Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Läti

Sisu koostaja:
Läti
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Kus kohtumenetlus toimub?

Asja arutab piirkondlik (linna-) kohus või väga raskete kuritegude puhul ringkonnakohus. Tavaliselt sõltub kohtumenetluse asukoht sellest, kus kuritegu toime pandi. Teile edastatakse kirjalik teatis.

Kohtuistung on avalik, kuid on ka mõned erandid (seksuaalkuriteod, vajadus kaitsta riigisaladust jne).

Esimese astme kohtus arutab asja üks kohtunik, kuid kohtu esimees võib nõuda, et asja arutaks kolmest kutselisest kohtunikust koosnev kolleegium. Asja üle langetab otsuse kohtunik või kolleegium.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Prokurör võib süüdistust kohtumenetluse ajal raskendada või kergendada.

Kui prokurör kergendab süüdistust, kuid faktilised tõendid jäävad samaks, lisatakse uus süüdistus kohtumenetluse protokolli.

Kui süüdistust kergendatakse, sest faktilised tõendid on muutunud, või kui süüdistust raskendatakse, kuid faktilised tõendid jäävad samaks, tuleks uus süüdistus lisada kohtumenetluse protokolli. Teil on õigus nõuda, et protokoll esitatakse teile kirjalikult.

Kui prokurör muudab süüdistuse raskemaks, sest seoses kuriteoga on avastatud uusi faktilisi tõendeid, võib kohus välja kuulutada vaheaja ning prokurör peab esitama kohtule uue süüdistuse 1 kuu jooksul.

Teave uute süüdistuste kohta edastatakse teile, teie advokaadile, kannatanule ja kannatanu esindajale ning samuti märgitakse ära kohtumenetluse kuupäev.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Kui süüdistatav tunnistab ennast süüdi, võib see tähendada kergema karistuse kohaldamist. Nii juhtub ka siis, kui te tunnistate end süüdi süüdistuse mõnes punktis.

Kui te tunnistate end süüdi igas süüdistuse punktis, võib kohut mõista tõendeid kontrollimata ning hinnates vaid neid tõendeid, mis on seotud konkreetselt teiega ja tekitatud kahju eest hüvitise määramisega. Sellisel juhul on kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise võimalused piiratud.

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima?

Te peate viibima kõikidel kohtuistungitel kuni otsuse langetamiseni. Te võite esitada taotluse, et asja arutataks teieta, kuid sellisel juhul peaks kohal viibima teie õigusesindaja.

Kui te viibite teises riigis või kui teie asukoht on teadmata või teie ilmumine kohtusse ei ole võimalik, võib kohut mõista ka tagaselja (in absentia).

Teil ei ole õigust osaleda kohtumenetluses videolingi kaudu, viibides teises liikmesriigis.

Kas kohtumenetluse ajal on minu käsutuses tõlk?

Kohus võimaldab teil kasutada tõlgi abi.

Kas kohtumenetluse ajal on mul advokaat?

Advokaadi abi kasutamise vajalikkuse üle otsustate teie ise. Advokaat peab olema järgmiste asjaolude korral:

  • kui te olete alaealine, õigusvõimetu või teil on õpiraskused;
  • kui otsus langetatakse meditsiinilist laadi sunnimeetmete kohaldamise kohta;
  • kui te ei suuda kasutada oma menetlusõigusi füüsilise või vaimse puude tõttu;
  • kui te olete kirjaoskamatu või teie haridustase on madal ning see ei võimalda teil kasutada oma menetlusõigusi;
  • kui prokuröriga on alustatud läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks;
  • kui kohut mõistetakse teie juuresolekuta.

Neil juhtudel määratakse teile advokaat ning teil on õigus temast loobuda, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse meditsiinilist laadi sunnimeetmeid. Teil on õigus taotleda teist advokaati.

Kas ma saan kohtuistungil sõna võtta?

Kohtus on teil õigus anda ütlusi ja väljendada oma arvamust. Teil puudub kohustus anda ütlusi – seda ei saa käsitada kohtuga koostööst keeldumisena. Teil on õigus anda oma ütlused kohtus kirjalikult. Kohus loeb need ette. Te ei pea tegema ennast süüstavaid avaldusi. Teie süüd peab tõestama prokurör.

