Millised on eeluurimise etapid?
Kohtueelse menetluse eesmärk on teha kindlaks:
- kas kuritegu on toime pandud;
- kellele tuleks esitada kuriteosüüdistus;
- kas on võimalik asja menetlemisest loobuda, asja menetlemine lõpetada või anda asi kohtusse.
Kohtueelne kriminaalmenetlus koosneb kahest etapist – uurimisest ja süüdistuse esitamisest.
Uurimist toimetavad erinevad politseiorganid, sealhulgas 
politsei, kaitsepolitsei, finantspolitsei, sõjaväepolitsei, vanglate amet, korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise büroo, piirivalveamet, tolliasutused, avamerelaevade kaptenid ja välisterritooriumidele lähetatud riiklike relvajõudude sõjaliste üksuste komandörid. Uurimist toimetab ametiasutus, kelle pädevusvaldkonnas kuritegu toime pandi. Ka riigiprokuratuur võib uurimist toimetada.
Süüdistuse esitavad süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused.
Minu õigused uurimise ajal
Täpsema teabe saamiseks teie õiguste kohta kriminaalmenetluse kohtueelse uurimise erinevate etappide ajal klikkige alltoodud linkidel.
Eeluurimine (1)
Uurimise eesmärk
Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu on toime pandud, kellele tuleks esitada süüdistus kuriteo toimepanemise eest ning kas asja menetlemisest saab loobuda.
Teiega tegeleb uurija (tavaliselt politseiametnik). Uurimise etapis võib teid kinni pidada 48 tundi ning teie suhtes võidakse julgeolekumeetmena kohaldada eelvangistust.
Uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks ette nähtud aeg sõltub selle õigusrikkumise raskusastmest, milles teid süüdistatakse (6–22 kuud võimalusega pikendada seda aega veel 6 kuud). Kui neid tähtaegu ei järgita, tuleb tühistada kõik julgeolekumeetmed ja teie omandiõiguse piirangud.
Mida mulle öeldakse toimuva kohta?
Uurimist toimetav politseiametnik ütleb teile, mis toimub.
Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?
Teil võimaldatakse kasutada tõlgi abi. Selle eest kannab hoolt politseiametnik või prokurör. Tõlk tõlgib kõik vajaliku – dokumendid, uurija ja advokaadi jutu ning samuti teie ütlused.
Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?
Kui te ei oska kohalikku keelt, ei pea teil advokaati olema, kuid see on soovitatav, sest te ei pruugi teada kohalikke olusid ja õigusnorme. Te võite advokaadi valida ise või paluda uurimist toimetaval ametnikul kutsuda teile valveadvokaat.
Kui teid peetakse kinni, kutsutakse advokaat teid esindama 48 tunni jooksul. Soovitatav on, et kohtumenetluses osalev mis tahes välisriigi advokaat esindaks teid koos kohaliku advokaadiga.
Tõlgi teenused tehakse kättesaadavaks niipea kui võimalik, sest tõlgi kohalolek on vajalik, et selgitada teile olukorda ja teid üle kuulata.
Kas mul palutakse esitada teavet? Kas ma peaksin teavet andma?
Teil on õigus anda teavet, kuid see ei ole kohustuslik. Teil on õigus vaikida ning seda ei saa kasutada teie vastu ega tõlgendada uurijaga koostööst keeldumisena.
Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?
Teie ütlusi käsitletakse koos muude asjaga seotud tõenditega. Te ei pea tegema ennast süüstavaid avaldusi. Teil on õigus esitada avaldusi, mida te peate vajalikuks. Teil on õigus keelduda tunnistamast.
Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?
Kui teid peetakse kinni, on teil õigus paluda, et uurija teavitaks sellest teie lähemaid pereliikmeid, teisi sugulasi, teie töökohta või haridusasutust jne.
Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?
Jah. Uurimise käigus austatakse inimõigusi.
Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?
Teil on õigus taotleda oma saatkonna või konsulaadi teavitamist.
Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?
Te peate uurimise ajal kohal viibima. Uurimist toimetav ametnik otsustab, kas uurimismenetluses on võimalik osaleda videolingi või telefonikonverentsi vahendusel.
Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?
Seaduses selline nõue puudub, kuid Läti Vabariigist väljasaatmine on üks võimalik karistus, mida võidakse kohaldada. Seda võidakse teha ainult kohtuotsuse alusel.
Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?
