

Leia sisu riikide kaupa
Menetlustähtajad on ajavahemikud, mille jooksul tuleb teha teatavad menetlustoimingud.
Tähtajad võib jagada selle alusel, kelle suhtes neid kohaldatakse, alljärgnevalt.
Kohtu, kohtuniku või kohtutäituri jaoks kehtestatud tähtajad on sätestatud seaduses ja on tavaliselt lühikesed. Tsiviilkohtumenetluste puhul ulatuvad need tähtajad ühest päevast 30 päevani (nt tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) artikli 102 lõikega 2 on ette nähtud 15 päeva pikkune tähtaeg; artikli 140 lõikega 9 aga 30 päeva pikkune tähtaeg; artikli 341.6 lõikega 2 aga 15 päeva pikkune tähtaeg). Kohus peab otsustama hagi või avalduse menetlusse võtmise seitsme päeva jooksul pärast selle saamist, kuid kui avaldusega taotletakse lapse Lätti tagasitoomist ja see tuleb esitada välisriigile, tuleb otsus teha kohtuistungil 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist. Hagi tagamise abinõude kohta tuleb kohtumäärus teha hiljemalt järgmisel päeval pärast menetluse algatamist. Esialgse õiguskaitse määrus kaitseks vägivalla eest tuleb teha hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast asjaomase taotluse saamist, kui selle võimaldamiseks ei ole vaja nõuda täiendavaid tõendeid või kui viivitamine võib olulisel määral kahjustada hageja õigusi. Muudel juhtudel tuleb otsus teha 20 päeva jooksul pärast avalduse või taotluse saamist. Teatavat liiki kohtuasjade puhul on kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb alustada asja läbivaatamist või asi uuesti läbi vaadata ja teha kohtulahend. Kohtuotsuse või muu kohtulahendi ärakiri tuleb välja saata hiljemalt kolme päeva jooksul pärast kohtuotsuse või muu kohtulahendi tegemist või lühiotsuse tegemise korral kolme päeva jooksul pärast täieliku kohtuotsuse koostamist. Seaduses on sätestatud ka muud tähtajad. Mõnikord peab kohus või kohtutäitur tegema teatavad toimingud viivitamata. Teatavatel seaduses sätestatud juhtudel kehtivad üldised tähtajad, mida kohus või kohtunik võib täpsustada, määrates seega ise tähtaja, mille jooksul tuleb toiming teha. Keerukate asjade korral võib kohus koostada lühiotsuse, mis koosneb üksnes sissejuhatusest ja resolutsioonist. Seejärel koostab ta 14 päeva jooksul täieliku kohtuotsuse ja täpsustab kuupäeva, millal täielik kohtuotsus valmib. Tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole sätestatud tähtaegu, mille jooksul peab kohus tsiviilasja ette valmistama ja seda menetlema. Sellest olenemata on kohtute seaduse artiklis 28 sätestatud, et selleks et tagada isikute rikutud õiguste kaitse, peab kohus vaatama kohtuasja läbi aegsasti (savlaicīgi), mis tähendab, et kohtuasja tuleb menetleda võimalikult kiiresti. Erandina tavapärasest kohtumenetlusest on tsiviilkohtumenetluse seadusega samal ajal ette nähtud konkreetsed hagide ja avalduste läbivaatamise tähtajad seoses teatavat liiki tsiviilasjadega, mille suhtes kohaldatakse erimenetlust: näiteks peab kohtunik tegema otsuse nõude vaidluseta sundtäitmise (saistību bezstrīdus piespiedu izpildīšana) avalduse kohta seitsme päeva jooksul pärast selle saamist. Peale selle sisaldavad eriõigusaktid sätteid, milles täpsustatakse, millised küsimused tuleb lahendada erakorralise menetluse korras (näiteks tuleb prioriteetseks pidada mis tahes hagi, mis on seotud lapse õiguste tagamisega ja huvide kaitsmisega, nagu on sätestatud lapse õiguste kaitse seaduses).
Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud tähtajad, mille jooksul peavad menetlusosalised tegema menetlustoiminguid: tõendid tuleb esitada hiljemalt 14 päeva enne kohtuistungit, välja arvatud juhul, kui kohtunik on määranud teistsuguse tähtaja; määruskaebus (blakus sūdzība) tuleb esitada kümne päeva jooksul; apellatsioonkaebus (apelācija) tuleb esitada 20 päeva jooksul jne. Enamikul juhtudel määrab menetlusosaliste ja mis tahes teiste huvitatud isikute suhtes kohaldatavad tähtajad kindlaks kohus, kohtunik või kohtutäitur, kes näeb õigusnormides ainult üldsõnaliselt sätestatud tähtaja asemel ette konkreetse tähtpäeva või määrab selle tähtpäeva sõltumatult, võttes nõuetekohaselt arvesse menetlustoimingu liiki, isiku elu- või asukoha kaugust ja muid asjaolusid.
Menetluses mitteosalevate isikute suhtes kohaldatavad tähtajad määrab kindlaks üksnes kohus või kohtunik.
Peamised tähtajad on järgmised.
Menetluse peatamise tähtaeg.
Apellatsioonkaebuse (apelācija) esitamise tähtaeg: esimese astme kohtu otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Kui tehakse lühiotsus, hakatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvestama kuupäevast, mille kohus määrab täieliku kohtuotsuse koostamiseks. Juhul kui täielik kohtuotsus koostatakse pärast kindlaksmääratud kuupäeva, hakatakse selle peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvestama täieliku kohtuotsuse tegeliku koostamise kuupäevast. Pärast tähtaja möödumist esitatud apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu ja see saadetakse selle esitajale tagasi.
Määruskaebuse (blakus sūdzība) esitamise tähtaeg: määruskaebuse võib esitada kümne päeva jooksul pärast päeva, mil kohus teeb vaidlustatava määruse, kui tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast tähtaja möödumist esitatud määruskaebus on vastuvõetamatu ja see saadetakse selle esitajale tagasi.
Uute asjaolude arvessevõtmise taotluse esitamise tähtaeg: sellise taotluse esitamise tähtaega arvestatakse järgmiselt:
Täitedokumentide esitamise tähtajad: täitedokumendi võib täitmisele pööramiseks esitada kümne aasta jooksul alates päevast, mil jõustub kohtu või kohtuniku otsus või määrus, kui seaduses ei ole sätestatud muid aegumistähtaegu.
Kui kohtuotsusega on ette nähtud, et võlg tuleb sisse nõuda perioodiliste maksetena, jäävad täitedokumendid jõusse terveks maksete tegemiseks ette nähtud ajaks; eespool osutatud kümneaastast ajavahemikku hakatakse siiski arvestama alates viimasest iga makse tegemiseks ette nähtud päevast.
Riigipühade, mälestuspäevade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on riigipühad järgmised päevad:
Õigeusklikud, vanausulised ja muude usuühenduste liikmed tähistavad ülestõusmispühasid, nelipüha ja jõule nende usuühenduste poolt kindlaksmääratud päevadel.
Juhul kui 4. mai, Läti üldlaulu- ja -tantsupeo viimane päev või 18. november langeb laupäevale või pühapäevale, siis on neile järgnev tööpäev puhkepäev.
Menetlustoimingute tegemiseks on seaduses sätestatud tähtajad. Kui seadusega ei ole tähtaega ette nähtud, määrab tähtaja kohus või kohtunik. Kohtu või kohtuniku määratud tähtajad peavad olema menetlustoimingu tegemiseks piisavalt pikad.
Tähtaja võib määrata täpse kuupäevana või kindlaksmääratud tähtpäeval lõppeva ajavahemikuna või aastates, kuudes, päevades või tundides väljendatud ajavahemikuna. Kui toimingut ei pea tegema kindlaksmääratud kuupäeval, võib seda teha mis tahes ajal määratud tähtaja jooksul. Ajavahemiku võib kindlaks määrata kindlalt toimuma pidava sündmuse kaudu.
Aastates, kuudes või päevades väljendatud menetlustähtajad hakkavad kulgema järgmisel päeval pärast tähtaja algust tähistavat kuupäeva või sündmust.
