Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje itaalia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Liikmesriikide üldkohtud

Itaalia

Sellel lehel antakse ülevaade üldkohtute korraldusest Itaalias.

Sisu koostaja:
Itaalia
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Üldkohtud – sissejuhatus

Üldkohtute pädevus jaguneb järgmiselt.

  • Tsiviilasjade lahendamise pädevus, mille eesmärk on õiguste kaitsmine eraisikute vahelistes suhetes või eraisikute ja riigiasutuste vahelistes suhetes, kui riigiasutus piirab oma ülesannete täitmisel eraisiku õigusi.
  • Kriminaalasjade lahendamise pädevus, mille puhul peavad kohtunikud otsustama, kas prokuröri poolt asjaomase eraisiku suhtes algatatud kriminaalmenetlus on piisavalt põhistatud.

Tsiviil- ja kriminaalmenetlusi reguleerivad kaks eraldiseisvat menetlusnormide kogumit: tsiviilkohtumenetluse seadustik (codice di procedura civile) ja kriminaalmenetluse seadustik (codice di procedura penale).

Kriminaalmenetluse algatab prokuröri kohustusi täitev üldkohtu liige (pubblico minister, vt põhiseaduse artikli 107 viimane lõik).

Tsiviilmenetluse võib subjekti suhtes, kelle vastu hagi on suunatud (il convenuto, kostja), algatada mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik (l’attore, hageja).

Tsiviilkohtud

Rahukohtunikud (giudici di pace) on aukohtunikud või mittealalised kohtunikud (giudici onorari), kes on pädevad lahendama vähem tähtsaid asju.

Madalama astme kohtud (tribunali) on esimese astme kohtud kõikides muudes asjades ja apellatsioonikohtud, kes lahendavad rahukohtunike otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi.

Alaealiste kohtud (tribunali per i minorenni) ja apellatsioonikohtute alaealiste üksused (sezioni per i minorenni delle corti di appello) on kohtud, kellele on antud pädevus alaealisi hõlmavates asjades, mis ei kuulu üldkohtute pädevusse.

Kohtute ja apellatsioonikohtute üksused (sezioni), mis on spetsialiseerunud tööga seotud asjadele.

Apellatsioonikohtud (corti di appello) on teise astme kohtud.

Kassatsioonikohus (Corte di Cassazione või Corte Suprema di Cassazione) on Roomas asuv Itaalia kõrgeim kohus, kes on pädev otsustama, kas muude kohtute tehtud otsused on seadusega kooskõlas.

Kriminaalkohtud

Rahukohtunikud on pädevad lahendama väiksemaid süütegusid käsitlevaid asju.

Madalama astme kohtud on esimese astme kohtud kõigi kriminaalasjade lahendamiseks, mis jäävad rahukohtunike või assiiside kohtu pädevusest välja; on ühtlasi ka apellatsioonikohtuteks, mis lahendavad rahukohtunike otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi.

Alaealiste kohtud ja apellatsioonikohtute alaealiste üksused on esimese ja teise astme kohtud, kus lahendatakse kõiki alaealiste poolt toime pandud süütegudega seotud asju.

Assiiside kohtud (corti di assise) – esimese astme kohtud, mis on pädevad lahendama kõige raskemate kuritegudega seotud asju.

Apellatsioonikohtud on teise astme kohtud.

Teise astme assiiside kohtud (corti di assise di appello) on teise astme kohtud, mis lahendavad assiiside kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi.

Järelevalvele spetsialiseerunud kohus (tribunali di sorveglianza) ja järelevalveamet (uffici di sorveglianza) tegelevad vangistuste ja trahvide täitmisele pööramisega ning karistusõiguse rakendamisega.

Kassatsioonikohus otsustab, kas muude kohtute otsused on tehtud kooskõlas seadusega. See kohus on pädev lahendama kõigi kohtute poolt nii tsiviil- kui kriminaalasjades tehtud otsuste peale esitatud kaebusi või isikuvabaduse piiramisega seotud kaebusi ning mõningatel juhtudel saab kassatsioonikohtu poole pöörduda otse.

Kassatsioonikohus on kõrgeim kohus kohtusüsteemis. Vastavalt 30. jaanuari 1941. aasta kohtute alusseaduse nr 12 (legge fondamentale sull’ordinamento giudiziario) artiklile 65 lasub sellel kohtul muude peamiste ülesannete hulgas kohustus „tagada seaduste nõuetekohane kohaldamine ja ühetaoline tõlgendamine ning siseriikliku subjektiivse õiguse ühtsus ja eri kohtute pädevuspiiridest kinnipidamine”. Seega on tema üheks peamiseks ülesandeks tagada õiguse ühetaolisus, s.t tagada õiguskindlus.

Asjade lahendamise puhul kolmandas astmes annavad olemasolevad õigusnormid kassatsioonikohtule võimaluse uurida kohtuasja faktilisi asjaolusid ainult juhul, kui neid on varasemas menetluses juba käsitletud, ning ulatuses, mis on vajalik, et hinnata kassatsioonikohtule esitatava kaebuse lubatavust.

Viimati uuendatud: 18/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.