Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

A. Kus toimub kohtumenetlus?

Kohtumenetlus toimub territoriaalse pädevusega kohtu ruumides. Suure ohu puhul avalikule korrale võib kohtuistungi toimumiskohta muuta.

B. Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta? Kui see on võimalik, siis millised on minu õigused saada selle kohta teavet?

Süüdistust muuta ei saa. Süüdistataval või tema kaitsjal on õigus tutvuda süüdistusakti ja uurimisdokumentidega.

C. Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

i. Kas ma pean kohtumenetlusel kohal viibima? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?

Nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluses peab süüdistatav ilmuma kohtuistungile isiklikult ja võib määrata enda kaitsmiseks advokaadi.

ii. Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Kui kriminaalmenetluse mis tahes etapis kuulatakse ära kahtlustatav, süüdistatav või tunnistaja, kes ei räägi kreeka keelt või ei mõista seda piisavalt hästi, tuleb viivitamata tagada suuline tõlge. Vajaduse korral on süüdistatava ja tema kaitsja vahelises suhtluses võimalik kasutada suulist tõlget kriminaalmenetluse kõikides etappides.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale?

Kriminaalmenetluses peab kohtu eesistuja määrama kaitsja neile süüdistatavatele, kellel see puudub. Alaealiste asjade kohtunik peab tegema sama juhul, kui alaealist süüdistatakse teos, mis oleks täisealise isiku puhul kuritegu. Süüdistatav ei tohi keelduda kohtu eesistuja määratud kaitsja(te)st. Kui talle on määratud rohkem kui üks kaitsja, võib ta siiski esitada põhjendatud taotluse, milles palub kohtul tühistada ainult ühe kaitsja määramine, misjärel jätkavad tema kaitsmist teised kaitsjad.

iv. Millistest muudest menetlusõigustest ma peaksin teadlik olema? (Nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse.)

Kui puuduv tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda, loetakse tema kohtueelses etapis vande all antud tunnistus kohtus ette, tingimusel et süüdistatav või teda esindav kaitsja on andnud selleks sõnaselge nõusoleku, mis kantakse protokolli.

D. Võimalikud karistused

Vangistus on ajutine. Erandjuhtudel, kui see on seadusega sõnaselgelt ette nähtud, on see eluaegne. Ajutine vangistus ei tohi kesta üle viieteistkümne aasta ega alla viie aasta. Vabadusekaotuslik karistus ei tohi kesta üle viie aasta ega alla kümne päeva. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei tohi üldkasulik töö kesta üle 720 tunni ega alla 100 tunni. Rahaline karistus ei tohi olla suurem kui: a) 90 trahviühikut, kui karistus on ainus põhikaristus või kui see määratakse koos üldkasuliku tööga; b) 180 trahviühikut, kui karistus määratakse koos vabadusekaotusega, ja c) 360 trahviühikut, kui karistus määratakse kumulatiivselt koos vabadusekaotusega. Kui erisätetes ei ole sätestatud teisiti, ei tohi üks trahviühik olla väiksem kui 1 euro ega suurem kui 100 eurot.