Tundides väljendatud menetlustähtajad hakkavad kulgema järgmisest tunnist pärast tähtaja algust tähistavat sündmust.
Kohtudokumendid toimetatakse füüsilistele isikutele kätte nende deklareeritud elukoha aadressil või juhul, kui nad on teatanud täiendava aadressi, siis sellel täiendaval aadressil või muul aadressil, mille nad on teatanud kohtuga kirjavahetuse pidamise eesmärgil. Füüsiline isik peab tagama, et ta on kättesaadav oma deklareeritud elukoha aadressil või kui ta on teatanud täiendava aadressi, siis sellel täiendaval aadressil, või muul aadressil, mille ta on teatanud kohtuga kirjavahetuse pidamise eesmärgil. Juhul kui kostjal ei ole deklareeritud elukohta ja ta ei ole märkinud kohtuga kirjavahetuse pidamise aadressi, saadetakse talle kohtudokumendid hageja märgitud aadressil või aadressil, mille kohus on välja selgitanud kui menetlusosalise tegeliku aadressi. Kohtudokumendid võib toimetada kätte ka isiku töökoha aadressil.
Kohtudokumendid toimetatakse kätte e-postiga, kui menetlusosaline on kohtule teatanud, et ta on nõus kasutama kohtuga suhtlemiseks e-posti. Sel juhul saadetakse kohtudokumendid menetlusosalise teatatud e-posti aadressil. Kui kohus tuvastab tehnilised takistused kohtudokumentide e-posti teel kättetoimetamisele, toimetatakse need kätte käesoleva punkti teises lõigus osutatud muul viisil.
Kui menetlusosaline on kohut teavitanud, et ta on nõus kohtuga suhtlema elektrooniliselt ja on end elektroonilises süsteemis registreerinud, edastatakse kohtudokumendid elektroonilises süsteemis. Kui kohus tuvastab tehnilised takistused kohtudokumentide elektroonilises süsteemis edastamisele, toimetatakse need kätte käesoleva punkti teises lõigus osutatud muul viisil, kuid kohtukutse saadetakse menetlusosalise teatatud e-posti aadressil.
Samuti tuleks arvesse võtta, et seda, kas kohtudokumendid loetakse kättetoimetatuks, ei määra iseenesest see, kas nad on toimetatud füüsilise isiku deklareeritud elukohta, elukohadeklaratsioonis märgitud täiendavale aadressile, kohtuga suhtlemiseks teatatud aadressil või juriidilise isiku registrijärgsesse asukohta või kas postkontorist saadakse kättetoimetamise kinnitus või kas dokumendid tagastatakse. Selle asemel eeldatakse dokumentide kättetoimetamist seitsmendal päeval pärast saatmise kuupäeva, kui dokumendid saadeti posti teel, või kolmandal päeval pärast saatmise kuupäeva, kui dokumendid saadeti e-postiga või elektroonilise süsteemi kaudu saadetava teatega: adressaat saab selle eelduse ümber lükata, tõendades, et tema tahtest sõltumatutel objektiivsetel asjaoludel ei olnud tal võimalik dokumente märgitud aadressil kätte saada.
Kuid kui kohtudokumendid toimetab adressaadile kätte käskjalg allkirja vastu või kui menetlusosaline on toimetanud dokumendid adressaadile kätte isiklikult ja allkirja vastu või kui isikliku kättetoimetamise korral ei kohtu dokumente kätte toimetav isik isiklikult adressaadiga tema elukohas, vaid toimetab dokumendid kätte mõnele adressaadiga koos elavale täiskasvanud pereliikmele, loetakse kohtudokumendid kättetoimetatuks sellel kuupäeval, mil adressaat või muu isik need vastu võttis.
Kui adressaat keeldub kohtudokumente vastu võtmast, loetakse dokumendid kättetoimetatuks kuupäeval, mil adressaat keeldus neid vastu võtmast.
Dokumentide postiga saatmise korral loetakse need kättetoimetatuks seitsmendal päeval pärast dokumentide postitamist.
Dokumentide e-postiga saatmise korral loetakse need kättetoimetatuks kolmandal päeval pärast dokumentide saatmist.
