Menetlustähtajad

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Menetlustoimingud tuleb teha seaduses sätestatud tähtpäevaks (términos) või tähtaja (plazos) jooksul.

Tähtpäevaga määratakse, mis ajaks peab menetlustoiming olema tehtud.

Tähtajaga määratakse menetluseks kasutada oleva aeg. Tähtaega võib väljendada päevades, nädalates, kuudes või aastates.

Kui seaduses ei ole tähtaega või tähtpäeva ette nähtud, tähendab see, et toiming tuleb teha viivitamatult.

Siiski tuleb kohaldada proportsionaalsuse kriteeriumi ning Roomas 4. novembril 1950. aastal allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas juurutatud mõistliku aja põhimõtet (mille puhul võetakse arvesse selliseid tegureid nagu asja keerukus, kõnealust liiki asja tavapärane kestus, menetlusosalise huvid ja tema käitumine menetluse ajal, ametiasutuste käitumine või kasutada olevad ressursid). Kui kohus ei järgi mõistliku aja põhimõtet, mõjutab see Hispaania põhiseaduse artikli 24 lõikes 2 sätestatud õigust.

Kui kohtud ja kohtutöötajad ei pea tähtpäevadest ja -aegadest ilma mõjuva põhjuseta kinni, toob see kohtute konstitutsioonilise seaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial) alusel kaasa distsiplinaarkaristuse. See ei piira kannatanu õigust nõuda võimaliku kahju hüvitamist.

Lisaks menetlusaegadele on eraldi teema materiaalõiguste kasutamise suhtes kohaldatavad tähtajad (aegumistähtajad ja õigustlõpetavad tähtajad).

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

Määruse nr 1182/71 normid, mis puudutavad haldusmenetlust, on praeguse seisuga riigisiseses õiguses rakendatud riigi haldusasutusi ja üldist haldusmenetlust reguleeriva seaduse (Ley de Régimen Jurídico de las Administraciones Públicas y del Procedimiento Administrativo Común) artikliga 48. Artiklis 48 on sätestatud järgmine:

1. kui Hispaania õiguses või ELi õigusaktides ei ole teisiti ette nähtud, tähendab päevades määratud tähtaeg tööpäevi ning pühapäevad ja riigipühad on välja jäetud. Kui tähtaeg on määratud kalendripäevades, täpsustatakse seda sellekohastes teadetes;
2. kui tähtaeg on määratud kuudes või aastates, hakkab see kulgema toimingust teatamise või selle avaldamise päevale järgnevast päevast või taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise päevale järgnevast päevast, kui asjaomaste asutuste vastus puudub. Kui tähtaja viimasel kuul ei ole alguskuupäevaga kattuvat päeva, käsitletakse lõppkuupäevana kuu viimast päeva;
3. kui tähtaja viimane päev on puhkepäev, pikendatakse tähtaega järgmise tööpäevani;
4. kui tähtaeg on määratud päevades, hakatakse seda lugema kõnealusest toimingust teatamise või selle avaldamise päevale järgnevast päevast või taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise päevale järgnevast päevast, kui asjaomaste asutuste vastus puudub;
5. kui päev on asjaomase poole elukohaks olevas kohalikus omavalitsuses või autonoomses piirkonnas tööpäev ning haldusasutuse asukohas puhkepäev või vastupidi, siis käsitatakse seda kõikidel juhtudel puhkepäevana;
6. asjaolu, et päev on tunnistatud tähtaja arvutamise eesmärgil töö- või puhkepäevaks, ei määra iseenesest, kuidas avaliku halduse asutused töötavad, kuidas on korraldatud tööaeg või üldsuse juurdepääs registritele;
7. tähtaja arvutamise eesmärgil määravad keskvalitsus ja autonoomsete piirkondade valitsused oma vastutusvaldkonnas ametliku tööpäevade kalendri alusel kindlaks puhkepäevade kalendri. Autonoomsete piirkondade kinnitatud kalender sisaldab erinevate kohalike valitsusasutuste puhkepäevi selles geograafilises piirkonnas, mille suhtes kalendrit kohaldatakse.

