Ohvrite õigused riigiti

Horvaatia

Sisu koostaja:
Horvaatia

Millist teavet saan ma ametiasutustelt (nt politseilt, prokuratuurilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Kriminaalmenetluse seadustikuga ei ole reguleeritud, mida peaks sisaldama teabeleht, mis antakse ohvrile pärast kuriteo toimumist ja enne kuriteost teatamist. Igaühel on õigus ja võimalus võtta ühendust prokuratuuriga, et teatada kuriteost, esitada avaldus või väljendada oma seisukohta prokuratuuri pädevusse kuuluvas küsimuses. Isik, kes prokuratuuriga ühendust võtab, saab teavet selle kohta, kuidas kuriteost teatada, ning muud põhiteavet oma õiguste ja kohustuste kohta.

Politseiametnik on kohustatud registreerima teate ex officio menetletava kuriteo kohta.

Lisaks on igaühel õigus politseikaitsele, kui selleks on mõistlik alus.

Seitsme maakonnakohtu juurde loodud ohvrite ja tunnistajate abistamise osakonnad pakuvad ohvritele emotsionaalset tuge ja annavad neile teavet (sh tehnilist ja praktilist) nende õiguste kohta. Nad pakuvad tuge ja annavad teavet ka tunnistajatele ning nii ohvrite kui ka tunnistajate pereliikmetele. Teavet ja tuge pakutakse olenemata menetluse etapist. Ohvrile pakutakse teavet ja tuge isegi siis, kui ta kuriteost ei teata. Samuti suunavad need osakonnad ohvrid ja tunnistajad lähtuvalt nende vajadustest spetsialiseerunud kodanikuühiskonna asutustesse ja organisatsioonidesse.

Ma ei ela selles ELi riigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Ohvrite ja tsiviilhagejate õigusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse ühetaoliselt, olenemata kodakondsusest, sest Horvaatia kriminaalõigusnorme kohaldatakse iga isiku suhtes, kes paneb Horvaatias toime kuriteo. Menetluse pooltel ja menetlusosalistel on õigus kasutada oma emakeelt.

Politsei, prokuratuur ja kohus peavad kriminaalmenetluse seadustiku ja kuriteoohvreid (rahalist hüvitist) käsitleva seaduse alusel andma kuriteoohvrile teavet tema kõnealustest õigusaktidest tulenevate õiguste kohta. See tähendab, et prokuratuur ja kohus peavad uurima nii enne kriminaalmenetlust kui ka selle igas etapis, kas isikul, kellele on esitatud süüdistus, on võimalik hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju; samuti peavad prokuratuur ja kohus teavitama kannatanut – suuliselt talle arusaadavas keeles ja kirjalikult horvaadi või inglise keeles – tema õigusest kasutada oma emakeelt ning õigusest esitada tsiviilhagi ja saada hüvitist. Lisaks on prokuratuur ja kohus kohustatud andma ohvrile ohvri taotlusel üldiseid juhiseid ja teavet selle kohta, kuidas nõue koostada ja millised nõuet toetavad dokumendid esitada. Teabelehed, mis sisaldavad teavet ohvri õiguse kohta saada hüvitist, ja hüvitisnõude vorm on kättesaadavad horvaadi ja inglise keeles. Need saab alla laadida Horvaatia justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Iga ohver, kes teatab kuriteost, saab politseilt teavet oma õiguste kohta. Pärast ohvri suulist teavitamist annab politseiametnik ohvrile kirjaliku teabe tema õiguste kohta ja olemasoleva teabe teenistuste kohta, kes tegelevad ohvrite kaitsmise ja toetamisega, sealhulgas tasuta ohvriabitelefoni numbri.

Isikute jaoks, kes ei oska horvaadi keelt, on politseil olemas ka teistes keeltes teabelehed ohvri õiguste kohta.

Kuriteo- ja väärteoohvrite riikliku kõnekeskuse (116-006) vabatahtlikud pakuvad emotsionaalset tuge, teavet õiguste kohta ja praktilist teavet. Samuti suunavad nad ohvri teistesse pädevatesse teenistustesse ja organisatsioonidesse, kandmaks hoolt selle eest, et ohver saab lisateavet ning muud liiki tuge ja abi. See tasuta abitelefon töötab tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 20.00 ning töötajad vastavad kõnedele horvaadi ja inglise keeles.

