Automaatne töötlemine

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Põhimõtteliselt on see seadusega lubatud, kuid praktikas ei ole see igal liidumaal ja igat liiki menetluste korral veel võimalik. Võimalus kohtumenetlust interneti teel algatada sõltub sellest, kas ja mil määral on asjaomane liidumaa kehtestanud vastavad normid. Lisateavet on võimalik saada liidumaade kohtuteenistustelt (Landesjustizverwaltungen).

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Võimalus kohtumenetlust interneti teel algatada sõltub sellest, kas ja mil määral on asjaomane liidumaa kehtestanud vastavad normid. Lisateavet on võimalik saada liidumaade kohtuteenistustelt (Landesjustizverwaltungen). Mõnda menetlust on võimalik toimetada algusest lõpuni elektrooniliselt, näiteks registreerimismenetlust (Registerverfahren), maksekäsumenetlust (Mahnverfahren) ja mõnel juhul ka väärteomenetlust (Verfahren wegen Ordnungswiedrigkeiten).

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Kui liidumaad on kehtestanud eeskirjad, millega nähakse ette elektroonilised kohtumenetlused (vt küsimus nr 1), saab elektroonilisi dokumente esitada igal ajal.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Tehnilised nõuded on esitatud liidumaade eeskirjades (vt küsimus nr 1).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Tehnilised nõuded on esitatud liidumaade eeskirjades (vt küsimus nr 1). Üldjuhul nõutakse neis, et dokumendid tuleb saata, kasutades OSCI-formaati (online-teenuste arvutiliides), mis on osa kasutatavast tarkvaralahendusest, mis kannab nime EGVP (Elektronisches Gerichts- und Verwaltungspostfach – kohtute ja riigiasutuste elektrooniline postkast).

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Teade ise ei pea olema ilmtingimata allkirjastatud. Konkreetsed esitatavad avaldused peavad olema allkirjastatud viisil, mis on täpsustatud asjaomastes menetluseeskirjades. Üldjuhul nõutakse nõuetekohast digiallkirja.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Riigilõivu tasumise kohustus sõltub juhtumi liigist. Maksta on võimalik mitut moodi: arve alusel, otsekorraldusega ja elektroonilise maksena.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, see on võimalik. Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kohustust internetti kasutada ei ole. Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Põhimõtteliselt on see seadusega lubatud, kuid praktikas ei ole see igal liidumaal ja igat liiki menetluste korral veel võimalik. Võimalus kohtumenetlust interneti teel algatada sõltub sellest, kas ja mil määral on asjaomane liidumaa kehtestanud vastavad normid. Lisateavet on võimalik saada liidumaade kohtuteenistustelt (Landesjustizverwaltungen).

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) paragrahvi 174 lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et otsuseid võidakse advokaatidele, notaritele, kohtutäituritele ja maksunõustajatele kätte toimetada elektrooniliselt. Teistele menetlusosalistele võib otsuseid elektrooniliselt kätte toimetada ainult juhul, kui nad on sõnaselgelt andnud oma nõusoleku saada dokumente elektroonilisel kujul.

Praktikas tehakse seda peamiselt registreerimismenetluste korral.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah, kohtuotsuste edastamine elektroonilisel kujul on üldjuhul võimalik. Praktikas tehakse seda peamiselt registreerimismenetluste korral.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Sel viisil on võimalik esitada apellatsioon juhul, kui liidumaa eeskirjadega on ette nähtud elektroonilised kohtumenetlused asjaomases kohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) paragrahvi 174 lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et otsuseid võidakse advokaatidele, notaritele, kohtutäituritele ja maksunõustajatele kätte toimetada elektrooniliselt. Teistele menetlusosalistele võib otsuseid elektrooniliselt kätte toimetada ainult juhul, kui nad on sõnaselgelt andnud oma nõusoleku saada dokumente elektroonilisel kujul.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei, see ei ole võimalik.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

See ei ole üldjuhul võimalik, kuid mõned liidumaad on selle võimaluse siiski ette näinud vähemalt halduskohtutes (Verwaltungsgerichte) ja maksukohtutes (Finanzgerichte) menetletavates asjades. Mõni liidumaa võimaldab seda ka kinnistusregistri ja muude registritega seotud asjades. Tsiviilkohtumenetlustes avaldatakse mõnikord teave kohtuistungite kuupäevade kohta elektrooniliselt.