Eeluurimiskohtunik langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta 48 tunni jooksul alates teie vahistamisest. Teid võidakse vahi all hoida, kui teie toimepandud kuriteo eest on ette nähtud vabadusekaotus ja kui ühegi muu julgeolekumeetmega ei ole võimalik tagada, et:
- te ei hoia uurimisest, kohtumenetlusest või kohtuotsuse jõustamisest kõrvale;
- te ei takista uurimise käiku;
- te ei pane toime uut kuritegu.
Eeluurimiskohtunik kuulab teid ära, enne kui langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta. Teil on õigus esitada dokumente, mis tõendavad, et teie vahi all hoidmine ei oleks mõistlik. Teile tagatakse advokaadi juuresviibimise ja tõlgi kasutamise õigus.
Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?
Te võite riigist lahkuda uurimist toimetava ametniku loal (mis on tavaliselt kirjalik).
Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?
Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.
Kas minu isik võidakse läbi otsida?
Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.
Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?
Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.
Kas ma võin esitada apellatsiooni?
Teil on õigus esitada eeluurimiskohtuniku otsuse peale apellatsioon kohtu esimehele. Teil on õigus esitada uurimist toimetava ametniku või prokuröri tegevuse peale apellatsioon vastavalt kas järelevalveprokurörile või vanemprokurörile.
Uurimist toimetava ametniku, prokuröri või eeluurimiskohtuniku otsuste peale peaksite kaebuse esitama 10 päeva jooksul, kuid teil on õigus esitada kaebusi nende tegevuse peale kogu uurimismenetluse ajal.
Te võite esitada kaebuse keeles, mida te valdate. Kaebus tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul alates selle saamisest. Kui kaebus ei ole kirjutatud ametlikus keeles, hakatakse tähtaega arvestama tõlke kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Teid teavitatakse sellest.
Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?
Teil on õigus ennast süüdi tunnistada uurimise või süüdistuse esitamise ajal kõikides süüdistuse punktides või mõnes neist või ainult ühes punktis.
Kui te tunnistate end süüdi, käsitatakse seda kergendava asjaoluna, mis võib kaasa tuua kergema karistuse või olla aluseks kriminaalmenetluse lõpetamisele. Kui te teete koostööd uurimist toimetava ametniku või prokuröriga, võib see aidata kaasa kergemate julgeolekumeetmete kohaldamisele või teie vahi alt vabastamisele.
Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?
Teie vastu esitatud süüdistust saab muuta, kui prokurör on saanud täiendavaid tõendeid. Teie vastu esitatud esialgseid süüdistusi tuleb muuta, kui need on osutunud vääraks – sellisel juhul lõpetab prokurör süüdistamise selles punktis. Teile esitatakse uus süüdistus.
Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?
Teile võib esitada süüdistuse, kuid teie üle ei saa kohut mõista ja teid ei saa süüdi mõista, kui teises liikmesriigis on sama õigusrikkumisega seoses teie üle juba kohut mõistetud või kui teid on selles riigis samas õigusrikkumises õigeks mõistetud.
Kas ma saan teavet tunnistajate kohta, kes minu vastu tunnistavad?
Te saate teavet tunnistajate kohta, kes teie vastu tunnistavad. Prokurör edastab teile toimiku pärast asja uurimise lõpetamist ja enne selle kohtusse saatmist ning teil on võimalik tutvuda tunnistajate ütlustega.
Kas ma saan teavet muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?
Te saate toimiku ning see sisaldab kõiki tõendeid, mida prokurör kavatseb teie vastu kohtus kasutada. Prokurör annab teile toimiku koopiad.
Mind on teises liikmesriigis sama kuriteo eest juba süüdi mõistetud. Mis juhtub sellisel juhul?
Teie üle ei saa sama õigusrikkumise eest Lätis kohut mõista. ELi liikmesriikides kehtib teistkordse karistamise keeld (ne bis in idem).
Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?
Taotletakse teie kohta karistusregistris sisalduvat teavet.
Süüdistuse esitamine (2)
Süüdistuse esitamise etapi eesmärk
Süüdistuse esitamise eesmärk on tuvastada kuriteo toimepanemine, kindlaks teha isikud, kellele tuleks selles kuriteos süüdistus esitada, ning jõuda järeldusele, kas asja menetlemisest võib loobuda või võib asja menetlemise lõpetada ja saata asja kohtusse. Teiega tegeleb prokurör.
Uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks ette nähtud aeg sõltub selle õigusrikkumise raskusastmest, milles teid süüdistatakse (6–22 kuud võimalusega pikendada seda aega veel 6 kuud). Kui neid tähtaegu ei järgita, tuleb tühistada kõik julgeolekumeetmed ja omandiõiguse piirangud.