Kui ma teatan kuriteost, siis millist teavet ma saan?

a) Ohvril ja kannatanul on kahe kuu jooksul pärast süüdistuse esitamist või kuriteost teatamist õigus küsida prokuratuurilt teavet süüdistuse/kuriteoteate alusel võetud meetmete kohta. Prokuratuur teavitab neid võetud meetmetest mõistliku aja jooksul hiljemalt kolm päeva pärast teabenõude laekumist, välja arvatud juhul, kui see seab ohtu menetluse tõhususe. Otsus jätta selline teave avalikustamata tuleb edastada teabenõude esitanud ohvrile või kannatanule.

b) Prokurör peatab oma otsusega uurimise, kui

  • süütegu, milles isikut süüdistatakse, ei ole ex officio menetletav;
  • tulenevalt asjaoludest on süüdistatava süü välistatud, välja arvatud juhul, kui õigusvastase teo toimepanija oli teo toimepanemise hetkel süüdimatus seisundis;
  • kuritegu on aegunud, süüteo toimepanijale on antud amnestia või talle on armu antud või esineb muid asjaolusid, mis välistavad süüteo menetlemise, ning
  • ei ole ühtki tõendit selle kohta, et süüdistatav on asjaomase süüteo toime pannud.

Uurimise peatamise otsus saadetakse kannatanule ja süüdistatavale, kes vabastatakse viivitamata, kui ta on võetud vahi alla või paigutatud eelvangistusse. Lisaks seda otsust sisaldavale kirjale saab kannatanu kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 55 teavet selle kohta, kuidas ise süüdistus esitada.

c) Pärast kuriteoteate läbivaatamist ja asjakohase kontrolli tegemist prokuratuuri teabesüsteemis lükkab prokurör kuriteoteate põhjendatud otsusega tagasi, kui kuriteoteatest on selge, et

  • süütegu ei ole süütegu, mida on võimalik menetleda ex officio;
  • süütegu on aegunud, süüteo toimepanijale on antud amnestia või talle on armu antud, kohus on juba teinud seoses süüteoga lõpliku otsuse või esineb muid asjaolusid, mis välistavad süüteo menetlemise;
  • tulenevalt asjaoludest on süü välistatud;
  • ei ole mõistlikku alust kahtlustada, et süüdistatav on toime pannud kuriteoteates nimetatud süüteo, või
  • kuriteoteates sisalduv teave ei ole usaldusväärne.

Prokuröri otsust kuriteoteade tagasi lükata ei saa edasi kaevata.

Välja arvatud juhul, kui kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud teisiti, teavitab prokurör ohvrit oma otsusest kuriteoteade tagasi lükata ja esitab selle põhjused kaheksa päeva jooksul. Samuti esitab prokurör teabe selle kohta, kuidas ohver saab ise süüdistuse esitada. Prokurör peab teavitama kuriteoteate esitanud isikut ja kuriteos süüdistatavat isikut viivitamata oma otsusest jätta kuriteoteade menetlusse võtmata, kui ükskõik kumb pool seda taotleb.

Kui prokuröril ei ole võimalik hinnata väidete usaldusväärsust kuriteoteate enda põhjal või kui kuriteoteates esitatud teave ei ole piisav, et teha otsus uurimise algatamise või tõendite kogumise kohta, uurib prokurör asja ise või palub seda teha politseil.

d) Vahi alla võetud või kinni peetud isik vabastatakse viivitamata, kui

  • prokurör annab vastava korralduse;
  • vahi alla võetud isikut ei ole küsitletud seadusega ettenähtud tähtaja jooksul või
  • kinnipidamiskorraldus tühistatakse.

e) Prokurör võib saata tunnistajale või eksperdile kirjaliku kutse aidata tõendite kogumisel. Selle kutse võib saata prokuröri loal ka uurija. Kohus võib kutsuda tunnistaja või eksperdi tõendite kogumise istungile tunnistusi andma või osalema kohtuistungil. Pädev asutus määrab eelnevalt kindlaks aja ja koha, kus tõendeid kogutakse. Kutse saanud isikut hoiatatakse tagajärgedest, mis kaasnevad tema ilmumata jätmisega.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Ohvril, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, on õigus

  • kasutada oma emakeelt, sealhulgas viipekeelt, ja paluda abi tõlgilt, kui ta ei saa horvaadi keelest aru või ei kasuta seda, või viipekeeletõlgilt, kui ta on kurt või pimekurt.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)?