Te ei pea rääkima tõtt. Teie vastu ei saa algatada uut menetlust, kui te olete meelega andnud valeütlusi või keeldunud ütluste andmisest. Karistuse määramisel võib teie käitumist arvesse võtta, kuid seda ei saa käsitada raskendava asjaoluna.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Te võite kohtumenetluse jooksul esitada uusi tõendeid oma alibi tõendamiseks, kriminaalvastutuse välistamiseks või süü leevendamiseks ning vaidlustada prokuröri esitatud tõendid.

Teil on õigus esitada tunnistajatele ja kannatanule küsimusi, kutsuda tunnistajaid, sealhulgas neid, keda varem üle kuulatud ei ole, esitada dokumente, füüsilisi või elektroonilisi tõendeid ning paluda, et kohus nõuaks esemete või dokumentide esitamist.

Teil on õigus esitada tõendeid kogu kohtumenetluse jooksul kuni hetkeni, mis kohus teatab kohtuliku uurimise lõpetamisest.

Teil on õigus kasutada eradetektiivi teenuseid. Kohus hindab asja üle otsustades kõiki tõendeid tervikuna.

Kohus langetab otsuse teie tunnistajate kutsumise kohta pärast seda, kui on küsinud teiste menetlusosaliste arvamust. Kui teie taotlus lükatakse tagasi, võite selle esitada korduvalt.

Teil ja teie advokaadil on õigus esitada küsimusi kõikidele tunnistajatele. Nende tunnistusi analüüsitakse kaitsekõnes, mille esitate teie või esitab teie advokaat.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Arvesse võetakse teavet teie kandmata karistuste kohta. Karistusregistrist aegumise tõttu eemaldatud süüdimõistmisi võib käsitada teie isikut iseloomustavate asjaoludena. Karistuse, sealhulgas kinnipidamise üle otsuse langetamisel võetakse neid süüdimõistmisi arvesse.

Teavet teie karistusregistri andmete kohta nõutakse uurimise ja süüdistuse esitamise ajal. Seda teavet võib esitada kohtumenetluse ajal. Kohus võtab otsuse langetamisel arvesse teie karistusregistri andmeid.

Seadusega on lubatud võtta ühendust teise liikmesriigi pädevate ametiasutustega ja taotleda teavet teie sealsete varasemate süüdimõistmiste kohta.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Kohus langetab otsuse teie õigeksmõistmise või süüdimõistmise kohta või kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, kui asjaolud lubavad arvata, et kohtumenetlust ei peaks jätkama. See võib juhtuda, kui ei ole piisavalt tõendeid süüdistuse põhjendamiseks või kui prokurör loobub süüdistustest.

Võimalikud karistused:

  • vabadusekaotus (3 kuust 15 aastani ning raskemate õigusrikkumiste puhul kuni 20 aastat või eluaegne vangistus);
  • üldkasulik töö (40–280 tundi);
  • rahatrahv (3–200 minimaalse kuupalga ulatuses);
  • vara konfiskeerimine (vara konfiskeeritakse hüvitiseta ja riik võtab selle enda valdusesse);
  • Lätist väljasaatmine (täiendav karistus: keeld siseneda riiki 3–10 aastat);
  • õiguste piiramine (täiendav karistus: keeld tegeleda teatavat liiki või mis tahes liiki kaubandusega, teataval kutsealal või muu tegevusalaga, keeld asuda teatavale ametipostile, keeld omandada seadusest tulenevaid lubasid või litsentse; 1–5 aastat);
  • katseaeg (1–3 aastat).

Milline on kannatanu roll kohtumenetluse ajal?

Isikut käsitatakse kannatanuna uurija või prokuröri otsuse kohaselt, kui isik on avaldanud selleks kirjalikult soovi. Kohus võib isiku tunnistada kannatanuks enne kohtumenetluse algust.

Kannatanu võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks, esitada tõendeid, mõjutada asja menetlemise arengut (leppimine süüdistatavaga, nõustumine prokuröri ettepanekuga karistuse osas jne).

Kannatanu esitab kohtumenetluse ajal oma arvamuse karistuse ja nõutud hüvitise kohta. Kannatanu võib esitada apellatsiooni esimese astme kohtu otsuse peale ja apellatsioonikohtu otsuse peale.

Seonduvad lingid

Kriminaalmenetluse seadus

Karistusseadus

Karistusregistri seadus

Kinnipidamismenetluse seadus

Detektiivide tegevuse seadus

Läti kohtud

Viimati uuendatud: 11/08/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.