Teid käsitletakse kuriteo ohvrina (kannatanuna), kui teile on õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, nt teid on vigastatud või teie vara on kahjustatud või varastatud vms mingi juhtumi tagajärjel, mis kujutab endast vastavalt siseriiklikule seadusele kuritegu. Seadus annab teile kui kuriteos kannatanule teatud õigused enne kohtumenetlust (kohtuprotsessi), selle kestel ja pärast seda.
Kriminaalmenetlus Eestis algab kohtueelse menetlusega, mille viib üldjuhul läbi politsei ja prokurör ning mille käigus kogutakse sooritatud kuriteo ja väidetava õiguserikkuja kohta tõendusmaterjali. Kui tõendeid on piisavalt, siis läheb asi kohtusse. Kohtuprotsess lõpeb sellega, et kohus mõistab süüdistatava süüdi või mõistab ta õigeks. Süüdimõistva otsuse korral teeb kohus otsuse ka esitatud tsiviilhagi kohta. Õigeksmõistva otsuse korral jäetakse hagi läbi vaatamata. Sel juhul on võimalik tekitatud kahju nõuda tsiviilkohtumenetluses. Kohus võib tsiviilhagi rahuldada kas täielikult või osaliselt, jätta selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtuotsusega mittenõustumise korral on võimalik esitada apellatsioon kõrgema astme kohtule.
Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel:
1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks
2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.