Välja arvatud juhul, kui eraldi seadusega on sätestatud teisiti, võib eeluurimiskohtunik koguda tõendeid kõigilt alla 14aastastelt lapstunnistajatelt. Ärakuulamine toimub spetsialistist töötaja kasutatavate audiovisuaalseadmete vahendusel, ilma et selles ruumis viibiksid koos lapsega kohtunik ja menetluspooled. Ärakuulamisel on abiks psühholoog, haridustöötaja või mõni muu spetsialist. Ärakuulamisel võib viibida ka vanem või eestkostja, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus uurimise või lapse huvidega. Pooled võivad esitada lapstunnistajale spetsialisti vahendusel küsimusi, kui eeluurimiskohtunik annab selleks loa. Ärakuulamine salvestatakse audiovisuaalseadme abil ning salvestis pitseeritakse ja lisatakse protokollile. Lapstunnistaja võib kutsuda teist korda ärakuulamisele vaid erandlikel asjaoludel, järgides sama korda.

Välja arvatud juhul, kui eraldi seadusega on sätestatud teisiti, võib eeluurimiskohtunik koguda tõendeid ka 14–18aastastelt lapstunnistajatelt. Last, eriti kui tegemist on süüteo ohvriga, tuleb küsitleda taktitundeliselt, kandmaks hoolt selle eest, et see ei kahjusta lapse vaimset tervist. Erilist tähelepanu pööratakse lapse kaitsmisele.

Tunnistaja, kellel ei ole kõrge ea, haiguse või puude tõttu võimalik kohtusse ilmuda, võidakse ära kuulata tema enda korteris või muus elukohas. Sellise tunnistaja ärakuulamiseks võib kasutada audiovisuaalseadet, mida käsitseb spetsialist. Kui tunnistaja seisund seda võimaldab, korraldatakse ärakuulamine nii, et pooled saavad esitada tunnistajale küsimusi, viibimata tunnistajaga samas ruumis. Vajaduse korral salvestatakse ärakuulamine audiovisuaalseadme abil ning salvestis pitseeritakse ja lisatakse protokollile. Samasugust tunnistaja küsitlemise korda võidakse järgida ka siis, kui seda taotleb seksuaalvabaduse või kõlbluse vastase kuriteo, inimkaubanduse või koduvägivalla ohver. Sellise tunnistaja võib kutsuda teist korda ärakuulamisele vaid erandlikel asjaoludel, kui kohus seda vajalikuks peab.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Seitsme maakonnakohtu (Zagreb, Osijek, Split, Rijeka, Sisak, Zadar ja Vukovar) juurde loodud ohvrite ja tunnistajate abistamise osakonnad pakuvad tuge neis kohtutes ja nende linnade esimese astme kohtutes tõendeid esitavatele ohvritele ja tunnistajatele. Samuti pakuvad need osakonnad koduvägivalla juhtumite puhul tuge väärteoasjade kohtutes ning suunavad ohvrid ja tunnistajad lähtuvalt nende vajadustest ohvrite toetamisele ja aitamisele spetsialiseerunud kodanikuühiskonna asutustesse ja organisatsioonidesse.

Teavet ja tuge pakutakse telefoni teel ja siis, kui ohver/tunnistaja siseneb kohtuhoonesse. Teavet antakse ka elektronposti teel.

Lisateavet leiate Horvaatia justiitsministeeriumi veebilehelt.

Kas politsei suunab mu automaatselt ohvriabiteenuste osutaja juurde?

