Automaatne töötlemine

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku, ZPP) kohaselt on tsiviilkohtumenetluses võimalik hagiavaldus esitada elektrooniliselt ja kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel.

Täpsemalt öeldes on artiklis 105b sätestatud, et tsiviilkohtumenetlusega seotud hagiavaldused esitatakse kirjalikult. Kirjaliku hagiavaldusena käsitatakse avaldust, mis on koostatud kas käsitsi või trükitud kujul ja mille hageja on oma käega allkirjastanud (füüsilises vormis koostatud avaldus), või elektroonilises vormis koostatud avaldust, mis on varustatud käsitsi kirjutatud allkirjaga võrdväärse digiallkirjaga. Füüsilises vormis koostatud hagiavaldus esitatakse kohtule posti teel, kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel, toimetatakse otse kohtusse või selle toimetab kohale isik, kes on ametialaselt spetsialiseerunud hagiavalduste esitamisele (teenuseosutaja (poslovni ponudnik)). Elektroonilises vormis koostatud hagiavaldus sisestatakse kohtute infosüsteemi ja infosüsteem saadab hagejale automaatselt kinnituse, et avaldus on kätte saadud.

Hoolimata kehtivatest õigusnormidest (seadused ja rakendusmäärused), mis on seotud kõigi tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate menetlustega, võib interneti kaudu või elektrooniliselt algatada praegu üksnes e-õiguskeskkonna (e-Sodstvo) veebisaidil nimetatud menetlusi. Täitemenetluse raames on võimalik elektroonilises vormis esitada täitmis- ja muid avaldusi ning koostada ja edastada kohtudokumente, kusjuures mõne adressaadi puhul (notarid, advokaadid) on elektrooniline dokumentide kättetoimetamine kohustuslik. Samuti on võimalik esitada avaldusi ja teha otsuseid maksejõuetusmenetluses ning esitada kinnistamisavaldusega seotud dokumente ja teha otsuseid kinnistusraamatu menetluses.

Selleks on Sloveenias loodud e-õiguskeskkonna veebisait, mis võimaldab esitada kirjalikke materjale elektrooniliselt: https://evlozisce.sodisce.si/esodstvo/index.html.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Elektrooniliste avalduste esitamine ja dokumentide elektrooniline kättetoimetamine on võimalik tsiviilmenetlustes ja muudes tsiviilkohtumenetlustes, mille suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud norme.

Kinnistusraamatu menetlust saab algatada eranditult elektrooniliselt, sest kinnistusraamatu seaduse (Zakon o zemljiški knjigi) artiklis 125a on sätestatud kohustus esitada dokumendid elektrooniliselt. Sellest hoolimata võib taotleja esitada taotluse omandiõiguse enda kasuks seadmiseks enne kohturegistrile taotluse esitamist ka selliselt, et taotleja ilmub ise tööajal selle kohtu kinnistusregistrisse, kelle tööpiirkonda taotluse esemeks olev vara kuulub, tingimusel et ta esitab kõik taotletava kande aluseks olevad dokumendid, millele on osutatud nimetatud seaduse artikli 142 lõikes 1, ning tasub samas taotluse esitamisega kaasnevad kohtukulud. Taotleja, kes on ise esitanud kinnistusraamatuga seotud elektroonilise taotluse, ning notar, advokaat, kinnisvarafirma või riigiprokuratuur, kes esindavad poolt kinnistusraamatu menetluses, peavad esitama poole kõik avaldused elektrooniliselt (kinnistusraamatu seaduse artikli 125a lõige 4).

Seoses muude menetlustega, mille saab algatada elektrooniliselt, nähakse õigusnormidega siiski ette võimalus esitada avaldused ka paberil.