Kalender tuleb enne iga aasta algust avaldada asjaomases ametlikus väljaandes ja muudes meediakanalites, et tagada selle teatavakstegemine üldsusele.

Veebilink 2022. aasta tööpäevade kalendrile.

Kohtumenetlustega seotud puhkepäevad on kehtestatud kohtute konstitutsioonilise seaduse artiklis 182. Selles on sätestatud järgmine:

1. menetluse seisukohast ei ole tööpäevad laupäevad ja pühapäevad, 24. ja 31. detsember, riiklikud tähtpäevad, piirkondlikud ja riigipühad. Kohtute üldnõukogu võib määrusega anda loa pidada nendel päevadel kohtumenetlust asjade korral, mis ei ole seaduses sõnaselgelt ette nähtud;
2. tööpäev kestab 8–20, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

kohtute konstitutsioonilise seaduse artikli 183 kohaselt on augustikuu päevad puhkepäevad kõikide kohtumenetluste puhul peale nende, mis on menetlusnormidega kiireloomuliseks tunnistatud.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil) 1/2000 (muudetud 5. oktoobri 2015. aasta seadusega 42/2015) I raamatu V osa II peatüki artiklites 130–136.

Kehtivate normide põhisisu on järgmine.

a) Kõik kohtumenetlused tuleb pidada tööpäevadel ja tööajal.

Tööpäevad on kõik päevad aastas peale laupäevade ja pühapäevade ning riiklike tähtpäevade, piirkondlike ja riigipühade. Augustikuu päevad on samuti puhkepäevad ja kohtud ei saada nendel päevadel õiguspraktikutele elektroonilisi teateid, välja arvatud juhul, kui need päevad on tunnistatud mingite formaalsuste tõttu tööpäevadeks.

Tööaeg on 8–20, kui seaduses ei ole konkreetse menetluse jaoks teisiti ette nähtud. Teavitamise ja täitmisele pööramise puhul loetakse tööajaks ka 20–22.

Erandkorras ja teatavates menetlustes, näiteks pakkumuste esitamisel elektroonilisel oksjonil, määratakse tähtaeg kalendripäevades ja puhkepäevi ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 649 on sätestatud kahekümne kalendripäeva pikkune tähtaeg alates oksjoni algusest. Oksjon lõpeb siis, kui viimase pakkumuse tegemisest on möödas üks tund, juhul kui see on kõrgem kui eelmine kõige kõrgem pakkumus, isegi kui see tähendab, et esialgset kahekümnepäevast tähtaega pikendatakse kuni 24 tunni võrra.

b) Päevad ja ajad võib lugeda tööpäevadeks ja -aegadeks kiireloomulisena käsitletavate menetluste puhul, st juhul, kui viivitus võib menetluse pooli või nõuetekohast õigusemõistmist tõsiselt kahjustada või muuta kohtuotsuse kehtetuks (selliste näidete hulka kuuluvad sundkorras psühhiaatriahaiglasse paigutamine ning alaealiste parimates huvides võetud kohtulikud meetmed tsiviilmenetlusega seoses tekkivates konfliktides). Seda võib teha kohtu algatusel või asjaomase poole taotlusel ja olenevalt olukorrast võib seda taotleda õigusnõustaja või kohus ise.

Igal juhul võib kiireloomulisi meetmeid võtta ka augustis ilma vajaduseta sõnaselge loa järele. Luba ei ole vajalik ka siis, kui tööajal alustatud kiireloomulisi meetmeid on vaja kindlasti jätkata väljaspool tööaega.

c) Tähtaja arvutamisel hakkab tähtaeg kulgema päevast, mis järgneb tähtaja algusest teatava õigusliku teate esitamise päevale, ja selle sisse arvestatakse hõlmab ka tähtaja viimast päeva, mis lõpeb keskööl.

