Menetlustähtajad

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Sloveenia menetlusõiguse kohaselt on tähtaeg ajavahemik, mille algus ja lõpp on ajaliselt piiratud ning mille vahelisel ajal on võimalik teatud menetlustoiming teha ja erandkorras tegemata jätta.

Sloveenia õiguses tunnistatakse erinevaid tähtaegu:

• materiaal- ja menetlusõiguslik tähtaeg: materiaalõiguslik tähtaeg on määratud materiaalõigusega õiguste teostamiseks ja see on jagatud aegumistähtaegadeks, mille lõppemisel lõpeb seaduse kohaselt mingi õigus, ning ajalisteks piiranguteks, mil õigust ei ole enam võimalik teostada, kui vastaspool on selle vastu. Menetlustähtaeg kehtestatakse menetlustoimingute tegemiseks;
• seadusjärgne ja kohtu määratud tähtaeg: tähtajad ja nende pikkus võivad olla määratud kindlaks vahetult seaduses, tähtaja võib kindlaks määrata ka kohus, võttes arvesse konkreetse asja kõiki asjaolusid;
• pikendatav ja mittepikendatav tähtaeg: kohtu määratud tähtaega on võimalik pikendada, seadusjärgset tähtaega aga mitte;
• subjektiivne ja objektiivne tähtaeg: subjektiivne tähtaeg algab siis, kui õigustatud isik sai konkreetsest sündmusest teada või tal võimaldati menetlustoimingut teha, objektiivne tähtaeg algab aga siis, kui on saabunud konkreetne objektiivne sündmus;
• aegumis- ja soovituslik tähtaeg: pärast aegumistähtaja möödumist ei ole enam võimalik teha kehtiva tagajärjega menetlustoimingut, millele tähtaega kohaldatakse, ent soovitusliku tähtaja rikkumisel ei ole vahetuid õiguslikke tagajärgi.

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Määruse nr 1182/71 kohaselt tähendavad tööpäevad kõiki päevi peale riigipühade, pühapäevade ja laupäevade. Sloveenia Vabariigi riigipühade ja puhkepäevade seadusega (Zakon o praznikih in dela prostih dnevih v Republiki Sloveniji; lühendatult ZPDPD) on Sloveenias puhkepäevadena kindlaks määratud järgmised riigipühad:

• 1. jaanuar – uusaasta,
• 8. veebruar – Prešereni päev, Sloveenia kultuuripüha,
• 27. aprill – okupatsioonivastase ülestõusu päev,
• 1. ja 2. mai – maipüha,
• 25. juuni – omariikluse päev,
• 1. november – kõigi pühakute päev,
• 26. detsember – sõltumatuse ja ühtsuse päev.

Sloveenias kuuluvad puhkepäevade hulka ka:

• esimene ja teine ülestõusmispüha,
• 15. august – neitsi Maarja taevamineku päev
• 31. oktoober – reformatsioonipäev,
• 25. detsember – esimene jõulupüha.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Sloveenia õiguses on menetlustähtaegade üldnormid sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduses (Zakon o pravdnem postopku; lühendatult ZPP). Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikleid 110–112 ja 116–120 kohaldatakse vahetult tsiviilkohtumenetluses ja mutatis mutandis hagita menetluses, täite- ja tagamismenetluses ning saneerimis- või pankrotimenetluses ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise tõttu.

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Sloveenia õiguses arvutatakse tähtaega kalendripõhiselt, st päevade alusel. Tähtaega arvutatakse päevades, kuudes ja aastates. Kui tähtaega väljendatakse päevades, ei kuulu selle alla kohtudokumendi kättetoimetamise päev ega selle sündmuse päev, millega tähtaja algus kindlaks määrati. Tähtaja esimene päev on esimene sellele järgnev päev. Kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb viimase kuu või aasta selle päeva lõpus, mille number kattub tähtaja alguskuupäevaga. Kui viimases kuus sellist päeva ei ole, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Nendel juhtudel algab tähtaeg selle sündmuse toimumise päeval, millest alates tähtaega arvestatakse (näiteks kui menetlustoiming oli vaja teha ühe aasta jooksul alates dokumendi kättetoimetamisest, mis toimus 25. aprillil 2005, lõppes tähtaeg 25. aprillil 2006). Kui tähtaja viimane päev on laupäev, pühapäev, riigipüha või Sloveenia Vabariigi riigipühade ja puhkepäevade seaduses kindlaks määratud muu puhkepäev (vt eespool punkt 2), lõpeb tähtaeg esimesel järgmisel tööpäeval. Eespool nimetatud päevad ei mõjuta menetluse algust ega käiku, kuna tähtaeg kulgeb nendel päevadel samuti katkestusteta. Erand sellest reeglist on kohtuasutuste puhkus (15. juulist 15. augustini), mille jooksul tähtaeg ei saa kulgema hakata; selle asemel algab see esimesel päeval pärast kohtuasutuste puhkust.