Täitemenetlus. Täitemenetluse seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju, ZIZ) artikli 29 lõikes 2 on sätestatud, et justiitsküsimuste eest vastutav minister näeb ette need täitemenetluse liigid, mille raames võib täitmis- ja muud avaldused esitada elektrooniliselt ning mille raames võib neid töödelda automaatselt infosüsteemis, ning selliste menetluste läbiviimise korra. Kooskõlas eespool nimetatud artikliga on vorme, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevate eeskirjade 5. lisas sätestatud, milliseid elektroonilisi avaldusi saab taotleja esitada e-õiguskeskkonna veebisaidi (e-täitemenetlust (e-Izvršba) käsitleva alamsaidi) kaudu. Pooled võivad kõik avaldused esitada elektrooniliselt e-õiguskeskkonna veebisaidi e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi kaudu.

Maksejõuetusmenetlus. Pankrotihaldur on kohustatud esitama oma aruanded, kontrollitud nõuete loetelud ja muud dokumendid kohtule elektrooniliselt ning nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud turvalise digiallkirjaga varustatult (finantstehinguid, maksejõuetusmenetlust ja sundlõpetamist käsitleva seaduse (Zakon o finančnem poslovanju, postopkih zaradi insolventnosti in prisilnem prenehanju, ZFPPIPP) artikkel 98). Advokaat, kes esindab poolt maksejõuetusmenetluses, on kohustatud esitama nõudeavalduse ja poole muud avaldused elektrooniliselt ning need dokumendid tuleb varustada turvalise digiallkirjaga, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud (ZFPPIPP artikkel 123a). Kui advokaat seda ei tee, lükkab kohus avalduse tagasi. Kõik dokumendid toimetatakse poolt maksejõuetusmenetluses esindavale advokaadile ja pankrotihaldurile elektrooniliselt turvalist e-posti aadressi kasutades.

Samamoodi teeb kohus maksejõuetusmenetluse kohta otsuse või määruse elektrooniliselt ning see otsus või määrus tuleb varustada kohtuniku turvalise digiallkirjaga, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud (ZFPPIPP artikkel 124).

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

E-õiguskeskkonna infosüsteem on kohustatud võimaldama elektrooniliste toimingute tegemist igal tööpäeval kell 8.00–20.00. Põhimõtteliselt saavad e-õiguskeskkonna infosüsteemi kasutajad teha oma elektroonilisi toiminguid mis tahes ajal ja mis tahes nädalapäeval, sest eespool nimetatud piirangud kehtivad juhul, kui süsteemis tehakse tehnilisi uuendusi.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 112 on sätestatud, et juhul kui avaldus esitatakse elektroonilisi vahendeid kasutades, käsitatakse adressaadiks olevale kohtule kättetoimetamise ajana seda ajahetke, mil infosüsteem avalduse vastu võttis. Tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjadega (rakendusmäärus) on ette nähtud, et kui elektroonilise avalduse esitamisele on kehtestatud tähtaeg, siis loetakse avaldus esitatuks sel hetkel, mil see edastati serverile, milles töötab see tsiviilkohtumenetluse e-registri moodul, millele avaldus e-õiguskeskkonna infosüsteemi vahendusel esitatakse (eeskirjade artikkel 18).

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Kui elektroonilise avalduse teksti mittestandardne osa on algselt koostatud elektroonilise dokumendina, tuleb see lisada elektroonilisele toimingule PDF/A-vormingus. Kasutaja peab elektroonilise avalduse teksti mittestandardse osa, mis on algselt koostatud kirjaliku dokumendina, ja mis tahes sellise lisa, mis on koostatud kirjaliku dokumendina, teisendama elektroonilisse vormingusse skaneerimise teel, et selle saaks lisada manusena elektroonilisele toimingule. Selliselt saadud elektrooniline dokument peab vastama järgmistele nõuetele:

  • dokument peab olema PDF/A-vormingus ning esitatud must-valgel kujul;
  • resolutsioon peab olema vahemikus 240–300 dpi;
  • juhul kui kirjalik dokument koosneb mitmest leheküljest, peavad kõik leheküljed sisalduma ühes PDF-failis nii, et vahel ei oleks tühje lehekülgi;
  • kui manusena lisatakse mitu dokumenti, peab iga dokument olema esitatud eraldi PDF-failina.

Juhul kui elektroonilisele toimingule lisatud elektrooniline dokument ei vasta neile nõuetele, loetakse elektrooniline avaldus mittetäielikuks (tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade artikkel 19).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

E-õiguskeskkonna infosüsteem asub turvalises valitsuse võrgus (HKOM) ning andmeid säilitatakse selle võrgu keskserveris.