Mida mulle öeldakse toimuva kohta?
Prokurör, kes teeb uurimistoiminguid (tõenäoliselt samad toimingud, mida tehti uurimise käigus), annab teile teavet toimuva kohta.
Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?
Teil võimaldatakse kasutada tõlgi abi. Selle eest kannab hoolt prokurör. Tõlk tõlgib kõik vajaliku – dokumendid, prokuröri ja advokaadi jutu ning samuti teie ütlused.
Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?
Kui te ei oska kohalikku keelt, on advokaadi kasutamine soovitatav, sest te ei pruugi teada kohalikke olusid ja õigusnorme. Soovitatav on, et kohtumenetluses osalev mis tahes välisriigi advokaat esindaks teid koos kohaliku advokaadiga. Te võite advokaadi valida ise või paluda prokuröril kutsuda teile valveadvokaat.
Tõlgi teenused tehakse kättesaadavaks niipea kui võimalik, sest tõlgi kohalolek on vajalik olukorra selgitamiseks, teie ülekuulamiseks jne.
Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?
Teil on õigus anda teavet, kuid see ei ole kohustuslik. Teil on õigus vaikida ning seda ei saa kasutada teie vastu ega tõlgendada koostööst keeldumisena.
Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mida saab kasutada minu vastu?
Teie ütlusi käsitletakse koos muude asjaga seotud tõenditega. Te ei pea tegema ennast süüstavaid avaldusi. Teil on õigus esitada avaldusi, mida te peate vajalikuks. Teil on õigus keelduda tunnistamast.
Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?
Kui teid peetakse kinni, on teil õigus paluda, et prokurör teavitaks sellest teie lähemaid pereliikmeid, teisi sugulasi, teie töökohta või haridusasutust jne.
Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?
Jah. Süüdistuse esitamise käigus austatakse inimõigusi.
Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?
Teil on õigus taotleda oma saatkonna või konsulaadi teavitamist.
Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?
Te peate olema kohal süüdistuse esitamise etapis. Prokurör otsustab, kas uurimismenetluses on võimalik osaleda videolingi või telefonikonverentsi vahendusel.
Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?
Seaduses selline nõue puudub, kuid Läti Vabariigist väljasaatmist on võimalik kasutada täiendava karistusena. Seda võib kohaldada ainult kohtuotsuse alusel.
Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?
Eeluurimiskohtunik langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta. Teid võidakse vahi all hoida, kui teie toimepandud kuriteo eest on võimalik määrata vabadusekaotus ning kui muude julgeolekumeetmetega ei ole võimalik tagada, et te ei hoidu kõrvale uurimisest, kohtumenetlusest või kohtuotsuse jõustamisest, ei takista uurimise käiku ega pane toime uut kuritegu.
Eeluurimiskohtunik kuulab teid ära, enne kui langetab otsuse teie vahi all hoidmise kohta. Teil on õigus esitada dokumente, mis tõendavad, et teie vahi all hoidmine ei oleks mõistlik. Teile tagatakse advokaadi juuresviibimise ja tõlgi kasutamise õigus.
Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?
Te võite riigist lahkuda prokuröri loal (mis on tavaliselt kirjalik).
Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?
Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.
Kas minu isik võidakse läbi otsida?
Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.
Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?
Teabe saamiseks oma õiguste kohta klikkige lingil.
Kas ma võin esitada apellatsiooni?
Teil on õigus esitada eeluurimiskohtuniku otsuse peale apellatsioon kohtu esimehele. Teil on õigus esitada prokuröri tegevuse peale apellatsioon vanemprokurörile.
Prokuröri või eeluurimiskohtuniku otsuste peale peaksite te kaebuse esitama 10 päeva jooksul. Kaebusi prokuröri tegevuse peale on võimalik esitada kogu uurimismenetluse ajal.
Te võite esitada kaebuse keeles, mida te valdate. Kaebus tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul alates selle saamisest. Kui kaebus ei ole kirjutatud ametlikus keeles, hakatakse tähtaega arvestama tõlke kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Teid teavitatakse sellest.
Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?
Teil on õigus ennast süüdi tunnistada uurimise või süüdistuse esitamise ajal kõikides süüdistuse punktides või mõnes neist või ainult ühes punktis.