Kui seaduses on sätestatud, et tähtaeg hakkab kulgema kohe pärast mingi teise tähtaja lõppu, algab see eelmise tähtaja lõppemisele järgnevast päevast ilma vajaduseta uue teate järele.

d) Nõudega seotud dokumentide esitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 135) on kohtul ja menetlusosalistel kaks teabeedastusvahendit:

1. paberkandjal füüsilistele isikutele, keda ei esinda procurador (üldiselt juhul, kui nõue jääb alla 2000 euro) või kui dokumenti ei ole võimalik digitaalsel kujul esitada;
2. kohtute interneti- ja elektrooniliste süsteemide kaudu. Need on kohustuslikud õiguspraktikutele ja teatud menetluspooltele, isegi kui neid ei esinda procurador (näiteks juriidilised isikud, notarid ja registripidajad: vt tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 273). Pooled võivad valida nende süsteemide kasutamise ka siis, kui neilt seda ei nõuta. Kui dokumendid esitatakse elektrooniliselt, edastatakse kinnitus automaatselt väljastatava elektroonilise kviitungi vormis. Praktikud võivad esitada menetlusdokumente ja muid dokumente elektrooniliselt ööpäev läbi iga päev kogu aasta jooksul. Kui dokument esitatakse puhkepäeval või väljaspool tööaega, loetakse see esitatuks järgmise tööpäeva alguses. Kehtib ka säte, et lõppevat tähtaega pikendatakse, kui kohustuslikku dokumenti ei ole võimalik tähtajaks esitada elektroonilise esitamise teenuse planeerimata katkestuse tõttu.

Ükskõik kumma esitamismeetodi kasutamisel võib tähtajaga seotud dokumendid esitada tähtaja lõppemise päevale järgneval tööpäeval kuni kella 15ni.

Tsiviilkohtumenetluste puhul ei või esitada nõudega seotud dokumente valvekohtule.

e) Tähtaega ei ole võimalik pikendada: kui menetluspool ei pea tähtajast kinni, kaotab ta võimaluse kõnealust menetlustoimingut teha.

VEEBILINK:

TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUS (LEY DE ENJUICIAMIENTO CIVIL)

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 151 üldnormi järgi tuleb kõik kohtu või õigusnõustaja otsused toimetada kätte kolme päeva jooksul alates otsuse kuupäevast või avaldamiskuupäevast.

Artikli 151 lõikes 2 on ette nähtud, et kui teade toimetatakse kätte prokurörile, valitsuse õigusteenistusele, Cortes Generales’e nõunikule ja seadusandlikele kogudele, sotsiaalkindlustusameti õigusteenistuse nõunikule, muudele autonoomse piirkonna organitele või kohaliku omavalitsuse organisatsioonidele ja seda tehakse kohtu menetlusesindajaid (Colegios de Procuradores) esindavate kutseorganisatsioonide kaudu, loetakse see kätte toimetatuks järgmisel tööpäeval pärast kättesaamiskuupäeva, mis on registreeritud ametlikus registris või kättesaamiskinnituses, juhul kui teade on kätte toimetatud elektrooniliselt või interneti kaudu. Kui teade saadetakse pärast kella 15, loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

Artikli 151 lõikes 3 on sätestatud, et kui teatega seotud dokumendi või määruse kättetoimetamine toimub pärast nimetatud teate kättesaamist, loetakse viimane kättetoimetatuks asjaomase dokumendi kättetoimetamisel, tingimusel et teate toime on dokumendiga seotud.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Kui otsuse toimetab kätte kohtutäitur või seda tehakse posti teel, on asjaomane kuupäev see kuupäev, mil dokument kohtutäituri või postiteenuse kaudu kätte toimetatakse ja kättesaamisel allkirjastatakse.

Kui teade toimetatakse kätte avaldamise teel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 164 põhjusel, et kostja aadress ei ole teada, hakkab tähtaeg kulgema päevast, mis järgneb päevale, mil teade kohtu teadetetahvlile välja pandi või riigi ametlikus väljaandes või elektrooniliselt avaldati.

