Mis on Eurojust?
Eurojust on Euroopa Liidu asutus, mis asutati 2002. aastal, et soodustada ja parandada raskete piiriüleste kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse uurimise ja süüdistuse esitamise koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate õigusasutuste seas.
Mis on Eurojusti eesmärgid?
Kaht või enamat liikmesriiki puudutava uurimise ja süüdistuse esitamise korral on Eurojusti eesmärk soodustada ja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist, võttes arvesse mis tahes taotlust liikmesriigi pädevalt asutuselt ja mis tahes teavet, mille on esitanud asutus, kellel on selleks pädevus aluslepingute raames võetud sätete alusel (Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades, Europol ja OLAF).
Veel üks Eurojusti eesmärk on parandada koostööd pädevate asutuste vahel, hõlbustades eelkõige rahvusvahelist vastastikuse õigusabi andmist ja Euroopa vahistamismääruste täitmist.
Eurojust toetab samuti pädevaid asutusi eesmärgiga parandada uurimise ja süüdistuse esitamise tõhusust. Ta saab kaasa aidata liikmesriigi ja kolmanda riigi ning liikmesriigi ja komisjoni vahelisele uurimisele ja süüdistuste esitamisele selliste kuritegude korral, mis mõjutavad Euroopa Liidu finantshuve.
Eurojust aitab suurendada riikide eeluurimis- ja süüdistuse esitamise eest vastutavate asutuste tõhusust raskete piiriüleste kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse (nt terrorism, inimkaubandus, uimastikaubandus, pettus ja rahapesu) juhtumitega tegelemisel, eesmärgiga anda kurjategijad kiiresti ja tulemuslikult kohtu alla.
Kuidas Eurojust toimib?
Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide nimetatud liikmete kaudu või kolleegiumina. Tal on õigus paluda liikmesriigi pädevatel asutustel alustada konkreetsete asjaolude uurimist või nende eest süüdistuse koostamist, otsustada, et üks neist asutustest võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude uurimiseks või süüdistuse koostamiseks, koordineerida pädevate asutuste tegevust, moodustada ühise uurimisrühma või esitada mis tahes teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks.
Eurojust tagab teabevahetuse pädevate asutuste vahel ja abistab neid, tagades parima võimaliku koordineerimise ja koostöö. Eurojust teeb samuti koostööd Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, Europoli ja OLAFiga. Ta pakub logistilist tuge ning võib õigusküsimuste ja praktiliste probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks korraldada erinevate riikide õigusasutuste ja politseiasutuste vahelisi koordineerimiskoosolekuid ning hõlbustada selliste koosolekute korraldamist.
Milline on Eurojusti koosseis?
Eurojusti kuulub 28 liiget – üks liige igast ELi liikmesriigist. Liikmesriigi liikmed on nimetatud vastavalt liikmesriigi õigussüsteemile ja nende alaline asukoht on Haagis. Liikmesriigi liikmed on kogenud prokurörid, kohtunikud või samaväärse pädevusega politseiametnikud. Mõnda liikmesriigi liiget toetab asetäitja, assistent või lähetatud riiklik ekspert.
Eurojusti tugevdamine
Nõukogu võttis 4. juunil 2009 vastu uue otsuse Eurojusti tugevdamise kohta. Uue otsuse eesmärgid on järgmised:
- luua ühistel alustel põhinevad volitused liikmesriikide liikmetele;
- luua erakorraline koordineerimismehhanism;
- parandada Eurojustile teabe edastamist;
- tugevdada Eurojusti siseriiklikku baasi;
- tugevdada Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku suhteid;
- tugevdada õigusalast koostööd kolmandate riikidega, võimaldades Eurojustil nendesse riikidesse lähetada sidekohtunikke, ning tugevdada koostööd muude asutustega, nagu Europol, OLAF ja Frontex.
17. juulil 2014 võeti vastu Eurojusti määruse ettepanek. Ettepaneku eesmärk on tõhustada Eurojusti tegevust. Läbirääkimised ettepaneku üle veel käivad.
Seonduvad lingid
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.