Ohvrite õigused riigiti

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Kui olete ohver, võite tegutseda kõrvalsüüdistajana (Nebenkläger) ning võite põhimõtteliselt otsuse edasi kaevata, kuid ainult selles ulatuses, mis on seotud kõrvalsüüdistuse (Nebenklage) esemeks olnud teoga. Otsust ei saa edasi kaevata ainult selle pärast, et te ei nõustu karistuse määraga.

Otsuse edasikaebamise tähtaeg on üks nädal. Kui teie või teie advokaat viibisite kohtuistungil ka pärast teie tunnistajana ülekuulamist, algab selle tähtaja arvestamine kohtuotsuse väljakuulutamise päevast. Muudel juhtudel algab see päevast, mil otsus teile saadeti.

Erasüüdistajana (Privatkläger) on teil edasikaebamiseks samad õigused nagu prokuröril avaliku menetluse algatamise korral.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Teile teatatakse kohtumenetluse tulemus, kui te olite seda eelnevalt taotlenud. Kõrvalsüüdistajana saate ka otsuse koopia.

Teile kui kuriteoohvrile teatatakse taotluse korral ka sellest, kas süüdimõistetule on antud käsk teiega mitte ühendust võtta ega teiega kohtuda.

Kui ilmutate õigustatud huvi või olete teinud vastava avalduse juba kõrvalsüüdistajana menetlusse astumise taotluse esitamise ajal, teavitatakse teid ka sellest, kas süüdimõistetule on määratud kinnipidamis- või vahistamismeetmed või on need lõpetatud, kas tema kinnipidamistingimusi on esimest korda leevendatud või on talle antud lühipuhkuse luba. Teid teavitatakse ka kinnipidamistingimuste edasisest leevendamisest või lühipuhkuse loast, kui tõendate oma õigustatud huvi ning seda ei kaalu üles süüdimõistetu ülekaalukas kaitstav huvi.

Samuti teavitatakse teid sellest, kui süüdimõistetu on kinnipidamiskohast põgenenud. Sellisel juhul teavitatakse teid ka teie kaitseks võetud meetmetest.

Kui te soovite pärast kohtumenetlust esitada süüdimõistetu vastu tsiviilhagi, on teil õigus hagi ettevalmistamiseks tutvuda kriminaalmenetluse toimikus sisalduva teabega. Süüdimõistetu kuulatakse eelnevalt ära, et selgitada välja, kas tal ei ole ülekaalukaid kaitstavaid huve, mille tõttu ei tohiks teile asjaomastele toimikutele juurdepääsu võimaldada.

Kui kriminaalasja otsuses nähakse ette teile kui tsiviilhagi (Adhäsionsantrag) esitanule kahjutasu või valuraha, on teil õigus kohtuotsuse koopia alusel taotleda täitekohtult või kohtutäiturilt täitemeetmete algatamist.

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

Õigus psühhosotsiaalsele toetusele on teil ka pärast kohtumenetlust.

Lisaks kestab teile juba menetluse ajal määratud kaitse seni, kuni oht teid endiselt ähvardab.

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija süüdi mõistetakse?

Nagu eespool selgitatud (vt „Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?“), võite taotluse korral saada teavet menetluse tulemuste kohta.

Sellest, kus süüdimõistetut kinnipidamise või vabadusekaotuse ajal hoitakse, teid siiski ei teavitata.

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Kui te olete seda taotlenud, antakse teile sellest teada (vt ka „Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?“).

Kas mind kaasatakse vabastamist või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Teid ei kaasata vabastamist või tingimisi vabastamist käsitlevate otsuste tegemisse ning te ei saa neid edasi kaevata. Kui kohus teeb otsuse (veel kanda jäänud karistusest) tingimisi vabastamise kohta, võib ta rakendada meetmeid teie kaitsmiseks (nt lähenemiskeeld) või kahju hüvitamiseks ja heastamiseks (nt kahjutasu maksmine). Kohus võib teha lähenemiskeelu ka juhul, kui pärast süüdimõistetu vahi alt vabastamist on vaja teha tema käitumise kontrolli (Führungsaufsicht). Kui süüdimõistetu lähenemiskeeldu rikub, võib talle uuesti karistuse määrata.