Kui te tunnistate end süüdi, käsitatakse seda kergendava asjaoluna, mis võib kaasa tuua kergema karistuse. Kui te tunnistate ennast süüdi ja teete koostööd uurimist toimetava ametniku või prokuröriga, võib see aidata kaasa kergemate julgeolekumeetmete kohaldamisele või teie vahi alt vabastamisele.
Kui te tunnistate ennast süüdi, võidakse kriminaalmenetlus lõpetada. Võimalikud tulemused on:
- tingimisi vabastamine kriminaalvastutusest;
- prokuröri määrus kohaldatava karistuse kohta;
- kokkulepe prokuröriga süü omaksvõtmise ja kohaldatava karistuse kohta, mille kohus siis kinnitab jne.
Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?
Teie vastu esitatud süüdistust saab muuta, kui prokurör on saanud täiendavaid tõendeid. Teie vastu esitatud süüdistusi võib muuta, kui prokurör leiab, et need ei ole õiged – sellisel juhul lõpetab prokurör süüdistamise selles punktis. Teile esitatakse uus süüdistus.
Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?
Teile võib esitada süüdistuse, kuid teie üle ei saa kohut mõista ja teid ei saa süüdi mõista, kui teises liikmesriigis on sama õigusrikkumisega seoses teie üle juba kohut mõistetud või kui teid on selles riigis samas õigusrikkumises õigeks mõistetud.
Kas ma saan teavet tunnistajate kohta, kes minu vastu tunnistavad?
Te saate teavet tunnistajate kohta, kes teie vastu tunnistavad. Prokurör edastab teile tunnistajate ütlusi sisaldava toimiku pärast asja uurimise lõpetamist ja enne selle kohtusse saatmist.
Kas ma saan teavet muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?
Te saate toimiku ning see sisaldab kõiki tõendeid, mida prokurör kavatseb teie vastu kohtus kasutada. Prokurör annab teile toimiku koopiad.
Mind on teises liikmesriigis sama kuriteo eest juba süüdi mõistetud. Mis juhtub sellisel juhul?
Teie üle ei saa sama õigusrikkumise eest Lätis kohut mõista. ELi liikmesriikides kehtib teistkordse karistamise keeld (ne bis in idem).
Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?
Jah, taotletakse teie kohta karistusregistris sisalduvat teavet.
Teatavad menetluslikud sammud (3)
Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?
Teilt võidakse paluda, et te annaksite sõrmejäljed või DNA-proovi. Teilt võidakse nõuda ja võtta ka muude kehavedelike proove, kui see on vajalik konkreetse õigusrikkumise uurimiseks.
Teil on õigus tutvuda eksperdi poolt läbivaatamist käsitleva otsusega enne läbivaatamist, tingimusel et läbivaatamine käsitleb teid. Teil on õigus esitada enne eksperdi poolt läbivaatamist küsimusi läbivaatamise kohta.
Te olete kohustatud osalema selles eksperdi poolt teostatavas läbivaatamises. Te olete kohustatud andma proove võrdlevaks analüüsiks või võimaldama nende võtmist.
Kui te annate proovid võrdlevaks analüüsiks vabatahtlikult, tehakse selle kohta märge. Enne protokolli allkirjastamist on teil õigus teada, millised andmed kantakse protokolli, ning te võite taotleda mis tahes sellise teabe lisamist, mida te peate vajalikuks. Kui te ei luba võtta proove võrdlevaks analüüsiks, võetakse need sunnimeetmeid rakendades eeluurimiskohtuniku otsuse alusel.
Kas minu isik võidakse läbi otsida?
Teie keha võib visuaalselt üle vaadata, kui sellel on kuritegeliku tegevuse jälgi, mis tahes erilisi märke või eritunnuseid jne. Teie keha visuaalset läbivaatust võib teostada ainult samast soost isik või meditsiinitöötaja. Visuaalse läbivaatamise tulemusel koostatakse kirjalik protokoll ning teil on õigus saada selle kohta teavet ja esitada selle kohta märkuseid.
Teie isik võidakse läbi otsida, kui teie rõivastesse, asjade hulka, kehasse või avatud kehaõõnsustesse on peidetud uurimise mõttes olulised esemed või dokumendid. Teie isiku võib läbi otsida ainult samast soost isik meditsiinitöötaja juuresolekul. Otsus isiku läbiotsimiseks ei ole vajalik, kui teid hoitakse vahi all. Otsus isiku läbiotsimiseks ei ole vajalik, kui te viibite ruumi või ala läbiotsimise ajal kohapeal ning teid otsitakse läbi selle läbiotsimise käigus.
Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?
Teie kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida. Eeluurimiskohtunik või kohus langetab otsuse läbiotsimise kohta, kuid kiireloomuliste asjade puhul piisab uurija otsusest, mille on heaks kiitnud prokurör.
Teil või teie täiskasvanud pereliikmel on õigus viibida läbiotsimise juures, eelkõige siis, kui see toimub teie ametlikus elukohas/valdustes/töökohas, välja arvatud juhul, kui te olete vahi all. Kui teie või teie täiskasvanud pereliige ei saa viibida läbiotsimise juures, tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse esindaja, ruumide või ehitise haldaja või juhataja.
Teil on õigus saada läbiotsimist käsitlevast otsusest teada enne läbiotsimist ning uurija on kohustatud otsuse teile esitama. Kõiki läbiotsimise käigus leitud ja konfiskeeritud esemeid tuleb teile näidata ning need tuleb arvele võtta ja pakendada ning pakend sulgeda, kui see on asjakohane.
Teil on õigus nõuda, et läbiotsitud koht oleks pärast samasuguses seisukorras nagu varem, kui see on praktiliselt võimalik. Teil on õigus nõuda võimalust tutvuda läbiotsimisprotokolliga ning väljendada oma arvamust ja nõuda nende arvamuste lisamist protokolli. Teil on õigus advokaadi ja tõlgi juuresviibimisele läbiotsimise ajal.
Seonduvad lingid
Kriminaalmenetluse seadus
Karistusseadus
Politsei
Riigiprokuratuur
Karistusregistri seadus
Kinnipidamismenetluse seadus
Vahistamismenetluse seadus
Advokatuuriseadus
Kus kohtumenetlus toimub?
Asja arutab piirkondlik (linna-) kohus või väga raskete kuritegude puhul ringkonnakohus. Tavaliselt sõltub kohtumenetluse asukoht sellest, kus kuritegu toime pandi. Teile edastatakse kirjalik teatis.
Kohtuistung on avalik, kuid on ka mõned erandid (seksuaalkuriteod, vajadus kaitsta riigisaladust jne).
Esimese astme kohtus arutab asja üks kohtunik, kuid kohtu esimees võib nõuda, et asja arutaks kolmest kutselisest kohtunikust koosnev kolleegium. Asja üle langetab otsuse kohtunik või kolleegium.
Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?
Prokurör võib süüdistust kohtumenetluse ajal raskendada või kergendada.
Kui prokurör kergendab süüdistust, kuid faktilised tõendid jäävad samaks, lisatakse uus süüdistus kohtumenetluse protokolli.
Kui süüdistust kergendatakse, sest faktilised tõendid on muutunud, või kui süüdistust raskendatakse, kuid faktilised tõendid jäävad samaks, tuleks uus süüdistus lisada kohtumenetluse protokolli. Teil on õigus nõuda, et protokoll esitatakse teile kirjalikult.
Kui prokurör muudab süüdistuse raskemaks, sest seoses kuriteoga on avastatud uusi faktilisi tõendeid, võib kohus välja kuulutada vaheaja ning prokurör peab esitama kohtule uue süüdistuse 1 kuu jooksul.
Teave uute süüdistuste kohta edastatakse teile, teie advokaadile, kannatanule ja kannatanu esindajale ning samuti märgitakse ära kohtumenetluse kuupäev.
Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?
Kui süüdistatav tunnistab ennast süüdi, võib see tähendada kergema karistuse kohaldamist. Nii juhtub ka siis, kui te tunnistate end süüdi süüdistuse mõnes punktis.
Kui te tunnistate end süüdi igas süüdistuse punktis, võib kohut mõista tõendeid kontrollimata ning hinnates vaid neid tõendeid, mis on seotud konkreetselt teiega ja tekitatud kahju eest hüvitise määramisega. Sellisel juhul on kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise võimalused piiratud.
Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima?
Te peate viibima kõikidel kohtuistungitel kuni otsuse langetamiseni. Te võite esitada taotluse, et asja arutataks teieta, kuid sellisel juhul peaks kohal viibima teie õigusesindaja.
Kui te viibite teises riigis või kui teie asukoht on teadmata või teie ilmumine kohtusse ei ole võimalik, võib kohut mõista ka tagaselja (in absentia).
Teil ei ole õigust osaleda kohtumenetluses videolingi kaudu, viibides teises liikmesriigis.
Kas kohtumenetluse ajal on minu käsutuses tõlk?
Kohus võimaldab teil kasutada tõlgi abi.