Andmetele juurdepääsu õigusi käsitatakse nende õiguste osana, mida reguleerib Sloveenia Vabariigi ülemkohtu (Vrhovno sodišče Republike Slovenije) juures asuv infotehnoloogia keskus vastavalt tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevatele eeskirjadele. Iga e-õiguskeskkonna infosüsteemi ja ülejäänud kolme alamsaidi kasutaja peab enne elektroonilise toimingu tegemist end infoturbe korra kohaselt registreerima. Kasutajarühmi eristatakse infosüsteemis esitlustasandi alusel (tavakasutajad, registreeritud kasutajad ja kvalifitseeritud kasutajad). Saidil ja alamsaitidel rakendatavate kasutajaõiguste (elektrooniliste toimingute) arv sõltub selle kasutajarühma liigist, kuhu kasutaja kuulub.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Iga elektrooniline avaldus peab olema varustatud avalduse esitaja digiallkirjaga (nõuetekohane digitaalne sertifikaat). E-õiguskeskkonna infosüsteem lisab igale saadud elektroonilisele avaldusele ajatempli ning avalduse esitaja saab automaatse elektroonilise sertifikaadi, millele on märgitud avalduse e-õiguskeskkonna infosüsteemi lisamise aeg.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Kohtukulude tasumine on üldiselt reguleeritud kohtukulude seadusega (Zakon o sodnih taksah), mille kohaselt tuleb Sloveenia kohtutes tasuda kohtukulud selle seaduse sätete alusel. Seaduses ei eristata põhimõtteliselt elektroonilist ja mitteelektroonilist menetlust, kuid seadusega soodustatakse avalduste elektroonilist esitamist täitemenetluses, sest elektroonilise avalduse esitamise eest makstav tasu on 20% väiksem kui avalduse esitamisel paberil.

Täitemenetlus

Elektroonilise avalduse esitamisel tehakse maksekäsk, millega kohustatakse avalduse esitajat tasuma kohtukulud kaheksa päeva jooksul alates maksekäsu kättesaamisest, kandes summa üle asjakohasele kontole ja kasutades esitatud viitenumbrit. Maksekäsk loetakse kättetoimetatuks, kui avalduse esitaja või tema esindaja on avalduse elektrooniliselt esitanud.

Juhul kui avalduse esitaja ei tasu kohtukulusid kooskõlas maksekäsuga kaheksa päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ja kohtukulude maksmisest vabastamise, makse hilinemise või maksmise tingimused ei ole täidetud, loetakse avaldus tagasivõetuks. Ainus erand on seotud autentsel dokumendil põhineva elektroonilise täitmistaotlusega, mille puhul tekib tasu maksmise kohustus taotluse infosüsteemi sisestamise ajal. Taotluse esitajale ei väljastata maksekäsku, vaid talle antakse kohtukulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid. Juhul kui taotluse esitaja ei maksa kaheksa päeva jooksul pärast taotluse esitamist seda summat, mis tuleb tasuda sellise elektroonilise täitmistaotluse esitamise eest, mis põhineb autentsel dokumendil, mille eest vastutab dokumentide õigsuse kinnitamise keskosakond (centralni oddelek za verodostojno listinoCOVL), loetakse taotlus esitamata jäetuks.

Ei eristata üldiselt kohtukulude tasumist ja kohtukulude tasumist selliste elektrooniliste avalduste esitamise eest, mis ei ole autentsel dokumendil põhinevad täitmisavaldused. Kui autentsel dokumendil põhinev täitmisavaldus esitatakse paberil ja kui avalduse esitaja ei tasu taotluse vormil viidatud kohtukulusid, väljastab kohus talle maksekäsu.

