Üldkohtud – sissejuhatus

Lätis teostavad kohtuvõimu linna- ja rajoonikohtud, regionaalsed kohtud ja kõrgeim kohus.

Tsiviil- ja kriminaalasju arutatakse Lätis kohtutes, mis on jagatud kolmeks astmeks:

1. linna- ja rajoonikohtud (rajonu (pilsētu) tiesas),
2. regionaalsed kohtud (apgabaltiesas) ning
3. kõrgeim kohus (Augstākā Tiesa).

Territoriaalset pädevust reguleerib otsus kohtute, nende territoriaalse pädevuse ja asukoha kohta (Lēmums „Par tiesām, to darbības teritorijām un atrašanās vietām“).

Linna- ja rajoonikohtud ning nende territoriaalne pädevus

Regionaalsed kohtud (apgabaltiesas) ja nende territoriaalne pädevus

Haldusasju arutavad:

• rajooni halduskohus (Administratīvā rajona tiesa) (mille kohtumajad asuvad Riias, Jelgavas, Liepājas, Rēzeknes ja Valmieras),
• regionaalne halduskohus (Administratīvā apgabaltiesa) ja
• kõrgeima kohtu halduskolleegium (Augstākās tiesas Administratīvo lietu departaments).

Regionaalse halduskohtu ja rajooni halduskohtu territoriaalne pädevus hõlmab kogu Läti haldusterritooriumi. Rajooni halduskohtul on viis kohtumaja, üks igas kohtupiirkonnas, st Riias, Jelgavas, Rēzeknes, Valmieras ja Liepājas.

Kohtute pädevus valdkondade alusel

Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele (Kriminālprocesa likums) arutab kõiki kriminaalasju esimese astme kohtuna linna- või rajoonikohus. Riia linna Vidzeme piirkonna kohtul on esimese astme kohtuna pädevus arutada riigisaladust hõlmavaid kriminaalasju. Rajooni- või linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusi (apelācija) menetleb apellatsioonikohtuna regionaalne kohus. Madalama astme kohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust (kasācija) menetleb kõrgeima kohtu kriminaalkolleegium (Augstākās tiesas Krimināllietu departaments). Linna- või rajoonikohtus menetleb kriminaalasja üks kohtunik. Kui kriminaalasi on eriti keeruline, võib esimese astme kohtu esimees sätestada, et seda menetleb kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Nii apellatsioonkaebusi kui ka kassatsioonkaebusi menetleb kriminaalasjades mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadusele (Civilprocesa likums) menetleb kohtuasju esimeses astmes linna- või rajoonikohus, välja arvatud seadusega regionaalsete kohtute pädevusse antud asjad. Vaidlustamata täitmisele pööramise nõuetes (bezstrīdus piespiedu izpildīšana) ja kohtuteate alusel täitmisele pööramise nõuetes (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtība) teeb otsuse vastava rajooni- või linnakohtu kinnistusosakond. Regionaalsed kohtud menetlevad esimese astme kohtuna järgmisi asju:

• kinnisvara omandiõigusega seotud vaidlused, välja arvatud abieluvara jagamine;
• patendiõiguste, kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kaitset puudutavad kohtuasjad;
• krediidiasutuste maksejõuetuse ja likvideerimisega seotud kohtuasjad.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse alusel menetleb regionaalne kohus neid kohtuasju, mis koosnevad mitmest nõudest, millest mõni kuulub rajooni- või linnakohtu pädevusse ja mõni regionaalse kohtu pädevusse, või mille puhul on rajooni- või linnakohus võtnud menetleda vastuhagi, mis kuulub regionaalse kohtu pädevusse. Riia regionaalsel kohtul on esimese astme kohtuna pädevus arutada riigisaladust hõlmavaid tsiviilasju. Esimese astme kohtus menetleb tsiviilasju üks kohtunik, edasikaebusi (apellatsioon- või kassatsioonkaebusi) aga mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Haldusõigusrikkumisi menetletakse tsiviil- ja kriminaalasjades pädevates rajooni- või linnakohtutes ja regionaalsetes kohtutes. Vastavalt Läti haldusõigusrikkumiste seadustikule (Latvijas Administratīvo pārkāpumu kodekss) võib kõrgema ametiasutuse tehtud otsuse vaidlustada rajooni- või linnakohtus. Rajooni- või linnakohtu kohtuniku otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse regionaalsele kohtule siis, kui Läti haldusõigusrikkumiste seadustikus on see sõnaselgelt lubatud. Haldusõigusrikkumise kohta apellatsioonikohtus tehtud lahendit ei saa edasi kaevata ja see jõustub lahendi tegemise hetkest.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadusele (Administratīvā procesa likums) menetleb haldusasju esimeses astmes rajooni halduskohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui haldusasja menetleb esimeses astmes rajooni halduskohus ja kui asjaomane kohus peab kontrollima riigisaladust hõlmavat teavet, menetleb haldusasja rajooni halduskohtu Riia kohtumaja. Kui seaduses on ette nähtud, et haldusasja peab esimeses astmes rajooni halduskohtu asemel menetlema regionaalne halduskohus või kõrgeima kohtu halduskolleegium, tuleb asjakohane avaldus esitada vastavalt asjaoludele kas regionaalsele halduskohtule või kõrgeima kohtu halduskolleegiumile. Halduskohtumenetluse osaline võib esitada apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu lahendi või täiendava lahendi peale, välja arvatud juhul, kui lahendi edasikaebamine on seadusega keelatud või kui seadusega on lubatud esitada ainult kassatsioonkaebus. Veel jõustumata rajooni halduskohtu lahendi võib edasi kaevata regionaalsesse halduskohtusse. Halduskohtumenetluse osaline võib esitada kassatsioonkaebuse apellatsioonikohtu lahendi või täiendava lahendi peale, kui kohus on rikkunud sisulisi või menetlusnorme või ületanud menetluse käigus oma pädevuse piire. Esimese astme kohtus menetleb haldusasju üks kohtunik või mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kõrgemas kohtus menetleb edasikaebusi (apellatsioonkaebusi või kassatsioonkaebusi) aga mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Vastavalt patendiseadusele (Patentu likums) menetleb Riia regionaalne kohus esimese astme tsiviilkohtuna järgmisi leiutiste õiguskaitsega seotud asju:

• patendiõiguse taaskehtestamisega seotud kohtuasjad;
• patendi kehtetuks tunnistamisega seotud kohtuasjad;
• varemkasutusõigusega seotud kohtuasjad;
• patendi ebaseadusliku kasutamisega (patendiga seotud rikkumine) seotud kohtuasjad;
• patendi mitterikkumise tuvastamisega seotud kohtuasjad;
• litsentsi andmise, litsentsilepinguga või täitmisega seotud kohtuasjad;
• asjad, mis käsitlevad õigust hüvitisele leiutise avaliku kasutamise võimatuse eest.

Vastavalt tööstusdisainilahenduste seadusele (Dizainparaugu likums) menetleb Riia regionaalne kohus esimese astme kohtuna järgmisi tööstusdisainilahenduste õiguskaitsega seotud asju:

• tööstusdisainilahenduse õiguse tunnistamisega seotud kohtuasjad;
• tööstusdisainilahenduse registreerimise kehtetuks tunnistamisega seotud kohtuasjad;
• tööstusdisainilahenduse ebaseadusliku kasutamisega (tööstusdisainilahendusega seotud rikkumine) seotud kohtuasjad;
• litsentsi andmise, litsentsilepinguga või täitmisega seotud kohtuasjad.

Kõrgeim kohus koosneb tsiviilkolleegiumist, kriminaalkolleegiumist, halduskolleegiumist ja tsiviilkojast. Tsiviilkoda menetleb regionaalsete kohtute esimeses astmes tehtud lahendite peale esitatud apellatsioonkaebusi. Kõrgeima kohtu tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium tegutsevad kassatsioonikohtutena, kes menetlevad kõikide rajooni- või linnakohtute ja regionaalsete kohtute lahendite peale esitatud kassatsioonkaebusi, ning esimese astme kohtutena kohtuasjades, mis on seotud riigikontrolli nõukogu (Valsts kontroles padome) otsustega, mis on vastu võetud vastavalt riigikontrolli seaduse artiklis 55 sätestatud menetlusele. Tsiviilkojas arutab kohtuasju kolmest kohtunikust koosnev koosseis; kõrgeima kohtu kolleegiumides arutab kohtuasju kolmest kohtunikust koosnev koosseis või teatud seaduses ettenähtud juhtudel laiendatud koosseis.

Kinnistusosakondade (zemesgrāmatu nodaļas) kohtunikud registreerivad kinnistusraamatutes kinnisvara ja omandiga seotud õigused, menetlevad kohustuste vaidlustamata täitmisele pööramise nõudeid ja kohtuteate alusel täitmisele pööramise nõudeid. Kinnistusosakondade kohtunikel on linna- ja rajoonikohtunike õiguslik staatus. Kinnistusraamatu seaduse (Zemesgrāmatu likums) kohaselt vastab kinnistusosakondade tööpiirkond linna- ja rajoonikohtute omale, välja arvatud Riia linnakohtu kinnistusosakond, mille tööpiirkond hõlmab Riia linna Kurzeme piirkonna kohtu, Riia linna Vidzeme piirkonna kohtu, Riia linna põhjapiirkonna kohtu, Riia linna keskpiirkonna kohtu, Riia linna Latgale piirkonna kohtu ja Riia linna Zemgale piirkonna kohtu tööpiirkonda, samal ajal kui Riia rajoonikohtu kinnistusosakonna tööpiirkond hõlmab Riia rajoonikohtu (Rīgas rajona tiesa) ja Sigulda linnakohtu (Siguldas tiesa) tööpiirkonda.

Kohtute andmebaasid

Andmebaasi nimi ja URL

Läti kohtute portaal

Läti kohtute e-teenuste veebisait

Kõrgeima kohtu veebisait

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta.

Andmebaasi lühike sisukirjeldus

Läti kohtute portaal pakub üldist ajakohast teavet Läti kohtute kohta.

Läti kohtute e-teenuste veebisaidil saab kasutada anonümiseeritud kohtulahendite andmebaasi, jälgida elektroonilisel teel kohtumenetluse käiku, esitada kohtule e-nõude, arvutada lõivude ja tasude kalkulaatori abil kohtumenetluse ja tasuliste teenuste kulusid, võtta vastu ja täita e-vorme ning kasutada muid kohtu e-teenuseid.

Kõrgeima kohtu veebisait sisaldab kohtupraktika aluseks olevate lahendite arhiivi, kust leiab nii kõrgeima kohtu hiljutisi lahendeid kui ka kohtulahendite kogumikud. Teavet saab osast Judikatūra („Kohtupraktika“).

Taustteave

Läti kohtute portaalis esitatud teave ning kõrgeima kohtu portaalis avaldatud kõrgeima kohtu lahendid ja kohtulahendite kogumikud on praegu kättesaadavad ainult läti keeles.