmist on võimalik kasutada täiendava karistusena. Seda võib kohaldada ainult kohtuotsuse alusel.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Eeluurimiskohtunik langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta. Teid võidakse vahi all hoida, kui teie toimepandud kuriteo eest on võimalik määrata vabadusekaotus ning kui muude julgeolekumeetmetega ei ole võimalik tagada, et te ei hoidu kõrvale uurimisest, kohtumenetlusest või kohtuotsuse jõustamisest, ei takista uurimise käiku ega pane toime uut kuritegu.

Eeluurimiskohtunik kuulab teid ära, enne kui langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta. Teil on õigus esitada dokumente, mis tõendavad, et teie vahi all hoidmine ei oleks mõistlik. Teile tagatakse advokaadi juuresviibimise ja tõlgi kasutamise õigus.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Te võite riigist lahkuda prokuröri loal (mis on tavaliselt kirjalik).

Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?

Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.

Kas ma võin esitada apellatsiooni?

Teil on õigus esitada eeluurimiskohtuniku otsuse peale apellatsioon kohtu esimehele. Teil on õigus esitada prokuröri tegevuse peale apellatsioon vanemprokurörile.

Prokuröri või eeluurimiskohtuniku otsuste peale peaksite te kaebuse esitama 10 päeva jooksul. Kaebusi prokuröri tegevuse peale on võimalik esitada kogu uurimismenetluse ajal.

Te võite esitada kaebuse keeles, mida te valdate. Kaebus tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul alates selle saamisest. Kui kaebus ei ole kirjutatud ametlikus keeles, hakatakse tähtaega arvestama tõlke kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Teid teavitatakse sellest.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Teil on õigus ennast süüdi tunnistada uurimise või süüdistuse esitamise ajal kõikides süüdistuse punktides või mõnes neist või ainult ühes punktis.

Kui te tunnistate end süüdi, käsitatakse seda kergendava asjaoluna, mis võib kaasa tuua kergema karistuse. Kui te tunnistate ennast süüdi ja teete koostööd uurimist toimetava ametniku või prokuröriga, võib see aidata kaasa kergemate julgeolekumeetmete kohaldamisele või teie vahi alt vabastamisele.

Kui te tunnistate ennast süüdi, võidakse kriminaalmenetlus lõpetada. Võimalikud tulemused on:

  • tingimisi vabastamine kriminaalvastutusest;
  • prokuröri määrus kohaldatava karistuse kohta;
  • kokkulepe prokuröriga süü omaksvõtmise ja kohaldatava karistuse kohta, mille kohus siis kinnitab jne.

Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Teie vastu esitatud süüdistust saab muuta, kui prokurör on saanud täiendavaid tõendeid. Teie vastu esitatud süüdistusi võib muuta, kui prokurör leiab, et need ei ole õiged – sellisel juhul lõpetab prokurör süüdistamise selles punktis. Teile esitatakse uus süüdistus.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võib esitada süüdistuse, kuid teie üle ei saa kohut mõista ja teid ei saa süüdi mõista, kui teises liikmesriigis on sama õigusrikkumisega seoses teie üle juba kohut mõistetud või kui teid on selles riigis samas õigusrikkumises õigeks mõistetud.

Kas ma saan teavet tunnistajate kohta, kes minu vastu tunnistavad?

Te saate teavet tunnistajate kohta, kes teie vastu tunnistavad. Prokurör edastab teile tunnistajate ütlusi sisaldava toimiku pärast asja uurimise lõpetamist ja enne selle kohtusse saatmist.

Kas ma saan teavet muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?

Te saate toimiku ning see sisaldab kõiki tõendeid, mida prokurör kavatseb teie vastu kohtus kasutada. Prokurör annab teile toimiku koopiad.

Mind on teises liikmesriigis sama kuriteo eest juba süüdi mõistetud. Mis juhtub sellisel juhul?

Teie üle ei saa sama õigusrikkumise eest Lätis kohut mõista. ELi liikmesriikides kehtib teistkordse karistamise keeld (ne bis in idem).