Teavitades ohvrit tema õigustest, annab politseiametnik ohvrile ka kirjaliku teabe ohvri õiguste kohta ja olemasoleva teabe ohvriabiteenuste kohta, sealhulgas tasuta ohvriabitelefoni numbri. Ohvri õigusi käsitleval teabelehel on esitatud järgmiste üksuste kontaktandmed:

  • pädev ohvrite ja tunnistajate toetamise osakond;
  • asjaomase maakonna kodanikuühiskonna organisatsioonid;
  • kuriteo- ja väärteoohvrite riiklik kõnekeskus (116-006).

Kuidas on kaitstud minu eraelu puutumatus?

Pädevad asutused võivad koguda isikuandmeid üksnes seaduses ette nähtud eesmärkidel oma kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud ülesannete raames.

Isikuandmeid võib töödelda vaid juhul, kui see on kindlaks määratud seaduse või mõne muu õigusnormiga, ja üksnes sel eesmärgil, mille jaoks asjaomane teave on kogutud. Sellise teabe edasine töötlemine on lubatud – välja arvatud juhul, kui see on vastuolus teabe kogumise eesmärgiga – tingimusel, et pädevatel asutustel on lubatud töödelda sellist teavet seadusega ette nähtud muul eesmärgil ning edasine töötlemine on vajalik ja kõnealuse muu eesmärgiga vastavuses.

Tervise või seksuaaleluga seotud isikuteavet võib töödelda üksnes erandjuhtudel, kui kuriteo eest karistatakse vähemalt viieaastase vangistusega ja seda ei ole võimalik muul moel avastada või menetleda või kui selle avastamine/menetlemine oleks ebaproportsionaalselt keeruline.

Rassi või etnilise kuuluvuse, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste ja ametiühingusse kuulumisega seotud andmeid ei ole lubatud töödelda.

Kriminaalmenetluse jaoks kogutud isikuandmeid võib edastada valitsusasutustele kooskõlas eriseadusega ja muudele juriidilistele isikutele üksnes juhul, kui prokurör või kohus leiab, et asjaomane üksus vajab sellist teavet seaduses sätestatud eesmärgil. Sellise teabe edastamise korral tuletatakse asjaomastele juriidilistele isikutele meelde nende kohustust asjaomaste isikute andmeid kaitsta.

Isikuandmeid võib kasutada kooskõlas asjakohaste õigusaktidega muudes kriminaalmenetlustes, muudes Horvaatias teostatavates karistatavate tegudega seotud menetlustes, rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas abi osutamisel ja rahvusvahelises politseikoostöös.

Kas ma pean kuriteost teatama, enne kui saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Ohver saab asjaomase kohtu ohvrite ja tunnistajate toetamise osakonnalt või kodanikuühiskonna organisatsioonilt teavet ja tuge isegi siis, kui ta kuriteost ei teata.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Vastavalt politsei ülesandeid ja volitusi käsitleva seaduse artiklile 99 tagab politsei – välja arvatud juhul, kui eraldi seaduses on sätestatud teisiti – mõistliku aja jooksul asjakohase kaitse ohvrile ja igale teisele isikule, kes on andnud või võib anda kriminaalmenetluse seisukohast olulist teavet, ja igale nendele isikutele lähedal seisvale isikule, kui õigusrikkuja või mõni muu kriminaalmenetlusse kaasatud isik võib nimetatud isikuid või neile lähedal seisvaid isikuid ohustada. Politsei pakutav ohvrikaitse tähendab ööpäevaringset füüsilist kaitset.

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Väärtegude seaduse artikli 130 kohaselt võib politsei anda korralduse rakendada ajutiselt (kuni kaheksa päeva) ettevaatusabinõud isiku suhtes, kelle puhul on alust kahtlustada, et ta on toime pannud süüteo. Praktikas tähendab see tavaliselt kohtumäärust, millega kahtlustataval keelatakse külastada teatud kohta või ala (väljatõstmine ohvri kodust), läheneda teatud isikule või võtta või hoida teatud isikuga ühendust. Kaheksa päeva jooksul edastab politsei süüdistuse pädevale väärteomenetluste kohtule ja kohus otsustab, kas asjaomase ettevaatusabinõu rakendamine peatada või seda pikendada. Peale selle võib kohus koduvägivallavastase kaitse seaduse alusel anda väärteomenetluse käigus korralduse võtta õigusrikkuja suhtes järgmised meetmed:

  1. kohustuslik psühhosotsiaalne ravi;
  2. kohtumäärus, millega keelatakse koduvägivalla ohvrile läheneda, teda ahistada või jälitada;
  3. väljatõstmine ühisest kodust;
  4. kohustuslik narkoravi.