Sündmused, mille järel tähtaeg algab, on enamasti kohtudokumendi kättetoimetamine, vastaspoole toiming või menetlusega mitteseotud sündmus.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Sloveenia õiguse kohaselt toimetatakse dokumendid kätte posti teel, kohtutäituri kaudu, kohtus või muul seadusega ette nähtud viisil. Kui tähtaeg hakkab kulgema kättetoimetamisest, ei mõjuta dokumentide kättetoimetamise meetod seda, millal tähtaeg hakkab kulgema. Tähtaeg hakkab kulgema, kui kättetoimetamine leidis tegelikult aset või loetakse seaduse kohaselt aset leidnuks.

Dokumentide kättetoimetamist reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 132 jj. Selles eristatakse mitteisiklikku (tavapärast) kättetoimetamist ja isiklikku postiga kättetoimetamist ning kättetoimetamist turvaliste elektrooniliste kanalite kaudu. Viimane võib samuti olla isiklik või tavapärane.

Dokumentide mitteisikliku kättetoimetamise puhul (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 140 ja 141) loetakse kättetoimetamine toimunuks päeval, mil kohtutäitur annab dokumendid adressaadile tema kodus või töökohas. Kui adressaati kodust ei leita, võib dokumendid anda täiskasvanud inimesele tema leibkonnas. Kui kohtutäitur toimetab dokumendid kätte adressaadi töökohas, kui adressaat ei viibi kättetoimetamise ajal kohal, või ei ole kohtutäituril võimalik isikut kätte saada töökorralduse tõttu töökohal, loetakse kättetoimetamine toimunuks, kui dokumendid antakse posti vastu võtma volitatud isikule või isikule, kes sellisel töökohal töötab. Kui adressaat elab majutusasutuses ja kohtutäituril ei ole teda võimalik leida, antakse dokumendid isikule, kes on volitatud elanike posti vastu võtma. Tähtaeg algab kättetoimetamisele järgneval päeval. Kui kättetoimetamine ei ole võimalik, võib kohtutäitur jätta dokumendid isiku kodusel aadressil postkasti. Sellisel juhul loetakse kättetoimetamine toimunuks päeval, mil dokumendid jäeti postkasti. Kui adressaadil ei ole postkasti või seda ei saa kasutada võib dokumendid edastada kättetoimetamist taotlenud kohtule või kohalikku postkontorisse ning jätta elukoha välisuksele kättetoimetamisteate märkega selle kohta, kust dokumendid on võimalik kätte saada. Kättetoimetamine loetakse toimunuks päeval, mil kättetoimetamisteade uksele kinnitati. Postkontor hoiab dokumente 30 päeva. Kui adressaat ei lähe dokumentidele selle aja jooksul järele, tagastatakse dokumendid kohtule. Kui dokumendid on vaja kätte toimetada registrisse kantud juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ja kättetoimetamine ei ole registrisse kantud aadressil võimalik, seisneb kättetoimetamine dokumentide või kättetoimetamisteate jätmises aadressile, mis on registrisse kantud, tingimusel et selline aadress on tegelikult olemas.

Isiklik kättetoimetamine (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 142 ja 143) toimub juhul, kui kättetoimetamine on seotud hagiga, kohtuotsusega, mille suhtes on lubatud esitada edasikaebus või erakorraline õiguskaitsevahend, maksekorraldusega kohtulõivu tasumiseks tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 105a nimetatud dokumentide eest, kutsega kokkuleppe sõlmimise istungile või esimesele põhiistungile. Muud dokumendid toimetatakse isiklikult kätte ainult juhul, kui seadus seda nõuab või kui kohtu hinnangul on see vajalik põhjusel, et dokumendid on originaalid või nõuavad mingil muul põhjusel suuremat ettevaatlikkust. Tähtaeg hakkab kulgema kättetoimetamisele järgneval päeval. Tähtaeg võib lõppeda puhkepäeval. Sel juhul ei pikene tähtaeg järgmise tööpäevani.