Kinnistusraamatu menetlus. Juhul kui kohtukulud tuleb tasuda kinnistamisavalduse või muu elektroonilise avalduse eest, väljastatakse avalduse elektroonilise esitamise ajal maksekäsk, millega kohustatakse avalduse esitajat tasuma kohtukulud kaheksa päeva jooksul alates maksekäsu kättesaamisest, kandes summa üle asjakohasele kontole ja kasutades esitatud viitenumbrit. Maksekäsk loetakse kättetoimetatuks, kui avalduse esitaja või tema esindaja on avalduse elektrooniliselt esitanud. Juhul kui avalduse esitaja ei tasu kohtukulusid kooskõlas maksekäsuga kaheksa päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, loetakse avaldus tagasivõetuks.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Nii elektrooniliselt kui ka kirjalikult esitatud taotluse või avalduse tagasivõtmise puhul kohaldatakse samu eeskirju. Elektroonilise täitemenetluse, maksejõuetusmenetluse ja kinnistusraamatu menetluse puhul võib esitatud taotluse ka elektrooniliselt tagasi võtta.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Nagu on märgitud eespool küsimusele nr 1 antud vastuses, siis elektrooniliste avalduste esitamist käsitlevate õigusnormide olemasolust olenemata ei ole kõigis tsiviilkohtumenetlustes veel võimalik avaldusi elektrooniliselt esitada.

Vorme, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevad eeskirjad sisaldavad nende avalduste ja muude dokumentide loetelu, mida saab täitemenetluse raames esitada elektroonilisi vahendeid kasutades. Juhul kui võlgnik soovib täitemenetluse raames esitada vastuse või elektroonilise avalduse e-õiguskeskkonna veebisaidi (e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi) kaudu, peab ta vastama e-õiguskeskkonna infosüsteemi välise kvalifitseeritud kasutaja suhtes kehtestatud tingimustele (avalik turvaline e-postkast, Sloveenia sertifitseerimisasutuse väljastatud nõuetekohane digitaalne sertifikaat, mis on seotud maksukohustuslase numbriga) ja muudele tingimustele, mis sõltuvad võlgniku kasutajarühmast (tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade artikkel 12).

Vt küsimusele nr 2 antud vastust, milles käsitletakse teatavate menetlusosaliste kohustusi seoses dokumentide esitamisega elektroonilises vormis ja maksejõuetusmenetluse osaliste kohustusi.

Kinnistusraamatu menetluse raames ja teatavat liiki täitemenetluse raames võib elektrooniliselt esitada ka vastulause või kasutada muud õiguskaitsevahendit. Mõned menetlusosalised (advokaat, notar, riigiasutus, kinnisvarafirma) on kinnistusraamatu menetluse raames kohustatud esitama elektrooniliselt kõik dokumendid.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Vastaspoole vastamata jätmise korral jätkub elektrooniline menetlus samamoodi, nagu jätkuks samasuguses olukorras kirjalik menetlus. Pärast kostjale või võlgnikule ette nähtud tähtaja möödumist teeb kohus otsuse.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Vt vastus küsimusele nr 10.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 16a on sätestatud, et elektroonilises vormis dokument on võrdväärne kirjalikus vormis dokumendiga, kui kohtus on võimalik töödelda elektroonilises vormis esitatud andmeid ning need andmed on kättesaadavad ja neid on võimalik ka hiljem kasutada. Elektroonilises vormis esitatud andmeid ei või käsitada tõendamisväärtuseta andmetena üksnes sellepärast, et need on esitatud elektroonilises vormis. Sama on sätestatud elektroonilisi tehinguid ja digiallkirja käsitlevas seaduses (Zakon o elektronskem poslovanju in elektronskem podpisu, artikli 13 lõige 1).

Dokumente ja tõendeid võib esitada elektrooniliselt täitemenetlustes ja hagi tagamise menetlustes. Kui tehnilised nõuded ei ole seotud elektroonilise avaldusega, vaid elektroonilise dokumendiga (manus), siis kohaldatakse selliste tehniliste nõuete järgimise suhtes mutatis mutandis elektroonilisi dokumente käsitlevate eeskirjade artikli 19 lõikeid 1 ja 2. Vt ka vastus küsimusele nr 4.