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Jah, taotletakse teie kohta karistusregistris sisalduvat teavet.

Teatavad menetluslikud sammud (3)

Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?

Teilt võidakse paluda, et te annaksite sõrmejäljed või DNA-proovi. Teilt võidakse nõuda ja võtta ka muude kehavedelike proove, kui see on vajalik konkreetse õigusrikkumise uurimiseks.

Teil on õigus tutvuda eksperdi poolt läbivaatamist käsitleva otsusega enne läbivaatamist, tingimusel et läbivaatamine käsitleb teid. Teil on õigus esitada enne eksperdi poolt läbivaatamist küsimusi läbivaatamise kohta.

Te olete kohustatud osalema selles eksperdi poolt teostatavas läbivaatamises. Te olete kohustatud andma proove võrdlevaks analüüsiks või võimaldama nende võtmist.

Kui te annate proovid võrdlevaks analüüsiks vabatahtlikult, tehakse selle kohta märge. Enne protokolli allkirjastamist on teil õigus teada, millised andmed kantakse protokolli, ning te võite taotleda mis tahes sellise teabe lisamist, mida te peate vajalikuks. Kui te ei luba võtta proove võrdlevaks analüüsiks, võetakse need sunnimeetmeid rakendades eeluurimiskohtuniku otsuse alusel.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Teie keha võib visuaalselt üle vaadata, kui sellel on kuritegeliku tegevuse jälgi, mis tahes erilisi märke või eritunnuseid jne. Teie keha visuaalset läbivaatust võib teostada ainult samast soost isik või meditsiinitöötaja. Visuaalse läbivaatamise tulemusel koostatakse kirjalik protokoll ning teil on õigus saada selle kohta teavet ja esitada selle kohta märkuseid.

Teie isik võidakse läbi otsida, kui teie rõivastesse, asjade hulka, kehasse või avatud kehaõõnsustesse on peidetud uurimise mõttes olulised esemed või dokumendid. Teie isiku võib läbi otsida ainult samast soost isik meditsiinitöötaja juuresolekul. Otsus isiku läbiotsimiseks ei ole vajalik, kui teid hoitakse vahi all. Otsus isiku läbiotsimiseks ei ole vajalik, kui te viibite ruumi või ala läbiotsimise ajal kohapeal ning teid otsitakse läbi selle läbiotsimise käigus.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Teie kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida. Eeluurimiskohtunik või kohus langetab otsuse läbiotsimise kohta, kuid kiireloomuliste asjade puhul piisab uurija otsusest, mille on heaks kiitnud prokurör.

Teil või teie täiskasvanud pereliikmel on õigus viibida läbiotsimise juures, eelkõige siis, kui see toimub teie ametlikus elukohas/valdustes/töökohas, välja arvatud juhul, kui te olete vahi all. Kui teie või teie täiskasvanud pereliige ei saa viibida läbiotsimise juures, tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse esindaja, ruumide või ehitise haldaja või juhataja.

Teil on õigus saada läbiotsimist käsitlevast otsusest teada enne läbiotsimist ning uurija on kohustatud otsuse teile esitama. Kõiki läbiotsimise käigus leitud ja konfiskeeritud esemeid tuleb teile näidata ning need tuleb arvele võtta ja pakendada ning pakend sulgeda, kui see on asjakohane.

Teil on õigus nõuda, et läbiotsitud koht oleks pärast samasuguses seisukorras nagu varem, kui see on praktiliselt võimalik. Teil on õigus nõuda võimalust tutvuda läbiotsimisprotokolliga ning väljendada oma arvamust ja nõuda nende arvamuste lisamist protokolli. Teil on õigus advokaadi ja tõlgi juuresviibimisele läbiotsimise ajal.

Seonduvad lingid

Kriminaalmenetluse seadus

Karistusseadus

Politsei

Riigiprokuratuur

Karistusregistri seadus

Kinnipidamismenetluse seadus

Vahistamismenetluse seadus

Advokatuuriseadus

Viimati uuendatud: 11/08/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.