Teates kehtestatakse 15päevane tähtaeg, mille jooksul on adressaadil võimalik dokumendid kätte saada kohalikust postkontorist, kui neid prooviti kätte toimetada posti teel, või kättetoimetamise määranud kohtust. Kättetoimetamine loetakse toimunuks, kui adressaat läheb dokumentidele postkontorisse järele, või 15 päeva pärast, kui adressaat ei lähe dokumentidele järele. Kui adressaat ei lähe dokumentidele järele, hakkab tähtaeg kulgema päeval, mis järgneb kättetoimetamisele või millest alates loetakse kättetoimetamine toimunuks.

Dokumentide elektrooniline kättetoimetamine võib toimuda turvaliste elektrooniliste vahenditega. Kohtute infosüsteem saadab dokumendid automaatselt registreeritud kättetoimetamise aadressile või turvalisele elektronposti aadressile selliste juriidiliste või füüsiliste isikute kaudu, kelle registreeritud tegevusala hõlmab dokumentide kättetoimetamist turvaliste elektrooniliste vahendite abil justiitsministeeriumilt saadud eriloa alusel. Adressaat peab dokumendid vastu võtma 15 päeva jooksul. Adressaat võtab dokumendid infosüsteemist vastu, tõendades oma isikusamasust selleks ettenähtud viisil, allkirjastades elektrooniliselt kättetoimetamiskinnituse ja saates selle saatjale turvaliste elektrooniliste vahendite abil tagasi. Kättetoimetamine loetakse toimunuks päeval, millal adressaat elektroonilised dokumendid vastu võtab. Kui dokumente ei võeta vastu 15 päeva jooksul, loetakse kättetoimetamine toimunuks pärast selle aja lõppu. Adressaadil peab olema võimalus dokumentide sisu vaadata vähemalt kolm kuud pärast elektrooniliste dokumentide kättetoimetamise 15päevase ajavahemiku lõppemist. Kui adressaat dokumente vastu ei võta, hakkab tähtaeg kulgema päeval, mis järgneb kättetoimetamisele või millest alates loetakse kättetoimetamine toimunuks. Tuleb rõhutada, et seadusjärgsele õiguslikule alusele vaatamata ei ole elektrooniline kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusmenetlustes veel võimalik. Erandiks on täitmisele pööramise, maksejõuetus- ja kinnistamismenetlus. Elektrooniliste toimingute kasutamise kohta vt teema „Automaattöötlus“.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Kui tähtaega väljendatakse päevades, ei kuulu selle alla kohtudokumendi kättetoimetamise päev ega selle sündmuse toimumise päev, millest ajavahemik algab; selle asemel on ajavahemiku esimene päev kohtudokumendi kättetoimetamisele järgnev päev või päev pärast sündmuse toimumist.

Kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb viimase kuu või aasta selle päeva lõpus, mille number kattub tähtaja alguskuupäevaga. Kui viimases kuus sellist päeva ei ole, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Nendel juhtudel algab tähtaeg selle sündmuse toimumise päeval, millest alates tähtaega arvestatakse (näiteks kui menetlustoiming oli vaja teha ühe aasta jooksul alates dokumendi kättetoimetamisest, mis toimus 25. aprillil 2005, lõppes tähtaeg 25. aprillil 2006).

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Kui tähtaega väljendatakse päevades, tähendab see kalendripäevi. Tähtaeg kulgeb katkestusteta ja selle hulka kuuluvad laupäevad, pühapäevad ja puhkepäevad. Näiteks kui kohtuotsus toimetati kätte reedel, algab edasikaebuse esitamise tähtaeg laupäeval. Kui tähtaja viimane päev on laupäev, pühapäev, riigipüha või Sloveenia Vabariigi riigipühade ja puhkepäevade seaduses ette nähtud muu puhkepäev, lõpeb tähtaeg esimesel järgmisel tööpäeval.