Kas kohtumenetluse ajal on mul advokaat?
Advokaadi abi kasutamise vajalikkuse üle otsustate teie ise. Advokaat peab olema järgmiste asjaolude korral:
- kui te olete alaealine, õigusvõimetu või teil on õpiraskused;
- kui otsus langetatakse meditsiinilist laadi sunnimeetmete kohaldamise kohta;
- kui te ei suuda kasutada oma menetlusõigusi füüsilise või vaimse puude tõttu;
- kui te olete kirjaoskamatu või teie haridustase on madal ning see ei võimalda teil kasutada oma menetlusõigusi;
- kui prokuröriga on alustatud läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks;
- kui kohut mõistetakse teie juuresolekuta.
Neil juhtudel määratakse teile advokaat ning teil on õigus temast loobuda, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse meditsiinilist laadi sunnimeetmeid. Teil on õigus taotleda teist advokaati.
Kas ma saan kohtuistungil sõna võtta?
Kohtus on teil õigus anda ütlusi ja väljendada oma arvamust. Teil puudub kohustus anda ütlusi – seda ei saa käsitada kohtuga koostööst keeldumisena. Teil on õigus anda oma ütlused kohtus kirjalikult. Kohus loeb need ette. Te ei pea tegema ennast süüstavaid avaldusi. Teie süüd peab tõestama prokurör.
Te ei pea rääkima tõtt. Teie vastu ei saa algatada uut menetlust, kui te olete meelega andnud valeütlusi või keeldunud ütluste andmisest. Karistuse määramisel võib teie käitumist arvesse võtta, kuid seda ei saa käsitada raskendava asjaoluna.
Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?
Te võite kohtumenetluse jooksul esitada uusi tõendeid oma alibi tõendamiseks, kriminaalvastutuse välistamiseks või süü leevendamiseks ning vaidlustada prokuröri esitatud tõendid.
Teil on õigus esitada tunnistajatele ja kannatanule küsimusi, kutsuda tunnistajaid, sealhulgas neid, keda varem üle kuulatud ei ole, esitada dokumente, füüsilisi või elektroonilisi tõendeid ning paluda, et kohus nõuaks esemete või dokumentide esitamist.
Teil on õigus esitada tõendeid kogu kohtumenetluse jooksul kuni hetkeni, mis kohus teatab kohtuliku uurimise lõpetamisest.
Teil on õigus kasutada eradetektiivi teenuseid. Kohus hindab asja üle otsustades kõiki tõendeid tervikuna.
Kohus langetab otsuse teie tunnistajate kutsumise kohta pärast seda, kui on küsinud teiste menetlusosaliste arvamust. Kui teie taotlus lükatakse tagasi, võite selle esitada korduvalt.
Teil ja teie advokaadil on õigus esitada küsimusi kõikidele tunnistajatele. Nende tunnistusi analüüsitakse kaitsekõnes, mille esitate teie või esitab teie advokaat.
Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?
Arvesse võetakse teavet teie kandmata karistuste kohta. Karistusregistrist aegumise tõttu eemaldatud süüdimõistmisi võib käsitada teie isikut iseloomustavate asjaoludena. Karistuse, sealhulgas kinnipidamise üle otsuse langetamisel võetakse neid süüdimõistmisi arvesse.
Teavet teie karistusregistri andmete kohta nõutakse uurimise ja süüdistuse esitamise ajal. Seda teavet võib esitada kohtumenetluse ajal. Kohus võtab otsuse langetamisel arvesse teie karistusregistri andmeid.
Seadusega on lubatud võtta ühendust teise liikmesriigi pädevate ametiasutustega ja taotleda teavet teie sealsete varasemate süüdimõistmiste kohta.
Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?
Kohus langetab otsuse teie õigeksmõistmise või süüdimõistmise kohta või kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, kui asjaolud lubavad arvata, et kohtumenetlust ei peaks jätkama. See võib juhtuda, kui ei ole piisavalt tõendeid süüdistuse põhjendamiseks või kui prokurör loobub süüdistustest.
