Üldkohtud – sissejuhatus

Lätis teostavad kohtuvõimu linna- ja rajoonikohtud, regionaalsed kohtud ja kõrgeim kohus .

Tsiviil- ja kriminaalmenetlusi saab Lätis toimetada 40 kohtus, mis on jagatud kolmeks astmeks: 34 linna- või rajoonikohut (rajonu vai pilsētu tiesas), viis regionaalset kohut (apgabaltiesas) ja kõrgeim kohus (Augstākā tiesa).

Läti linna- ja rajoonikohtud on järgmised.

¹ Riia rajoonikohtul on kohtumaja Jūrmalas ja selle territoriaalne pädevus vastab Riia rajoonikohtu omale.

² Vidzeme regionaalsel kohtul on kohtumaja Madonas ja selle territoriaalne pädevus vastab Alūksne, Gulbene ja Madona rajoonikohtute pädevusele.

³ Zemgale regionaalsel kohtul on kohtumaja Aizkraukles ja selle territoriaalne pädevus vastab Bauska, Aizkraukle aja Jēkabpilsi rajoonikohtute pädevusele.

Halduskohtumenetlusega tegelevad:

• rajooni halduskohus (Administratīvā rajona tiesa),
• haldusasjade regionaalne kohus (Administratīvā apgabaltiesa),
• kõrgeima kohtu halduskolleegium (Augstākās tiesas Administratīvo lietu departaments).

Regionaalse halduskohtu ja rajooni halduskohtu territoriaalne pädevus hõlmab kogu Läti haldusterritooriumi. Rajooni halduskohtul on viis kohtumaja – üks igas kohtupiirkonnas –, seega Riias, Jelgavas, Rēzeknes, Valmieras ja Liepājas.

Kohtute territoriaalne pädevus on sätestatud linna- ja rajoonikohtuid, regionaalseid kohtuid ja nende kohtute territoriaalset pädevust käsitlevas määruses.

Kohtute pädevus valdkondade alusel

Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele arutab linna- või rajoonikohus kõiki kriminaalasju esimese astme kohtuna. Riia linna Vidzeme piirkonnakohtul on esimese astme kohtuna pädevus arutada riigisaladust hõlmavaid kriminaalasju. Rajooni- või linnakohtu otsuse peale esitatud täiemahulisi apellatsioonkaebusi (apelācija) menetleb apellatsioonikohtuna regionaalne kohus. Iga alama astme kohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (kaebuse üksnes õigusküsimustes) kõrgeima kohtu kriminaalkolleegiumile (Augstākās tiesas Krimināllietu departaments). Linna- või rajoonikohtus menetleb kriminaalasja üks kohtunik. Kui kriminaalasi on eriti keeruline, võib esimese astme kohtu esimees sätestada, et seda menetleb kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Nii apellatsioonkaebusi kui ka kassatsioonkaebusi menetleb kriminaalasjades mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele menetleb asju esimeses astmes linna- või rajoonikohus, välja arvatud seadusega regionaalsete kohtute pädevusse antud asjad. Vaidlustamata täitmisele pööramise nõuetes (bezstrīdus piespiedu izpildīšana) ja kohtuteate alusel täitmisele pööramise nõuetes (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtība) teeb otsuse vastava rajooni- või linnakohtu kinnistusosakond. Regionaalsed kohtud menetlevad esimese astme kohtuna järgmisi asju:

• kinnisvara omandiõigusega seotud vaidlused, välja arvatud abieluvara jagamine;
• kohtuasjad, mis käsitlevad patendiõigust, kaubamärgiõigust ja kaitstud geograafilist tähist;
• krediidiasutuste maksejõuetuse ja likvideerimisega seotud kohtuasjad.

Tsiviilmenetluse seaduse alusel menetleb regionaalne kohus neid asju, mis koosnevad erinevatest nõuetest, millest osa kuulub rajooni- või linnakohtu pädevusse ja teine osa regionaalse kohtu pädevusse, või mille puhul on rajooni- või linnakohus vastu võtnud vastuhagi, mis kuulub regionaalse kohtu pädevusse. Riia linna Vidzeme piirkonnakohtul on esimese astme kohtuna pädevus arutada riigisaladust hõlmavaid tsiviilasju. Esimese astme kohtus menetleb tsiviilasju üks kohtunik, edasikaebusi (apellatsioonkaebusi või kassatsioonkaebusi) menetleb mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Haldusõigusrikkumisi menetletakse tsiviil- ja kriminaalasjades pädevates rajooni- või linnakohtutes ja regionaalsetes kohtutes. Vastavalt Läti haldusõigusrikkumiste seadustikule võib kõrgema ametiasutuse tehtud otsuse vaidlustada rajooni- või linnakohtus. Rajooni- või linnakohtu kohtuniku otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse regionaalsele kohtule siis, kui Läti haldusõigusrikkumiste seadustikus on see sõnaselgelt lubatud. Haldusõigusrikkumise kohta apellatsioonikohtus tehtud otsust ei saa edasi kaevata ja see jõustub otsuse tegemise hetkest.