Kohus võib rakendada väärtegude seaduse alusel ka muid kaitsemeetmeid ja ettevaatusabinõusid, mille eesmärk on ohvri kaitsmine kahtlustatava lähenemis- ja ahistamiskatsete eest.

Peale selle võivad kohus ja prokurör vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule anda süüdistatava eelvangistusse paigutamise asemel korralduse võtta üks või mitu ettevaatusabinõud, sealhulgas võtta vastu kohtumäärus, millega õigusrikkujal keelatakse külastada teatud kohta või ala, läheneda teatud isikule, võtta või hoida teatud isikuga ühendust, jälitada või ahistada ohvrit või mõnda teist isikut, või antakse korraldus tõsta õigusrikkuja ohvri kodust välja.

Kes mulle kaitset pakub?

Ohvril on võimalik saada politseilt teavet kõigi oma õiguste kohta, sealhulgas õiguse kohta saada kaitset, pakutava kaitse liikide kohta ja meetmete kohta, mida politsei võtab ohvri kaitseks.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Pärast seda, kui uurimine on lõppenud ja asjaomased dokumendid on esitatud pädevatele kriminaalõigusasutustele, ei hinda politsei enam ohvri vajadusi muul eesmärgil kui nõutud kaitsemeetmete või ettevaatusabinõude rakendamiseks. Kui teatatakse uutest asjaoludest, mis osutavad sellele, et õigusrikkuja kujutab endast uuesti ohtu, võtab politsei oma hinnangut ja juhtumi asjaolusid arvesse võttes ohvri kaitseks lisameetmeid.

Kas keegi annab minu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib põhjustada mulle täiendavat kahju (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Kriminaalõigussüsteemis (uurimise ja kohtumenetluse ajal) austatakse kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga ohvri õigusi ja tema staatust kriminaalmenetluses. Enne ohvri küsitlemist hindab uurimist teostav süüdistusasutus koostöös kuriteoohvritele tuge ja abi pakkuvate organite, organisatsioonide ja asutustega individuaalselt ohvri olukorda. Individuaalsel hindamisel tehakse kindlaks vajadus võtta ohvri kaitsmiseks erimeetmeid. Kui selline vajadus on olemas, määrab süüdistusasutus kindlaks kohaldatavad kaitsemeetmed (ohvri küsitlemise erikord, kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, et vältida ohvri ja õigusrikkuja vahelist silmsidet, ja muud seadusega ette nähtud meetmed). Kui kuriteoohver on laps, eeldatakse eriliste kaitsemeetmete vajalikkust ja need määratakse kindlaks. Individuaalsel hindamisel võetakse eeskätt arvesse ohvri isikuomadusi, süüteo liiki ja laadi ning süüteo toimepaneku asjaolusid. Erilist tähelepanu pööratakse süüteo raskuse tõttu suurt kahju kandnud ohvritele, ohvri konkreetsete isikuomadustega seoses toime pandud süüteo ohvritele ja ohvritele, kelle muudab eriti haavatavaks nende suhe õigusrikkujaga.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Kriminaalõigussüsteemis (uurimise ja kohtumenetluse ajal) austatakse kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga ohvri õigusi ja tema staatust kriminaalmenetluses. Enne ohvri küsitlemist hindab uurimist teostav süüdistusasutus koostöös kuriteoohvritele tuge ja abi pakkuvate organite, organisatsioonide ja asutustega individuaalselt ohvri olukorda. Individuaalsel hindamisel tehakse kindlaks vajadus võtta ohvri kaitsmiseks erimeetmeid. Kui selline vajadus on olemas, määrab süüdistusasutus kindlaks kohaldatavad kaitsemeetmed (ohvri küsitlemise erikord, kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, et vältida ohvri ja õigusrikkuja vahelist silmsidet, ja muud seadusega ette nähtud meetmed). Kui kuriteoohver on laps, eeldatakse eriliste kaitsemeetmete vajalikkust ja need määratakse kindlaks. Individuaalsel hindamisel võetakse eeskätt arvesse ohvri isikuomadusi, süüteo liiki ja laadi ning süüteo toimepaneku asjaolusid. Erilist tähelepanu pööratakse süüteo raskuse tõttu suurt kahju kandnud ohvritele, ohvri konkreetsete isikuomadustega seoses toime pandud süüteo ohvritele ja ohvritele, kelle muudab eriti haavatavaks nende suhe õigusrikkujaga.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kui kuriteoohver on laps, on tal lisaks järgmised õigused:

  1. õigus esindajale, kelle tasu maksab riik;
  2. õigus sellele, et tema isikuandmeid käsitletakse konfidentsiaalsetena;
  3. õigus kinnisele istungile.

Laps on iga alla 18 aasta vanune isik.

Lapstunnistaja või -ohvri kuulab ära eeluurimiskohtunik tõendite kogumise istungil ja kohtukutse saadetakse lapse vanematele või eestkostjale.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Kuriteoohvreid (rahalist hüvitist) käsitlevas seaduses on sätestatud, et kui otsene ohver vägivallakuriteo tagajärjel sureb, on kaudsel ohvril (otsese ohvri abikaasa, partner, vanem, kasulaps, kasuvanem või samast soost elukaaslane) õigus saada seaduses kindlaks määratud rahalist hüvitist.

Kaudsel ohvril, keda hukkunud (otsene) ohver on toetanud, on õigus saada saamata jäänud seadusjärgse elatise eest hüvitist kuni 70 000 Horvaatia kuna ja kantud tavapäraste matusekulude katmiseks hüvitist kuni 5000 Horvaatia kuna.

Igal isikul, kelle pereliige on kaotanud kuriteo ohvrina elu, on õigus osaleda kannatanuna kriminaalmenetluses ja nõuda hüvitist (kas kriminaal- või tsiviilmenetluses).

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Kaudseks ohvriks peetakse otsese ohvri abikaasat, partnerit, last, vanemat, kasulast, kasuvanemat või samast soost elukaaslast.

Kaudne ohver võib olla ka vanavanem või lapselaps, kui üks neist on otsene ohver ja nad elasid alaliselt koos nii, et vanavanem asendas lapse vanemaid.

Vabaabielu ja samasooliste isikute suhet käsitletakse vastavalt Horvaatia õigusele.

Kui kuriteoohver sureb, on kaudsel ohvril õigus saada hüvitist (seadusjärgsest elatisest ilmajäämise eest ja tavapäraste matusekulude katmiseks).

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Horvaatias kasutatakse kriminaalmenetluse eelses menetluses õigusrikkujate puhul, kes on alaealised või noored täiskasvanud, ohvri ja õigusrikkuja vahendamise mudelit, järgides tingimusliku kaalutlusõiguse põhimõtet kooskõlas alaealiste kohtuid käsitleva seadusega, millega reguleeritakse alaealistest ja noortest täiskasvanutest õigusrikkujate kohustust osaleda kohtuvälise lahendi leidmiseks vahendusprotsessis. See tähendab, et kui alaealine õigusrikkuja täidab seda kohustust, ei anta teda kohtu alla.

Alates 2013. aastast on Horvaatias 60 vahendajat, kes on saanud väljaõppe 170 õppetunnist koosneva üheaastase programmi raames (mis hõlmab loenguid, ülesandeid, rollimängu, praktilist juhendamist ja järelevalvet). Need on ainsad spetsialistid Horvaatias, kes on volitatud tegelema taastava õigusega kriminaalasjades. Nad on saanud oma tunnistuse Horvaatia sotsiaalpoliitika- ja noorsooministeeriumilt, vaidluste kohtuvälise lahendamise ühenduselt ja UNICEFilt.

Selle tulemusel on igas Horvaatia maakonnakeskuses eraldi kohtuvälise lahendamise talitus.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

Kriminaalmenetluse seadustik
Kuriteoohvreid (rahalist hüvitist) käsitlev seadus

Viimati uuendatud: 08/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.