Kui procurador’ide esitatud dokumentide koopiad on vaja edastada teiste poolte procurador’idele, on tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 278 sätestatud, et kui edastatud dokument käivitab seaduse kohaselt sellise tähtaja kulgemise, mille jooksul on menetlustoiming vaja teha, hakkab see tähtaeg kulgema ilma kohtu sekkumiseta ja seda arvutatakse alates päevast, mis järgneb edastatud ärakirjades registreeritud päevale või päevale, mil need loetakse edastatuks, juhul kui need toimetati kätte elektrooniliselt.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati seaduse alusel kindlaks tähtaja algus.

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Puhkepäevad jäetakse tähtaja arvutamisel välja, välja arvatud eespool selgitatud juhtudel, kui on tegemist pakkumustega elektroonilistel oksjonitel, kus tähtaega väljendatakse kalendripäevades.

Kui arvutatakse tähtaega kiireloomuliste meetmete jaoks, ei liigitata augustikuu päevi puhkepäevadeks: arvutustest jäetakse välja ainult laupäevad, pühapäevad ja riigipühad.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Kuudes või aastates määratud tähtaeg arvutatakse ühest kuupäevast teiseni. Hispaania õigusega ei ole ette nähtud nädalates määratavaid tähtaegu.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Kui tähtaja viimasel kuul ei ole alguskuupäevaga kattuvat päeva, käsitletakse lõppkuupäevana kuu viimast päeva.

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval või muul puhkepäeval, loetakse see pikendatuks järgmise tööpäevani.

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Tähtaega ei ole võimalik pikendada. Siiski on võimalik tähtaega katkestada ja tähtpäeva edasi lükata, kui nendest ei ole võimalik vääramatu jõu tõttu kinni pidada. Kui katkestuse või edasilükkamise põhjus on ära langenud, hakkab tähtaeg uuesti kulgema. Kohus peab omal algatusel või olukorrast mõjutatud poole taotlusel otsima tõendeid sellise vääramatu jõu olukorra kohta istungil, kus viibivad teised pooled (vt vastus küsimusele 13).

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

Eri liiki edasikaebuste tähtajad on sätestatud seaduses ja neid ei saa pikendada. Kõrgema astme kohtule (recursos de apelación) ja kõrgeimale kohtule (recursos de casación) esitatavate kaebuste puhul on tähtaeg 20 päeva alates kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 458 ja 479).

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Seadusjärgset tähtaega ei ole võimalik pikendada. Teatud juhtudel nõuab seadus kohtult konkreetse kuupäeva ja aja kindlaksmääramist mingi toimingu jaoks.

Erandina on sätestatud, et vääramatu jõu korral võib tähtaja katkestada või tähtpäeva edasi lükata.

1. Üldsäte sisaldub tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 134 lõikes 2. Õigusnõunik peab omal algatusel või olukorrast mõjutatud poole taotlusel esitama tõendid sellise vääramatu jõu olukorra kohta istungil, kus viibivad teised pooled. Nõuniku otsuse võib kohtus vaidlustada.
2. Kui istungi kuupäev on kindlaks määratud ja keegi kohtusse kutsututest jätab kohale ilmumata vääramatu jõu tõttu või muudel sarnastel põhjustel, peab ta kohut viivitamata teavitama, esitama põhjuse kohta tõendid ja taotlema uut istungit või otsust (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 183 lõige 1 ja artiklid 189 ja 430). Uus istung kuulutatakse välja, kui olukorra kohta esitatud tõenditega nõustutakse ja see olukord takistab kohal viibimast advokaati (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 183 lõige 2 ja artikli 188 lõiked 1, 5 ja 6); poolt, kelle kohalviibimine on vajalik, sest teda ei abista jurist või teda on vaja küsitleda (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 183 lõige 3 ja artikli 188 lõige 4); tunnistajat või eksperti. Viimasel juhul võib kutsuda tunnistaja või eksperdi selle asemel uurima tõendeid väljaspool istungit, kui pooled on ära kuulatud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 183 lõige 4).
3. Tähtaega, mille jooksul kohtusse ilmumata pool võib taotleda lõppotsuse tühistamist, võib vääramatu jõu korral pikendada (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 502 lõige 2).
4. Kui tõendeid uuritakse enne kohtuistungi toimumist (milleks võib loa anda kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 293 jj, kui on põhjendatud kahtlus, et tõendite uurimine menetluse tavapärases etapis ei ole võimalik), tuleb taotlus esitada kahe kuu jooksul alates tõendite uurimisest, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et kohtuistungi algatamine selle tähtaja jooksul ei olnud võimalik vääramatu jõu tõttu või sarnastel põhjustel (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 295 lõige 3).

