Ohvrite õigused riigiti

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist? (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)

Kuriteo toimepanek ja hilisem süüdimõistmine tähendab seda, et kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Itaalia õiguses on sätestatud kantud kahju eest hüvitise saamiseks kaks viisi:

• võite astuda tsiviilhagejana süüdistatava suhtes algatatud kriminaalmenetlusse;
• võite esitada eraldiseisva tsiviilhagi.

Valik on Teie, kuna need kaks menetlust – kriminaalmenetlus ja tsiviilmenetlus – hoitakse seadusega lahus.

Alles pärast taotlust menetleda asja kohtulikult või asja menetlusse võtmist (kohtuistungil) võite oma õigusnõustaja abiga esitada tsiviilhagi ja seega saada täielikke esindusõigusi omavaks menetluse pooleks. Süüdimõistmise korral määrab kriminaalkohus Teile teatava summa, nn vahehüvitise, mis kuulub kohe väljamaksmisele, jättes hüvitise lõplikku kogusummat käsitleva otsuse tegemise tsiviilkohtule, kes saab selle summa kindlaks määrata alles pärast kriminaalkohtu otsuse jõustumist.

Tsiviilhagejana menetlusse astumise asemel võite esitada eraldiseisva tsiviilhagi, et nõuda teo toimepanija käitumise tagajärjel kantud kahju hüvitamist.

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Kui kohus annab teo toimepanijale korralduse maksta hüvitist vigastuste või kahju eest, mis on tekitatud ohvrile, kes on astunud menetlusse tsiviilhagejana, võib ta valida ühe kolmest: määrata kindlaks tekitatud kahju, teha üldine hüvitamismäärus või nõuda vahesumma maksmist. 
Ohvri jaoks on parim lahendus see, kui kohtuotsuses antakse korraldus kahju lõplikult hüvitada. Sellisel juhul on võimalik teavitada süüteo toimepanijat kohtu otsusest ja korraldusest maksta (atto di precetto – makseteade, mis tuleb väljastada enne täitemenetluse algatamist). Sellega nõutakse tasumisele kuuluva summa maksmist ning astutakse esimesed sammud, mis on vajalikud korralduse täitmise tagamise meetmete kehtestamiseks juhul, kui süüteo toimepanija jätab oma kohustuse järjekindlalt täitmata (sellega seoses on alati soovitatav eelnevalt uurida varasid, mille arvelt on võimalik hüvitis sisse nõuda).

Välja arvatud juhul, kui hüvitise määramise otsus on selgelt ajutiselt täitmisele pööratav, on hüvitise sissenõudmise tingimuseks see, et kohtuotsust ei tühistata, st et kindlaks määratud tähtaja jooksul ei esitata sellega seoses ühtki apellatsioonkaebust.

Seepärast võib hüvitise maksmise korralduse edastada koos kohtuotsusega, sealhulgas juhul, kui selles otsuses nõutakse vahehüvitise maksmist, mida tuleb alati teha kohe. Kannatanut see lahendus siiski alati ei rahulda. Seepärast – kui see lahendus ei ole Teie meelest piisav – peate esitama eraldiseisva tsiviilhagi, mis võimaldab välja selgitada jääkkahju ja määrata teo toimepanijale uue, teistsuguse karistuse.

Kolmanda võimaliku stsenaariumi puhul, kus kriminaalkohus teeb piisavate tõendite puudumise tõttu süüdistatava suhtes üksnes üldise määruse hüvitise maksmiseks, määramata kindlaks summat, on alati vajalik tsiviilmenetlus.

Kas riik võib teha mulle ettemakse, juhul kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel?

Vastavalt direktiivile 2004/80/EÜ, mida rakendatakse Itaalias eespool nimetatud sätetega, peab riik tagama oma kodanikele ja välismaalastele, kes on langenud Itaalia territooriumil toime pandud tahtliku vägivallakuriteo (mõrv, raske tervisekahjustus, seksuaalne rünnak) ohvriks, õiglase ja asjakohase hüvitise iga kord, kui õigusrikkujat ei tehta kindlaks või ei tooda kohtu ette, või kui tal puuduvad rahalised vahendid, et hüvitada ohvrile – või kui ohver on surnud, ohvri perele – enda tekitatud kahju.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

(Vt eespool.)

Kas mul on õigus saada hüvitist, juhul kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Kui süüdistatav mõistetakse kriminaalmenetluse tulemusena õigeks, saate ikkagi esitada tsiviilkohtule hüvitamishagi, välja arvatud juhul, kui Te olete tsiviilhagejana kriminaalmenetlusse astumisega sellest õigusest loobunud.

Kas mul on õigus erakorralisele maksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Kui Te astute tsiviilhagejana kriminaalmenetlusse, et taotleda tagastamist ja kahju hüvitamist, teeb kohus kohtuotsuse tegemisel kooskõlas seadustiku artikliga 533 otsuse ka juhtumi tsiviilaspektide kohta. Juhul kui on olemas tõendid selle kohta, et kuriteo tagajärjel kanti kahju (an debeatur), kuid ei ole teada selle suurus (quantum debeatur), teeb kohus seoses tsiviilvastutusega üldise otsuse ja suunab pooled summa kindlaksmääramiseks tsiviilkohtusse (seadustiku artikkel 539). Tsiviilhageja võib siiski küsida kriminaalkohtult vahehüvitist juba tõendatud kahju piires. Täpsemalt kohustatakse esialgses otsuses teo toimepanijat ja tsiviilõiguslikult vastutavat isikut maksma kahju hüvitamiseks teatud summa enne hüvitise lõplikku arvutamist, ja see otsus kuulub kohe täitmisele. Selles otsuses põhjendatakse Teie konkreetse taotluse korral vahesumma maksmise määrust, mis tehakse teo toimepanija suhtes juhul, kui kohus leiab, et vastutuse kohta ulatuses, milles antakse vahehüvitist, on juba konkreetseid tõendeid. Õigupoolest ei ole isegi kriminaalmenetluses vahesumma arvutamiseks vaja esitada tõendeid kahjusumma kohta, vaid piisab sellest, kui on kindel, et selline kahju vahehüvitise ulatuses tekitati (kassatsioonikohtu kriminaalosakond, nr 12634/2001).