Vastavalt haldusmenetluse seadusele menetleb haldusasju esimeses astmes rajooni halduskohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui haldusasja menetleb esimeses astmes rajooni halduskohus ja kui asjaomane kohus peab kontrollima riigisaladust hõlmavat teavet, menetleb haldusasja Riia rajooni halduskohus. Kui seaduses on ette nähtud, et haldusasja peab esimeses astmes rajooni halduskohtu asemel menetlema regionaalne halduskohus või kõrgeima kohtu halduskolleegium, tuleb asjakohane avaldus esitada vastavalt asjaoludele kas regionaalsele halduskohtule või kõrgeima kohtu kolleegiumile. Haldusasja osaline võib esitada apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu otsuse või täiendava otsuse peale, välja arvatud juhul, kui otsuse edasikaebamine on seadusega keelatud või kui seadusega on lubatud esitada ainult kassatsioonkaebus. Veel jõustumata rajooni halduskohtu otsuse võib edasi kaevata regionaalsesse halduskohtusse. Haldusasja osaline võib esitada kassatsioonkaebuse apellatsioonikohtu otsuse või täiendava otsuse peale, kui kohus on rikkunud sisulisi või menetlusnorme või ületanud menetluse käigus pädevuse piire. Esimese astme kohtus menetleb haldusasju üks kohtunik või mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kõrgemas kohtus menetleb edasikaebusi (apellatsioonkaebusi või kassatsioonkaebusi) mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Vastavalt patendiseadusele menetleb Riia regionaalne kohus esimese astme tsiviilkohtuna kohtuasju, mis käsitlevad järgmisi leiutiste õiguskaitsega seotud küsimusi:

• patendiõiguse taaskehtestamisega seotud kohtuasjad;
• patendi kehtetuks tunnistamisega seotud kohtuasjad;
• varemkasutusõigusega seotud kohtuasjad;
• patendi ebaseadusliku kasutamisega (patendiga seotud rikkumine) seotud kohtuasjad;
• patendi mitterikkumise kindlakstegemisega seotud kohtuasjad;
• litsentsi andmise, litsentsilepinguga või täitmisega seotud kohtuasjad;
• asjad, mis käsitlevad õigust hüvitisele leiutise avaliku kasutamise võimatuse eest.

Vastavalt tööstusdisainilahenduste seadusele menetleb Riia regionaalne kohus esimese astme kohtuna kohtuasju, mis käsitlevad järgmisi tööstusdisainilahenduste õiguskaitsega seotud teemasid:

• tööstusdisainilahenduse õiguse tunnistamisega seotud kohtuasjad;
• tööstusdisainilahenduse registreerimise kehtetuks tunnistamisega seotud kohtuasjad;
• tööstusdisainilahenduse ebaseadusliku kasutamisega (tööstusdisainilahendusega seotud rikkumine) seotud kohtuasjad;
• litsentsi andmise, litsentsilepinguga või täitmisega seotud kohtuasjad.

Kõrgeim kohus koosneb tsiviilkolleegiumist, kriminaalkolleegiumist, halduskolleegiumist ja tsiviilkojast. Koda vaatab läbi regionaalsete kohtute esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale esitatud täieulatuslikud apellatsioonkaebused. Kõrgeima kohtu tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium tegutsevad kohtutena, kes arutavad õiguslikke asjaolusid käsitlevaid apellatsioonkaebusi kõikide rajooni- või linnakohtute ja regionaalsete kohtute otsuste peale ja on esimese astme kohtud kohtuasjades, mis on seotud riigikontrolli nõukogu (Valsts kontroles padome) otsustega, mis on vastu võetud vastavalt riigikontrolli seaduse artiklis 55 sätestatud menetlusele. Kojas arutab kohtuasju kolmest kohtunikust koosnev koosseis; kõrgeima kohtu kolleegiumides arutab kohtuasju kolmest kohtunikust koosnev koosseis või teatud seaduses ettenähtud juhtudel laiendatud koosseis.

Kinnistusosakondade (zemesgrāmatu nodaļas) kohtunikud registreerivad kinnistusraamatutes kinnisvara ja omandiga seotud õigused, arutavad kohustuste vaidlustamata täitmisele pööramise nõudeid ja kohtuteate alusel täitmisele pööramise nõudeid. Kinnistusosakondade kohtunikel on linna- ja rajoonikohtunike õiguslik staatus. Kinnistusraamatu seaduse kohaselt vastavad kinnistusosakondade territoriaalsed pädevused linna- ja rajoonikohtute pädevustele, välja arvatud Riia linna kinnistusosakond, mille territoriaalne pädevus hõlmab Riia linna Kurzeme piirkonnakohut, Riia linna Vidzeme piirkonnakohut, Riia linna põhjapiirkonnakohut, Riia linna keskpiirkonnakohut, Riia linna Latgale piirkonnakohut ja Riia linna Zemgale piirkonnakohut, samas kui Riia rajooni kinnistusosakonna territoriaalne pädevus hõlmab Riia rajoonikohtu (Rīgas rajona tiesa) ja Sigulda linnakohtu (Siguldas tiesa) territoriaalseid pädevusi.

Kohtute andmebaasid

Andmebaasi nimi ja URL

Riigi kohtute portaal

eTiesas – riigi kohtute e-teenuste portaal

Kõrgeim kohus

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta.

Andmebaasi lühike sisukirjeldus

Riigi kohtute portaal pakub üldist ajakohast teavet Läti kohtute kohta.

Riigi kohtute e-teenuste portaalis saate kasutada anonümiseeritud kohtuotsuste andmebaasi, saate kohtumenetlusi elektroonilisel kujul jälgida, esitada kohtutele e-nõudeid, arvutada kohtumenetluse ja tasuliste teenuste kulusid lõivude ja tasude kalkulaatori abil, võtta vastu ja täita e-vorme ning kasutada muid e-teenuseid.

Kõrgeima kohtu portaal sisaldab kohtupraktika aluseks olevate otsuste arhiivi, mis hõlmab nii kõrgeima kohtu päevakajalisi otsuseid kui ka kohtupraktika kogumit. Teavet leiate osas Judikatūra (kohtupraktika).

Taustteave

Riigi kohtute portaalis esitatud teave ning kõrgeima kohtu portaalis avaldatud kõrgeima kohtu otsused ja kohtupraktika kogumid on praegu kättesaadavad ainult läti keeles.