Kaks poolt võivad vastastikusel kokkuleppel taotleda ka menetluse peatamist põhjusi nimetamata või selleks, et saada võimalus üritada jõuda kokkuleppele või pöörduda vahendaja või vahekohtu poole. Menetlust ei või peatada kauemaks kui 60 päeva või kuni on jõutud vahenduse teel kokkuleppeni (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 19 lõige 4 ja artikkel 415).

Kui esitatakse tasuta õigusabi taotlus, on 10. jaanuari 1996. aasta seaduse 1/1996 (tasuta õigusabi seadus, muudetud eespool nimetatud seadusega 42/2015) artikli 16 kohaselt kaks võimalust.

1. Kui taotlus esitatakse siis, kui menetlust on juba alustatud, võib kohtukantselei või haldusasutus omal algatusel või poolte taotlusel anda korralduse tähtaja peatamiseks, et hoida ära olukord, kus nõue aegub või teine pool jääks ilma õigusest saada tasuta õigusabi tähtaja lõppemise tõttu, kuni tehakse otsus, kas anda tasuta õigusabi või mitte, või määratakse ajutiselt advokaat või procurador juhtudel, kui õiguslik esindamine on kohustuslik või nõutav kohtumõistmise huvides. Taotlus tuleb esitada tsiviilkohtumenetluse suhtes kohaldatavates õigusnormides sätestatud ajavahemiku jooksul.
2. Kui tasuta õigusabi taotlus esitatakse enne menetluse algust ja on oht, et tähtaeg õiguste teostamiseks saab läbi või aegumistähtaeg jõuab kätte, siis katkestatakse või peatatakse vastavalt nende tähtaegade kulgemine, kuni on ajutiselt määratud tasuta õigusabi pakkuv advokaat ja kui see on nõutav, siis procurador, kes esindab hagejat kohtulikus menetluses; ning kui sellist advokaati või procuradori ei ole võimalik määrata, siis kuni ajani, mil haldusasutus teeb otsuse selle kohta, kas anda tasuta õigusabi.

Igal juhul algab aegumistähtaeg taas kulgema siis, kui hagejat teavitatakse sellest, et advokatuur (Colegio de Abogados) on ajutiselt määranud advokaadi, või kui see on asjakohane, siis kui tasuta õigusabi amet teeb otsuse tasuta õigusabi andmise kohta, ja igal juhul kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

Kui taotlus lükatakse tagasi, sest seda peetakse selgelt kuritahtlikuks ja selle väidetav eesmärk on ainuüksi tähtaegade pikendamine, võib asja menetlev kohus arvutada ajavahemikud õigusnormides sätestatud kõige rangemate nõuete kohaselt, koos kõikide sellest tulenevate tagajärgedega.

Suulises menetluses, mis puudutab väljatõstmist maksmata jätmise või tähtaja möödumise tõttu, on tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 441 lõikes 5 sätestatud veel üks menetluse peatamise alus, kui sotsiaalteenistused kinnitavad, et asjaomane leibkond on sotsiaalselt ja/või majanduslikult haavatavas olukorras. Kohtusekretär peatab menetluse pärast teate saamist seniks, kuni on vastu võetud meetmed, mida sotsiaalteenistus peab asjakohaseks. Menetluse võib peatada maksimaalselt üheks kuuks alates sotsiaalteenistuselt kohtule edastatud teate saamisest või kuni kolmeks kuuks, kui hageja on juriidiline isik. Kui meetmed on võetud või nimetatud tähtaeg möödunud, peatamine lõpetatakse ja menetlust jätkatakse.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Ei kohaldata.

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Pool, kes ei pea tähtajast või -päevast kinni, kaotab üldiselt õiguse kõnealust toimingut teha (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 136). Mõni kõige iseloomulikum sellekohane näide on järgmine.