Võimalikud karistused:
- vabadusekaotus (3 kuust 15 aastani ning raskemate õigusrikkumiste puhul kuni 20 aastat või eluaegne vangistus);
- üldkasulik töö (40–280 tundi);
- rahatrahv (3–200 minimaalse kuupalga ulatuses);
- vara konfiskeerimine (vara konfiskeeritakse hüvitiseta ja riik võtab selle enda valdusesse);
- Lätist väljasaatmine (täiendav karistus: keeld siseneda riiki 3–10 aastat);
- õiguste piiramine (täiendav karistus: keeld tegeleda teatavat liiki või mis tahes liiki kaubandusega, teataval kutsealal või muu tegevusalaga, keeld asuda teatavale ametipostile, keeld omandada seadusest tulenevaid lubasid või litsentse; 1–5 aastat);
- katseaeg (1–3 aastat).
Milline on kannatanu roll kohtumenetluse ajal?
Isikut käsitatakse kannatanuna uurija või prokuröri otsuse kohaselt, kui isik on avaldanud selleks kirjalikult soovi. Kohus võib isiku tunnistada kannatanuks enne kohtumenetluse algust.
Kannatanu võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks, esitada tõendeid, mõjutada asja menetlemise arengut (leppimine süüdistatavaga, nõustumine prokuröri ettepanekuga karistuse osas jne).
Kannatanu esitab kohtumenetluse ajal oma arvamuse karistuse ja nõutud hüvitise kohta. Kannatanu võib esitada apellatsiooni esimese astme kohtu otsuse peale ja apellatsioonikohtu otsuse peale.
Seonduvad lingid
Kriminaalmenetluse seadus
Karistusseadus
Karistusregistri seadus
Kinnipidamismenetluse seadus
Detektiivide tegevuse seadus
Läti kohtud
Kas ma võin esitada apellatsiooni?
Teil on õigus esitada apellatsioon esimese astme kohtu otsuse peale, esitades apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Kohus võib seda tähtaega pikendada 20 päevani.
Apellatsioonkaebus tuleks adresseerida ühe astme võrra kõrgemale kohtule (ringkonnakohtu kriminaalasjade kolleegiumile või ülemkohtu kriminaalasjade kojale), kuid see tuleb esitada otsuse langetanud kohtule.
Apellatsiooni ei ole võimalik esitada eraldi kohtumenetluse ajal tehtud kirjalike või suuliste otsuste peale. Nende peale saab esitada apellatsiooni ainult koos kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooniga.
Apellatsioonkaebuse võib esitada, kui te leiate, et kohtu otsus oli vale – näiteks kui karistus on liiga range või kui teie käitumist ei ole õiguslikust aspektist tõlgendatud asjakohaselt (kohaldatud on karistusseaduse vale artiklit või artikli osa) jne.
Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?
Kui te esitate apellatsiooni, siis kohtuotsuse jõustamine peatatakse. Kui te olete apellatsiooni esitamise ajal vanglas, hakatakse apellatsioonkaebuse esitamise 10- või 20-päevalist tähtaega arvestama päevast, mil teile anti kohtuotsusest teada teile mõistetavas keeles.
Kui teil on probleeme tervisega või teil ilmnevad perekonnaga seotud asjaolud, mille puhul võib osutuda vajalikuks teie vabastamine vahi alt, võite te paluda vangistuse kohaldamise aluste läbivaatamist. Kohus ei pea sellist taotlust rahuldama.
Kohus teavitab teid kuupäevast, mil hakatakse teie apellatsioonkaebust arutama. Selleks ei ole sätestatud mingit tähtaega, kuigi kohtud lähtuvad põhimõttest, et asjad tuleks läbi vaadata mõistliku aja jooksul.
Apellatsioonkaebuses on teil õigus esitada uusi tõendeid, selgitades, miks on nende tõendite läbivaatamine vajalik, ning esitades põhjused, miks neid tõendeid ei esitatud esimese astme kohtule. Teil on õigus taotleda, et apellatsioonikohus uuriks tõendeid, kui see on teie arvates oluline apellatsioonkaebuse tõendamiseks.
Mis toimub apellatsiooni arutamisel?
Apellatsiooni arutamisele kutsutakse järgmised pooled: prokurör, kõik kohtuotsuse vaidlustanud isikud ja kaitsjad/õigusesindajad. Teie kaebuse vaatab läbi kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.
Kohtuliku arutamise jooksul vaadatakse läbi ainult teie kaebus, välja arvatud juhul, kui kohus kahtleb esimese astme kohtu järeldustes.
Apellatsiooni puhul võib kohus langetada ühe viiest võimalikust otsusest:
- esimese astme kohtu otsus jäetakse jõusse;
- esimese astme kohtu otsus tühistatakse ja tehakse uus otsus;
- esimese astme kohtu otsus tühistatakse osaliselt ja tehakse uus seda osa käsitlev otsus;
- esimese astme kohtu otsus tühistatakse ja asja menetlemine lõpetatakse;
- esimese astme kohtu otsus tühistatakse täielikult või osaliselt ja asi saadetakse tagasi esimese astme kohtusse uuesti arutamisele.
Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse või kui seda ei rahuldata?
Apellatsioonikohtu otsus jõustub, kui teie apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ükski teine isik (prokurör/kannatanu) ei vaidlusta kohtuotsust kassatsioonimenetluse raames.
Kui teie apellatsiooni ei rahuldata, on teil õigus vaidlustada apellatsioonikohtu otsus kassatsioonimenetluse raames ülemkohtu senati kriminaalasjade osakonnas. Kassatsioonkaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul alates apellatsioonikohtu otsuse avalikustamisest. Kohus võib seda tähtaega pikendada 20 päevani.
Kui teid mõistetakse õigeks või asja menetlemine lõpetatakse mingil õiguslikul põhjusel, on teil õigus saada hüvitist.
Kui teie apellatsioonkaebus rahuldatakse, hoitakse teie süüdimõistmist käsitlevaid andmeid Läti siseministeeriumi teabekeskuses.
Kassatsioonkaebuse esitamise kohta on olemas väga ranged nõuded – te peate esitama tõendid, et karistusseadust või kriminaalmenetluse seadust on rikutud olulisel määral.
Teatavatel juhtudel on teil õigus nõuda kriminaalmenetluse taasavamist, kui pärast kohtuotsuse jõustumist on ilmnenud uusi asjaolusid. Sellise läbivaatamise jaoks tähtajad puuduvad.
Teatavatel juhtudel (kui karistusseadust või kriminaalmenetluse seadust on olulisel määral rikutud) võib teie advokaat isegi juhul, kui te ei esitanud kassatsioonkaebust, ikkagi esitada taotluse kehtiva kohtuotsuse läbivaatamiseks. Taotluse esitamiseks tähtajad puuduvad.
Esimese astme kohtu otsus jõustub ja on lõplik siis, kui seda ei ole vaidlustatud apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse raames. Apellatsioonikohtu otsus jõustub ja on lõplik siis, kui seda ei ole vaidlustatud kassatsioonimenetluse raames. Kassatsioonikohtu otsus jõustub ja muutub lõplikuks asja läbivaatamise kuupäeval.
Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?
Kui teile on karistuseks määratud vabadusekaotus, võidakse teid pärast kohtumenetlust saata tagasi teie päritoluriiki, kui teie riigi pädev asutus on nõudnud teie väljasaatmist ja Läti riigiprokuratuur on sellega nõustunud või vastupidi – kui Läti riigiprokuratuur on nõudnud, et teie riik võtaks teid vastu, et te saaksite oma karistust seal kanda. Teie üleviimine ei ole automaatne.
Üleviimise puhul kehtivad järgmised tingimused:
- te peate olema selle riigi kodanik, kus te karistust kandma hakkate;
- kohtuostus peab olema jõustunud;
- teie karistuse kandmise lõpuni peab olema vähemalt 6 kuud;
- õigusrikkumine peab ka teie riigis olema käsitatav õigusrikkumisena;
- te olete avaldanud soovi kanda karistust oma riigis või olete üleviimisega nõustunud.
Vangla juhtkond annab teile teada teie õigusest taotleda üleviimist 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustamist käsitleva määruse kättesaamisest. Oma taotluse peate esitama kirjalikult Läti riigiprokuratuurile.
Kui te ei soovi kanda karistust oma riigis või ei nõustu teie riigi ametiasutuste sellise nõudega, peate te esitama kirjaliku keeldumise Läti riigiprokuratuurile. Üleviimise taotlus tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul.
Teave süüdistuse/süüdimõistmise kohta
Teavet teie süüdimõistmise kohta Lätis hoitakse teie nõusolekuta Läti siseministeeriumi teabekeskuse registri aktiivses andmebaasis kuni süüdimõistmise aegumiseni või süüdimõistva otsuse tühistamiseni. Kui teile on määratud halduskaristus, hoitakse andmeid 1 aasta pärast selle karistuse kandmist ning seejärel edastatakse need andmed registri arhiivi. Seda ei ole võimalik vaidlustada.
Seonduvad lingid
Kriminaalmenetluse seadus
Karistusseadus
Läti kohtud
Karistusregistri seadus
Menetlust toimetavate asutuste põhjustatud kahjude hüvitamise seadus