Tähtaegade arvutamisel on vaja kohaldada ka kohtute seaduse (Zakon o sodiščih) artikli 83 erisätteid, millega reguleeritakse kohtuasutuste puhkust. 15. juulist kuni 15. augustini korraldavad kohtud ainult istungeid ja otsustavad kiireloomulisi asju, mis on kindlaks määratud seadustes (kohtumäärused, hooldusõigus ja laste eest hoolitsemine, ülalpidamiskohustus jne). Menetlustähtajad edasi ei kulge, välja arvatud kiireloomuliste küsimuste korral. Kui kättetoimetamine toimus kohtuasutuste puhkuse ajal (näiteks 20. juulil), algab menetlustähtaeg kohtuasutuste puhkuse viimasele päevale järgneval päeval, mis on 16. august. Menetlustähtaeg ei või lõppeda ka kohtuasutuste puhkuse ajal. Näiteks kui kättetoimetamine toimus 10. juulil, lõpeb 15päevane tähtaeg 26. augustil. Tähtaja kulgemise katkestab kohtuasutuste puhkus.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Sloveenia õiguses ei väljendata tähtaega nädalates. Seda arvutatakse päevades, kuudes ja aastates. Laupäevad, pühapäevad ja muud puhkepäevad tähtaega ei mõjuta ja tähtaeg ei saa sellisel päeval lõppeda. Kui tähtaja viimane päev on laupäev, pühapäev, riigipüha või Sloveenia Vabariigi riigipühade ja puhkepäevade seaduses kindlaks määratud muu puhkepäev, lõpeb tähtaeg esimesel järgmisel tööpäeval.

Kohtute seaduse sätted, mis puudutavad tähtaega kohtuasutuste puhkuse ajal, on mittetäielikud kuudes või aastates väljendatud tähtaja puhul. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 111 lõikes 3 on ette nähtud, et see lõpeb päeval, mille number kattub tähtaja alguskuupäevaga. Kohtuasutuste puhkus ei mõjuta aastates väljendatud tähtaja kulgemist. Kohtupraktika kohaselt ei kulge kuudes väljendatud tähtaeg kohtuasutuste puhkuse ajal edasi ja seda pikendatakse ühe kuu võrra (näiteks kolmekuuline menetlustähtaeg, mis hakkab kulgema 20. juunil, lõpeb 20. septembril; kolmekuulist tähtaega, mis oleks lõppenud kohtuasutuste puhkuse ajal, näiteks 5. augustil, pikendatakse ühe kuu võrra ja see lõpeb 5. septembril).

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb viimase kuu või aasta selle päeva lõpus, mille number kattub tähtaja alguskuupäevaga. Kui viimases kuus sellist päeva ei ole, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval (näiteks kui konkreetne menetlustoiming on vaja teha ühe aasta jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ja dokumendid toimetati kätte 25. aprillil 2005, lõppes tähtaeg 25. aprillil 2006; kui konkreetne menetlustoiming on vaja teha ühe kuu jooksul alates kättetoimetamisest, mis toimus 31. mail 2005, oli tähtaja viimane päev 30. juuni 2005).

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Tähtaeg ei lõpe laupäeval, pühapäeval ega muul puhkepäeval. Kui tähtaja viimane päev on laupäev, pühapäev, riigipüha või Sloveenia Vabariigi riigipühade ja puhkepäevade seaduses kindlaks määratud muu puhkepäev, lõpeb tähtaeg esimesel järgmisel tööpäeval.

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Pikendada saab ainult kohtu määratud tähtaega (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 110). Kohus võib enda määratud tähtaega pikendada poole taotlusel, kui pikendamiseks on mõjuvad põhjused. Tähtaja pikendamist tuleb taotleda enne tähtaja lõppu. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole võimalik pikendada. Seadusjärgse tähtaja mittepikendatavuse säte on imperatiivne.

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

Pooled võivad esitada edasikaebuse kohtuotsuse või esimeses astmes tehtud otsuse peale 30päevase üldise edasikaebamise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamisest ja 15päevase tähtaja jooksul alates esimese astme kohtu otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kui tsiviilkohtumenetluse seaduses (selle artiklis 333 või artikli 363 lõikes 2) ei ole sätestatud teisiti.

Lühem, 15päevane edasikaebuse esitamise tähtaeg on kehtestatud vaidlustes, mis on seotud vekslite või tšekkidega (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 333), ja kaheksapäevane tähtaeg vaidlustes, mis on seotud omandipuutumatuse rikkumisega (artikkel 428) või väiksemate nõuetega (artikkel 458), samuti edasikaebuse esitamiseks väiksemate nõuetega kaubandusvaidlustes ning maksekäsu väljaandmiseks. Lühemat, kaheksapäevast tähtaega kohaldatakse ka õiguskaitsevahendite (edasikaebused ja vastuväited) esitamise suhtes nõuete täitmise ja tagamise menetlustes (tsiviilnõuete täitmise ja tagamise seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju) artikkel 9).