Ei. Kui ajavahemik hakkab kulgema teatavast sündmusest, siis algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus.
Kui tähtaeg on väljendatud päevades, siis hõlmab päevade arv kõiki kalendripäevi.
Aastates, kuudes või päevades väljendatud tähtaeg hõlmab kalendripäevi.
Aastates väljendatud tähtaeg möödub asjaomase ajavahemiku viimase aasta vastava kuu vastaval kuupäeval.
Kuudes väljendatud tähtaeg möödub asjaomase ajavahemiku viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui kuudes väljendatud tähtaja lõpp satub kuule, milles vastavat kuupäeva ei ole, loetakse tähtaeg lõppenuks selle kuu viimasel päeval.
Teatava kuupäevani kulgev tähtaeg möödub sellel kuupäeval.
Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks järgmine tööpäev.
Menetlusosalise taotluse alusel võidakse pikendada üksnes kohtu või kohtuniku määratud tähtaegu. Seaduses sätestatud möödalastud tähtaegu võib kohus menetlusosalise taotluse alusel siiski ennistada. Tähtaja pikendamise või möödalastud tähtaja ennistamise taotlus tuleks esitada kohtule, kus oleks pidanud tegema toimingu, mille tegemise tähtaeg on möödunud. Kohus lahendab taotluse kirjaliku menetluse teel. Menetlusosalistele teatatakse taotluse arutamisest kirjalikult, saates neile samal ajal tähtaja pikendamise või möödalastud tähtaja ennistamise taotluse. Möödalastud menetlustähtaja ennistamise taotlusele tuleb lisada menetlustoimingu tegemiseks vajalikud dokumendid ja tähtaja ennistamise põhjused.
Kohtuniku määratud tähtaega võib pikendada üks kohtunik. Kui kohus või kohtunik keeldub tähtaja pikendamisest või ennistamisest, võib selle määruskaebusega vaidlustada.
Määruskaebuse (blakus sūdzība) esitamise tähtaeg: määruskaebuse võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil kohus teeb asjaomase määruse.
Juhul kui see määrus tehakse kirjaliku menetluse teel, hakatakse määruskaebuse esitamise tähtaega arvestama määruse kättetoimetamise päevast.
Kui määrus tehakse tagaselja (näiteks määrus, millega antakse korraldus koguda tõendeid või rakendada esialgse õiguskaitse abinõu), hakatakse määruskaebuse esitamise tähtaega arvestama määruse kättetoimetamise või saatmise päevast.
Kui isikule, kelle elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis, kuid aadress on teada, on kohtumäärus saadetud kooskõlas ELi õigusaktidega või Läti suhtes siduvate rahvusvaheliste lepingutega, võib isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pärast määruse ärakirja kättetoimetamist või – kui kohus on teinud lühimääruse – 15 päeva jooksul pärast täieliku määruse ärakirja kättetoimetamist.
Apellatsioonkaebus (apelācija) tuleb esitada 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemise päeva või – kui tehakse lühiotsus – 20 päeva jooksul pärast kuupäeva, mille kohus on määranud täieliku kohtuotsuse koostamiseks. Juhul kui täielik kohtuotsus koostatakse pärast kindlaksmääratud kuupäeva, hakatakse selle peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvestama täieliku kohtuotsuse tegeliku koostamise kuupäevast.
Kui isikule, kelle elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis, kuid aadress on teada, on kohtuotsuse ärakiri saadetud kooskõlas ELi õigusaktidega või Läti suhtes siduvate rahvusvaheliste lepingutega, võib isik esitada apellatsioonkaebuse 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamist.
Kassatsioonkaebus (kasācija) tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemise päeva, kuid lühiotsuse tegemise puhul 30 päeva jooksul pärast päeva, mille kohus on määranud täieliku kohtuotsuse koostamiseks. Juhul kui täielik kohtuotsus koostatakse pärast kindlaksmääratud kuupäeva, hakatakse selle peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvestama täieliku kohtuotsuse tegeliku koostamise kuupäevast.
