Ohvrite õigused riigiti

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks, võite sellest teatada politseile. Kuriteost võib Teie asemel teatada ka Teie abikaasa, vanem, laps, õde-vend või eestkostja. Võite teada saadud kuriteost politseile teatada, isegi kui Te ei ole selle kuriteo ohver.

Te võite kuriteost teada anda suuliselt lähimas politseijaoskonnas või helistada hädaabinumbrile 112, kui on vaja viivitamatut abi, või esitada politseijaoskonda kirjaliku kuriteoteate või saata selle kirjaga. Kui otsustate esitada kirjaliku kuriteoteate, võite selle koostada ise või paluda juristi abi. Kuriteoteate esitamiseks ei ole kohustuslikku vormi. Tavaliselt esitatakse kuriteoteade inglise või malta keeles, aga kui Te ei mõista või ei räägi kumbagi keelt, on Teil õigus esitada kuriteoteade Teile arusaadavas keeles või tõlgi abil. Kuriteoteates tuleb märkida oma isikuandmed. Anonüümsed kuriteoteated on põhimõtteliselt lubatud, kuid politsei algatab sellise kuriteoteate põhjal uurimise ainult juhul, kui tegemist on väga raske kuriteoga.

Kuriteost teatamise tähtaeg puudub. Seaduses on siiski sätestatud, et kui kuriteo toimepanemisest on möödunud teatav ajavahemik, ei saa kurjategijale enam süüdistust esitada. Selle ajavahemiku pikkus oleneb kuriteoliigist ja ulatub kolmest kuust kõige kergemate õigusrikkumiste (nt solvamine) puhul kuni kahekümne aastani eriti raskete kuritegude (nt mõrv) puhul. Pärast selle ajavahemiku möödumist võite küll kuriteost teatada, kuid politsei ei hakka seda uurima. Isegi kui politsei asja uurib, vabastab kohus kurjategija.

Mõne väiksema õigusrikkumise puhul peate esitama politseile konkreetse kaebuse, nimelt juhul kui politsei ei või kaebuseta uurimist algatada. Kaebused esitatakse tavaliselt, kuid mitte alati kirjalikult. Võite lasta kaebuse koostada juristil. Selles tuleb esitada järgmised andmed: Teie isikuandmeid (nimi, aadress, isikutunnistuse number), teave teo toimepanija kohta, juhtumi kirjeldus ja nende tunnistajate nimekiri koos aadressidega, keda politsei peaks Teie arvates üle kuulama. Samuti on soovitatav, kuid mitte kohustuslik lisada viide õigusnormile, mida teo toimepanija on Teie arvates rikkunud.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kui Te teatate kuriteost, antakse Teile viitenumber. Seda numbrit kasutades saate jälgida juhtumi käiku. Tegelikult saate asjade käiku kontrollida ka kuriteoteate esitamise kuupäeva järgi. Uurimise kohta võite teavet saada, kui lähete või helistate politseijaoskonda.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Kuriteoohvritel on õigus saada tasuta õigusabi.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Jah, Te võite nõuda kulude hüvitamist.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui politsei otsustab pärast kuriteo uurimist menetluse lõpetada ilma asja kohtusse viimata, võite kuriteoohvrina selle otsuse magistraadikohtusse (Qorti tal-Maġistrati) edasi kaevata. Magistraadikohus palub Teil kuriteoteates esitatud teavet vande all kinnitada ja väljendada oma valmisolekut kohtus ütlusi anda. Peate maksma ka kohtu määratud summa, millega kinnitate, et Teil on kindel soov minna kurjategija vastu kohtusse. Magistraadikohus uurib tõendeid ja kui ta peab neid piisavaks, annab ta politseile korralduse menetlust jätkata.

Kas ma saan osaleda kohtumenetluses?

Saate kohtumenetluses osaleda tsiviilhagejana. Tsiviilhagejana menetlusse astumiseks tuleb esitada kohtule taotlus. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab, kas ta lubab Teil tsiviilhagejana menetlusse astuda. Tsiviilhagejana saate osaleda kõikidel kohtuistungitel, isegi kinnistel ja isegi kui annate menetluses ütlusi.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Võite olla tunnistaja või tsiviilhageja, nagu eespool selgitatud.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Teie õigused ja kohustused kriminaalkohtumenetluses olenevad Teie juhtumit menetlevast kohtust:

• kui Teie juhtumit menetleb politseiametnik magistraadikohtus, on Teil peaaegu samad õigused mis tsiviilkostjal: Teie või Teie advokaat võite esitada tõendeid, ristküsitleda tunnistajaid (esitades küsimusi süüdistuse esitanud politseiametniku kaudu) jne;
• kui Teie juhtumit menetleb peaprokurör, peaprokuröri abi või prokurör kriminaalkohtus, saate ainult osaleda kohtuistungil ja esitada oma seisukohad karistuse kohta, kui vandekohus on kurjategija süüdi mõistnud.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Kriminaalmenetluse ajal kutsutakse Teid tõenäoliselt ütlusi andma, sest kohus tahab kuulda Teie kui kuriteoohvri tunnistust.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Teil on õigus saada teavet kohtumenetluse käigu ja lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse kohta.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Tsiviilhagejana on Teil juurdepääs kohtu koostatud dokumentidele.