Ohvrite õigused riigiti

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist? (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)

Ohver võib nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluses. Ohver võib liita kahju hüvitamise nõude ka kurjategija suhtes algatatud kriminaalmenetlusega (tsiviilhagi kriminaalmenetluses).

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Kui kurjategija jätab kohtu pandud hüvitamiskohustuse tahtlikult täitmata, on ohvril õigus taotleda kohtult kohustuse täitmisele pööramist. 1. jaanuaril 2018 jõustunud seadus annab kuriteoohvritele õiguse taotleda, et nende kahju hüvitaks riik kurjategijalt varaliste karistustega sissenõutud rahalistest vahenditest.

Kas riik võib teha mulle ettemakse juhul, kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel?

Tšehhi Vabariik ei tee ettemakset seoses kurjategija kohustusega hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Tšehhi õigussüsteemis on ohvri õigus saada kurjategija tekitatud kahju eest hüvitist, mida käsitatakse lepinguvälise vastutusena, rangelt lahutatud õigusest saada kuriteoohvreid käsitleva seaduse nr 45/2013 kohast rahalist abi, mis on ohvristamise sotsiaalse mõju leevendamiseks makstav riiklik hüvitis.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

Nagu eespool märgitud, ei hüvita riik otseselt kahju (ei sekku kurjategija varalistesse kohustustesse, ei võta neid üle), vaid pakub ohvritele rahalist abi. Vastavalt kuriteoohvreid käsitlevale seadusele nr 45/2013 võib rahalist abi anda kuriteo tagajärjel vähemalt seaduses sätestatud minimaalseid tervisekahjustusi saanud ohvritele, inimväärikuse vastaste seksuaalkuritegude ohvritele, piinatud lastele ja kuriteo tagajärjel surnute ülalpidamisel olnud isikutele (seaduses sätestatud rühma piires). Selle abi summa on enamasti vahemikus 10 000 Tšehhi kroonist (umbes 370 eurot) kuni 200 000 Tšehhi kroonini (umbes 7400 eurot) ja see arvutatakse seaduses sätestatud kindla määra alusel või vastavalt tõendatud saamata jäänud tulule ja ravikuludele või – vajaduse korral – kantud mittevaralise kahju leevendamiseks kasutatud eriravi kuludele. Rahalise abi maksmise taotluste kohta teeb otsuse justiitsministeerium. Taotlused tuleb esitada kahe aasta jooksul kuupäevast, mil ohver kuriteoga tekitatud kahjust teada sai, ja hiljemalt viie aasta jooksul alates kuriteo kuupäevast.

Kas mul on õigus saada hüvitist juhul, kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Kurjategija tekitatud kahju hüvitamist (s.o lepinguväline vastutus) ei saa nõuda, kui kurjategijat ei ole mõistetud süüdi pelgalt seetõttu, tema isik ei ole teada, st puudub vastutav isik, või kui tema lepinguvälist vastutust ei ole tõendatud või kui kurjategija ei ole oma tegude eest kriminaalkorras vastutav, mis tähendab, et süüdistatavat ei saa võtta vastutusele kahju eest, mis tekitati tegudega, mida ta toime ei pannud, mis ei olnud kuriteo iseloomuga või mille eest süüdistatav ei vastuta. Seevastu võib isikul siiski tekkida õigus saada riigilt rahalist abi (vt eespool) juba enne kurjategija süüdimõistmist. Ohvril on sellele õigus isegi juhul, kui kurjategija ei ole teada või ei ole oma tegude eest kriminaalkorras vastutav, tingimusel et ei ole kahtlust, et ohver on kandnud kuriteo iseloomuga tegude tagajärjel kahju (või et ohvri sugulane on nende tagajärjel surnud).

Kas mul on õigus erakorralisele ettemaksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Kuriteoohvreid käsitleva seadusega nr 45/2013 ei võimaldata justiitsministeeriumil teha rahalise abi ettemakseid, kuni selle abi kohta otsust tehakse. Ohvrite kiireloomulisi eluvajadusi rahuldatakse teisiti: riikliku sotsiaalhoolekande või -toetuse süsteemi kaudu.