Kui isikule, kelle elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis, kuid aadress on teada, on kohtuotsuse ärakiri saadetud kooskõlas ELi õigusaktidega või Läti suhtes siduvate rahvusvaheliste lepingutega, võib isik esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamist.
Kui apellatsioon- või kassatsioonkaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, siis on see vastuvõetamatu ja saadetakse selle esitajale tagasi. Kohtu määruse peale lükata apellatsioon- või kassatsioonkaebus tagasi võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, mil kohus asjaomase määruse tegi.
Teatavat liiki vaidluste puhul (näiteks seoses välisriigi kohtu tehtud otsuse tunnustamisega) võivad edasikaebuse esitamiseks olla ette nähtud konkreetsed tähtajad, mis määratakse kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi tsiviilkohtumenetlust reguleerivate normide kohaselt.
Kohus peab kohtuasja arutamise edasi lükkama ja määrama kohtuistungi jaoks uue kuupäeva järgmistel juhtudel:
Kohus võib asja arutamise edasi lükata ka muudel asjaoludel.
Kohus võib asja arutamise edasi lükata:
Ei. Tsiviilkohtumenetlust käsitlevate normide kohaselt järgitakse teistsugust korda juhul, kui kohtudokumendid edastatakse ja toimetatakse kätte isikule, kelle elu- või asukoht ei ole Lätis, ning selliseid menetlustähtaegu, mis hakkavad kulgema alates kohtudokumentide kättesaamisest, arvutatakse teisiti.
Näiteks võib esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üldjuhul 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemise päeva. Kui kohtuotsus saadetakse menetlusosalisele, kelle elu- või asukoht on väljaspool Lätit, on asjaomasel isikul õigus esitada apellatsioonkaebus 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise päeva. Kui kohtumenetluse eri osaliste jaoks on esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks määratud eri tähtajad, jõustub kohtuotsus juhul, kui apellatsioonkaebust ei ole esitatud apellatsioonkaebuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama kohtuotsuse viimase ärakirja kättetoimetamise päevast, välja arvatud juhul kui esitatakse apellatsioonkaebus.
Seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaja möödalaskmise korral kaotab isik menetlustoimingu tegemise õiguse. Pärast tähtaja möödumist esitatud pöördumisi ja dokumente ei aktsepteerita.
Menetlusosalise taotluse alusel võib kohus möödalastud tähtaja ennistada, kui ta leiab, et viivitus oli põhjendatud.
Kohus võib ennistada järgmisi tähtaegu:
Ennistada ei saa puhtalt menetluslikke tähtaegu, mis on seotud üldiste aegumistähtaegadega. Näiteks ei ole võimalik ennistada täitedokumentide esitamise tähtaega pärast seda, kui on möödunud kümneaastane aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema asjaomase kohtuotsuse või muu kohtulahendi jõustumise päevast.
Möödalastud tähtaega ennistades annab kohus loa tähtajaks tegemata menetlustoimingu tegemiseks.
Kohtu, kohtuniku või kohtutäituri määratud menetlustähtaegu võib menetlusosalise taotluse alusel pikendada enne nende aegumist. Seaduses sätestatud tähtaegu pikendada ei saa. Kui kohtu, kohtuniku või kohtutäituri määratud tähtaeg on möödalastud, võib tähtaega järgima pidanud isik taotleda menetlustoimingu tegemiseks uue tähtaja määramist.
Tähtaja pikendamise või möödalastud tähtaja ennistamise taotlus tuleks esitada kohtule, kus oleks pidanud tegema toimingu, mille tegemise tähtaeg on möödunud. Taotluse kohta tehakse otsus kohtuistungil ning menetlusosalisi teavitatakse istungi toimumise ajast ja kohast ette. Menetlusosalise kohtusse ilmumata jätmine ei takista taotluse kohta otsuse tegemist.
Möödalastud menetlustähtaja ennistamise taotlusele tuleb lisada menetlustoimingu tegemiseks vajalikud dokumendid ja tähtaja ennistamise põhjused.
Kohtuniku määratud tähtaega võib pikendada üks kohtunik.
Kui kohus või kohtunik keeldub tähtaja pikendamisest või ennistamisest, võib selle määruskaebusega vaidlustada.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.