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Kohtud peavad istungeid, kui need on seaduses ette nähtud või menetluse käigus vajalikud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 113). Istung on konkreetseks ajaks kokku lepitud kohtumine konkreetses kohas menetlustoimingu tegemiseks. Kohus võib lükata istungi hilisemale kuupäevale, kui selleks on mõjuvad põhjused (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 115).

Kohus võib ka pikendada tähtaega, mille ta kehtestas poolele menetlustoimingu tegemiseks (kohtu määratud tähtaeg), kui pikendamiseks on mõjuvad põhjused ja pool on taotlenud tähtaja pikendamist enne selle lõppemist.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Sloveenia õiguse kohaselt ei ole võimalik pikendada tähtaega põhjusel, et pool elab mingis konkreetses kohas või piirkonnas.

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Tähtaja järgimata jätmine tähendab üldjuhul mingi õiguse kaotamist. Pool kaotab õiguse õiguskaitsevahendi taotlemiseks (aegumine) ja liiga hilja esitatud õiguskaitsevahendi taotlus lükatakse tagasi. Kohus lükkab tagasi taotluse, mida pool ettenähtud tähtaja jooksul ei paranda ega täienda.

Kui tähtajast ei peeta kinni, võidakse seda tõlgendada nii, et pool on nõude tagasi võtnud (näiteks kui pool ei maksa kohtulõivu seadusjärgse tähtaja jooksul, loetakse, et ta on oma nõude tagasi võtnud, ja menetlus peatatakse; sama kehtib juhul, kui kumbki pooltest ei taotle menetluse jätkamist nelja kuu jooksul pärast selle peatamist).

Kui pool jätab istungile ilmumata, käsitletakse seda mõningatel juhtudel hagi tagasivõtmisena (näiteks kui kumbki pooltest ei ilmu esimesele istungile, loetakse, et hageja on hagi tagasi võtnud).

Tõendamismenetluses võivad tähtaja eiramisel olla poole jaoks samuti tagajärjed. Esitatud tõendite kogumiseks vajaliku ettemakse tasumise tähtaja järgimata jätmine tähendab, et neid tõendeid ei koguta.

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui pool ei pea kinni konkreetse menetlustoimingu tähtajast, mis toob kaasa aegumise (mis tähendab, et pool kaotab õiguse menetlustoimingut teha), võib kohus lubada poole taotlusel teha seda hiljem (st taastada endise olukorra; tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 116–121).

Endise olukorra taastamise tingimused on järgmised:

• pool ei pidanud tähtajast kinni mõjuval põhjusel, mille kohus on kindlaks teinud juhtumi kõiki asjaolusid arvestades;
• aegumine tekkis põhjusel, et tähtajast ei peetud kinni;
• pool esitab taotluse endise olukorra taastamiseks kohtus, kus menetlustoiming oleks tulnud teha, 15 päeva jooksul alates selle põhjuse äralangemisest, mis ajendas poolt tähtaega eirama; kui pool sai möödaläinud tähtajast teada alles tagantjärele, siis 15 päeva jooksul alates ajast, millal ta sellest teada sai; kõikidel juhtudel kolme kuu jooksul või kaubandusvaidlustes 30 päeva jooksul alates tähtaja möödumise päevast;
• tegemata jäänud menetlustoiming tehakse samal ajal, kui esitatakse taotlus endise olukorra taastamiseks.

Taotluse esitamine endise olukorra taastamiseks ei mõjuta üldjuhul menetluse käiku, kuid kohus võib otsustada, et menetlus tuleks katkestada, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Pärast õigeaegse taotluse saamist endise olukorra taastamise kohta peab kohus üldjuhul istungi, kus ta teeb taotluse kohta otsuse. Kui endise olukorra taastamine on lubatud, taastatakse menetlus viivitusele eelnenud olukorras ja viivituse tõttu vastu võetud kohtuotsused tühistatakse.

Lingid

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.sodisce.si/

https://www.uradni-list.si/glasilo-uradni-list-rs

http://www.pisrs.si/Pis.web/