• Kui eiramine puudutab kostja ilmumist kohtuistungile, käsitletakse seda kohtukorralduse mittetäitmisena (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 442 lõige 2 ja artikli 496 lõige 1) ja kohtuistung jätkub ilma kostjat uuesti kohtusse kutsumata. Teda teavitatakse ainult sellest otsusest ja lõppotsusest, mis lõpetab kohtuistungi (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 497).
• Kui tavamenetluses ei ilmu hageja või tema jurist kohtueelsele istungile ja kostja kas ei ilmu või küll ilmub kohale, kuid ei kinnita õiguspärast huvi menetluse jätkamise suhtes, kohtuasi lõpetatakse (artikkel 414).
• Kui suulises menetluses ei ilmu hageja kohale ja kostja ei kinnita õiguspärast huvi menetluse jätkamise suhtes, siis tähendab see, et hageja on menetluse lõpetanud. Hagejalt mõistetakse välja kulud ja hüvitis kostja kasuks, kui kostja seda nõuab ja esitab tõendi kantud kahjude kohta (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 442 lõige 1).
• Vaatamata kohtu kohustusele hallata asju aktiivselt kehtib põhimõte, et kui menetluses tegevust ei toimu, siis see aegub ning igat liiki hagid ja edasikaebused kõikides kohtuastmetes loetakse tühistatuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 237). Esimese astme menetlused aeguvad pärast kahte tegevusetut aastat ja loetakse tagasivõetuks, mis tähendab, et on võimalik esitada uus hagi. Menetlused, mis on teises astmes või ootavad erakorralist edasikaebust menetlusnormide rikkumise alusel või edasikaebust kõrgeimale kohtule, aeguvad ühe tegevusetu aasta möödudes ja see tähendab, et pool on loobunud igat liiki edasikaebustest. Tähtaega arvutatakse hetkest, mil teade viimati pooltele kätte toimetati. Menetlused ei aegu, kui need peatatakse vääramatu jõu või muude põhjuste tõttu, mis ei ole poolte kontrolli all.
• Täitemenetlused ei aegu ja neid võib jätkata, kuni kohtuotsus on täitmisele pööratud, isegi kui eespool kirjeldatud tähtajal midagi ei toimu. Kuid selle kohaldamiseks peab olema täitemenetlusega alustatud, sest tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 518 on ette nähtud viieaastane aegumistähtaeg iga täitemeetme puhul, mille aluseks on kohtulahend, kohtuotsus või vahenduskokkulepe. Viieaastane tähtaeg algab hetkel, kui otsus muutub lõplikuks ja seda ei saa enam vaidlustada. Kui selle tähtaja jooksul täitemenetluse nõuet ei esitata, siis tähtaeg lõpeb ja kaotatakse õigus pöörata otsus kohtu kaudu täitmisele.

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui poolt on teavitatud teatava hagi tähtpäeva möödumisest, mis algatab järgmise menetlusetapi, või kui poole esitatud dokument või taotlus lükatakse tagasi põhjusel, et see on aegunud, võib pool otsuse kohta uuesti edasikaebuse esitada. See on nii näiteks juhul, kui nõude vastu esitatud väide lükatakse tagasi põhjusel, et see esitati pärast tähtpäeva.

Isik, kes on tagaselja süüdi mõistetud ja kellele kohtuotsus on isiklikult kätte toimetatud, võib esitada edasikaebuse ainult kõrgema astme kohtule (recurso de apelación) või kõrgeimale kohtule (recurso de casación). Need edasikaebamise viisid on võimalikud ka juhul, kui teade toimetatakse kätte ametlikes väljaannetes avaldamise teel või elektrooniliselt. Mõlemal juhul tuleb edasikaebus esitada seaduses sätestatud tähtajal (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 500).

Kui isik on jätnud pidevalt kohtusse ilmumata, võib ta taotleda lõpliku otsuse tühistamist, kui tal ei olnud võimalik kohtusse ilmuda või ta ei teadnud menetluse olemasolust vääramatu jõu tõttu (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 501 jj).