

Leia sisu riikide kaupa
Horvaatia Vabariigis reguleerivad tsiviilkohtumenetluse tähtaegu tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku) (Narodne Novine (edaspidi „NN“; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19)) artiklid 111–114.
Tähtaeg on teatav ajavahemik, mille jooksul võib menetlustoimingu teha või enne mille lõppemist ei või seda teha.
Horvaatia menetlusõiguses tunnistatakse mitut liiki tähtaegu:
Horvaatia Vabariigis on puhkepäevade nimekiri reguleeritud Horvaatia Vabariigi riigipühade, mälestuspäevade ja puhkepäevade seadusega (Zakon o blagdanima, spomendanima i neradnim danima u Republici Hrvatskoj) (NN nr 110/19).
Horvaatia Vabariigi riigipühad on järgmised:
Horvaatia Vabariigis on riigipühad puhkepäevad.
Tähtaegu arvutatakse päevades, kuudes ja aastates.
Tähtaegade arvutamise reeglid kehtivad kõikide tähtaegade kohta. Tähtajad arvutatakse täispäevades, keskööst keskööni (computatio civilis, a die ad diem), ja mitte hetkest hetkeni, tunde ja minuteid arvutades (computation naturalis, a momento ad momentum). Üldreeglite kohta lisateabe saamiseks vt vastus 1. küsimusele.
Alguskuupäev on menetluse algatamise või muu toimingu (nt kättetoimetamine, teatavakstegemine) tegemise kuupäev, millest alates tuleb tähtaja kestust arvutada. Alguskuupäev ei sisaldu päevades väljendatud ajavahemikus. Tähtaja alguseks võetakse esimene sellele järgnev päev.
Üldreegli järgi peab kättetoimetamine toimuma tööpäeval ja täpsemalt kl 7.00 kuni kl 20.00 kättetoimetamise adressaadiks oleva isiku elu- või töökohas või kohtus, kui nimetatud isik viibib seal. Eespool esitatud reegel selle kohta, et kättetoimetamine peab toimuma tööpäeval ja täpsemalt kl 7.00 kuni kl 20.00, ei kehti erandina posti teel või notaripoolse kättetoimetamise korral.
Dokumente võib kätte toimetada ka muul ajal ja kohas selle isiku nõusolekul, kes on kättetoimetamise adressaat.
Kui kohus peab seda vajalikuks, teeb ta korralduse toimetada dokumendid kätte muus kohas või muul ajal. Seda liiki kättetoimetamise korral tuleb isikule, kellele teade kätte toimetatakse, anda kohtuotsuse ärakiri, mille alusel see korraldus tehti. Otsusele ei ole vaja lisada selgitust.
Kui tähtaeg on arvutatud päevades, siis ei hõlma see tähtaeg kättetoimetamise või teatamise päeva ega selle sündmuse päeva, millest tähtaeg algab. Selle asemel algab tähtaeg esimesel sellele järgneval päeval.
Näiteks kui sündmus, millest 15päevane ajavahemik peab algama, toimus 5. veebruaril, lõpeb 15päevane tähtaeg 20. veebruari keskööl.
Seega ei alga tähtaja arvutamine sündmuse päeval (dies a quo), vaid järgmisel päeval.
Kui tähtaeg on väljendatud päevades, siis tähendab märgitud päevade arv kalendripäevi. Kui tähtaja viimane päev langeb riigipühale või pühapäevale või muule päevale, mil kohus ei ole avatud, lõpeb see tähtaeg sellele järgneva esimese tööpäeva lõpus.
Kuudes või aastates arvutatud tähtaeg lõpeb viimase kuu või aasta selle kuupäeva lõpus, millel on tähtaja alguspäevaga sama number.
Kui viimases kuus sellist kuupäeva ei ole, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval.
Vt 8. küsimus.
Jah.
Kohtu kehtestatud tähtaega võib pikendada ainult üks kord asjaomase isiku taotlusel, kui selleks on õiguspärased põhjused.
Taotlus tuleb esitada enne selle tähtaja lõppu, mille pikendamist taotletakse.
Tähtaja pikendamist käsitleva otsuse peale ei ole võimalik apellatsioonkaebust esitada.
Pikendatud tähtaeg algab esimesel päeval pärast selle tähtaja lõppemist, mille pikendamist taotleti.
Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu tehtud otsuse peale viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamise kuupäevast, kui seadusega ei ole muud tähtaega ette nähtud. Tšekke ja käskveksleid käsitlevates vaidlustes on see tähtaeg kaheksa päeva.
Kõik apellatsioonkaebuse esitamise tähtajad peatatakse ajutiselt ajavahemikul 1.–15. augustini.
Kohtu kehtestatud tähtaega võib pikendada ainult üks kord asjaomase isiku taotlusel, kui selleks on õiguspärased põhjused.
Horvaatia Vabariigi tsiviilkohtumenetluse normid ei näe ette tähtaja pikendamist vastavalt poolte elukohale.
Tagajärjed sõltuvad tähtaegade õiguslikust olemusest, st selliste seadusjärgsete tähtaegade puhul, mis ei ole pikendatavad, ja juhul kui pool jätab menetlustoimingu ettenähtud tähtaja jooksul tegemata, toob tähtaja mittejärgimine kaasa järgneva menetlustoimingu tegemise õiguse kadumise.
Teisalt on olemas tähtajad, mille järgimata jätmine järgneva toimingu tegemise õiguse kadumist kaasa ei too. Selliseid tähtaegu nimetatakse soovituslikeks tähtaegadeks.
Kui pool ei ilmu kohtusse või ei pea kinni menetlustoimingu tegemise tähtajast ja kaotab sel põhjusel õiguse toimingut teha, võib kohus lubada poolel tema taotluse alusel teha see toiming hilisemal ajal (tähtaja ennistamise avaldus), kui leiab, et tähtaja möödalaskmisel olid õiguspärased põhjused.
Taotlus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates päevast, millal tähtaja möödalaskmise põhjused lakkasid; kui pool sai tähtaja möödumisest teada hilisemal ajal, algab eespool nimetatud ajavahemik päeval, mil ta sellest teada sai. Pärast kahe kuu möödumist tähtaja möödalaskmise päevast ei saa tähtaja ennistamise avaldust enam esitada.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.