Kas ma võin esitada apellatsiooni?

Väiksemate õigusrikkumiste puhul võite esitada apellatsiooni politseikohtu ja kohalike kohtute teatavate otsuste peale apellatsioonikohtu kriminaalasjade kojale (Chambre des appels correctionnels) 10 päeva jooksul alates nende otsuste teatavakstegemisest.

Kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumiste (délits) puhul võite esitada apellatsiooni väiksemaid õigusrikkumisi arutava paranduskohtu (tribunal correctionnel) otsuste peale apellatsioonikohtu kriminaalasjade kojale (Chambre des appels correctionnels) 10 päeva jooksul alates nende otsuste teatavakstegemisest.

Kuritegude puhul võite esitada apellatsiooni kõige raskemaid õigusrikkumisi arutava kohtu (Cour d’Assises) otsuste peale teisele samalaadsele kohtule (Cour d’Assises) 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Te võite esitada apellatsiooni kas kriminaalmenetluse tulemusel tehtud kohtuotsuse (karistus) peale või tsiviilmenetluse tulemusel tehtud kohtuotsuse (kuriteoohvrile hüvitatav kahju ja intressid) peale.

Samuti võite esitada apellatsiooni kassatsioonikohtu kriminaalasjade kojale kõrgema kohtu poolt apellatsiooni suhtes langetatud otsuste peale ja kõrgeima kohtu otsuste peale 5 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vaidlustatud otsus teatavaks tehti.

Kassatsioonikohus langetab ülemkohtuna kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul otsuse apellatsiooni vastuvõetavuse kohta. Positiivse otsuse korral saab kassatsioonikohus otsustada ainult õiguse kohaldamise üle ega käsitle seega juhtumi asjaolusid.

Kaebus tuleb esitada selle kohtu sekretärile, mis tegi vaidlustatud otsuse, või kui teid peetakse kinni, siis karistusasutuse juhatajale.

Igal juhul on äärmiselt oluline, et te allkirjastaksite apellatsioonkaebuse.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Apellatsiooni esitamiseks ja apellatsioonikohtu menetluseks ettenähtud ajal või kassatsioonkaebuse esitamiseks ja kassatsioonikohtu menetluseks ettenähtud ajal on vaidlustatud otsuse jõustamine põhimõtteliselt peatatud.

Kuid kui teile on määratud selline karistus, mis hõlmab vabadusekaotust, ja teid on seejärel kinni peetud, ei anna apellatsiooni esitamine vaidlustatud otsuse peale alust teid uue otsuse langetamiseni kinnipidamise alt vabastada.

Kui kohus, millele te kaebuse esitasite, on selle registreerinud, tuleb mõistliku aja jooksul korraldada kohtulik arutamine.

Mis juhtub kohtuliku arutamise käigus apellatsioonikohtus või kassatsioonikohtus?

Kuna kriminaalmenetlus on suuline, on teil võimalik apellatsiooni arutamise ajal esitada uusi tõendeid, mille kohta mõlemad pooled esitavad täieliku argumentatsiooni.

Apellatsiooni üle otsustades võib apellatsioonikohus (Chambre des appels correctionnels) või kõige raskemaid õigusrikkumisi arutav vandekohus (Cour d’Assises) kinnitada või tühistada vaidlustatud otsuse.

Vaid teatavatel juhtudel, eelkõige kui prokurör on esitanud sisulise apellatsiooni või apellatsiooni õigusküsimuse põhjal, on võimalik, et apellatsioonimenetluse tulemusel võidakse teile määrata raskem karistus võrreldes esialgse karistusega ning suurendada tsiviilhageja (kuriteoohvri) nõutud kahju- või intressisummasid.

Kassatsioonikohus, kes otsustab õiguse kohaldamise üle, võib ümber lükata ja tühistada vaidlustatud otsuse ning suunata kohtuasja tagasi apellatsioonikohtusse või siis seda mitte teha.

Kohtuotsus muutub lõplikuks alles siis, kui möödunud on olemasolevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ette nähtud tähtajad.

Kui esialgse kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni tulemusel mõistetakse teid apellatsioonikohtu lõpliku otsusega õigeks või vabastatakse süüst, võite te teatavatel tingimustel taotleda meelevaldse kinnipidamise tõttu teile tekkinud materiaalse kahju ja kannatuste täielikku heastamist.

Teid teavitatakse süüst vabastamist või õigeksmõistmist käsitlevast otsusest teatamisel teie õigustest saada hüvitist.

Seoses sellega on teil alates süüst vabastamist või õigeksmõistmist käsitlevast otsusest teatamisest aega 6 kuud, et esitada taotlus selle apellatsioonikohtu esimesele esimehele, kelle kohtualluvuses otsus välja kuulutati.

Esimene esimees teeb hüvitistaotluse kohta põhjendusi sisaldava otsuse, mis tehakse teatavaks pärast avalikku istungit, mille jooksul teil on õigus taotleda enda ärakuulamist isiklikult või advokaadi kaudu.

Apellatsioonikohtu esimese esimehe otsuse peale võib 10 päeva jooksul pärast sellest teavitamist esitada apellatsiooni riiklikule organile, mis tegeleb alusetu kinnipidamise hüvitamise taotlustega (Commission Nationale de réparation des detentions).

Nimetatud organ langetab otsuseid sõltumatult ja selle otsuste peale ei saa esitada apellatsiooni.

Määratud hüvitise maksab riik.

Millised andmed sisalduvad karistusregistris?

Kui apellatsiooni- või kassatsioonikohtule esitatud apellatsiooni tulemusel mõisteti teile lõpliku otsusega karistus, lisatakse see süüdimõistmine teie päritoluriigi õigusorgani hallatavas karistusregistris teie kohta sisalduvatele andmetele.

Olen teise liikmesriigi kodanik. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?

21. märtsi 1983. aasta kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni kohaselt võib teie saatmist teie päritoluriiki nõuda see riik või Prantsusmaa kui karistust määrav riik.

Kuid päritoluriiki saab teid saata siiski vaid teie eelneval vabatahtlikul ja teadlikul nõusolekul, mis tähendab, et teid tuleb täiel määral ja täpselt teavitada päritoluriiki saatmise tagajärgedest.

Lisaks võite teie ise nõuda vabatahtlikku saatmist oma päritoluriiki. Kui erinevad tingimused on täidetud, võidakse teie taotlus rahuldada.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama teoga seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Prantsusmaa kriminaalõiguses kehtib põhimõte non bis in idem. See tähendab, et juhul, kui ühes liikmesriigis on teie üle kohut mõistetud ja teid on lõpliku kohtuotsusega süüdi tunnistatud, siis ei tohi teises liikmesriigis teie üle sama teo eest kohut mõista või teid samas õigusrikkumises süüdi mõista.