Dokumente võib esitada ka elektrooniliselt. Elektrooniline avaldus on elektrooniline dokument, mis sisaldab tsiviilkohtumenetluse osalise avaldust (tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevad eeskirjad). Samades eeskirjades on määratletud ka elektrooniline manus – see on kirjalik dokument, mis on teisendatud elektroonilisse vormi ja lisatud elektroonilisele avaldusele.

Kasutaja esitab elektroonilise avalduse, valides selleks asjakohase elektroonilise toimingu e-õiguskeskkonna veebisaidil ja sisestades avalduse teksti standardsest osast nõutava teabe veebipõhise vormi asjakohasele väljale. Kui elektrooniline avaldus sisaldab ka seadusega nõutud või avalduse esitaja omal soovil esitatud selgitavat osa, loob kasutaja selgitava osa teksti põhjal eraldi elektroonilise dokumendi (elektroonilise avalduse teksti mittestandardne osa), mis vastab tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade artiklis 19 osutatud nõuetele, ning lisab selle elektroonilise dokumendi e-täitemenetluse toimingule. Kasutaja allkirjastab selle oma turvalise digiallkirjaga. Sama kehtib elektroonilisele avaldusele lisatud elektrooniliste manuste puhul. Vt ka eespool antud vastused.

Kinnistusraamatu menetluste jaoks on õiguskindluse tagamiseks ette nähtud erireegel ning tulenevalt asjaolust, et elektroonilisse vormi teisendatud dokument omandab originaaldokumendiga võrdväärse tõendamisväärtuse, võib eradokumente (lepinguid) elektroonilisse vormi teisendada üksnes notar kui isik, kellel on avalikkuse usaldus. Notar on samuti kohustatud notariaalse säilitamise põhimõtte kohaselt säilitama seda dokumenti seni, kuni kanne muutub lõplikuks. Pool / avalduse esitaja võib ise elektroonilisse vormi teisendada muid kande aluseks olevaid dokumente (kohtuotsused ja muud riigiasutuste otsused).

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade kohaselt käsitatakse elektroonilist kohtuotsust originaalse kohtuotsusena. Kohtuotsuse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse elektroonilise dokumendina elektrooniline kohtuotsus. Kohtuotsuse posti teel kättetoimetamise korral saadetakse elektroonilise kohtuotsuse trükitud koopia.

*Tuleb märkida, et kehtivatest õigusnormidest olenemata ei ole praktikas praegu veel võimalik saata tsiviil- ja kaubandusasjades dokumente elektroonilisi vahendeid kasutades. Erandiks on kinnistusraamatu menetlus ja maksejõuetusmenetlus. Alates 10. aprillist 2014 on ka advokaatidele ja kohtutäituritele edastatud dokumente elektrooniliselt, st elektroonilisi vahendeid kasutades.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah. Elektrooniliselt tehtud kohtuotsuse või otsuse allkirjastab kohtunike kolleegiumi esimees oma turvalise digiallkirjaga ja kohtu turvalise digiallkirjaga, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud. Juhul kui kohtunike kolleegiumi esimehe turvaline digiallkiri on tõendatud nõuetekohase sertifikaadiga, mis sisaldab ka viidet kohtule, ei ole kohtu turvalist digiallkirja vaja eraldi lisada. Infosüsteemis automaatselt töödeldud kohtuotsustel võib allkirja ja templi asemel olla nende täpne koopia.

Füüsilisel kujul või elektroonilises vormis tehtud otsuse võib pooltele kätte toimetada kui tõestatud ärakirja või elektroonilise (skaneeritud) koopia või elektroonilise dokumendina. Vt ka vastus küsimusele nr 13.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Nagu eespool juba märgitud, siis õigusnormide olemasolust olenemata ei saa elektroonilisi avaldusi, sealhulgas apellatsioone esitada kõigi menetluste raames. Avalduste elektrooniline esitamine on siiski võimalik täite-, maksejõuetus- ja kinnistusraamatu menetlustes, kui avalduse esitaja puhul on täidetud e-õiguskeskkonna infosüsteemi kasutajale kehtestatud nõuded. Vt ka eespool antud vastused.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, elektrooniline täitmine (e-täitemenetlus) on võimalik ka e-õiguskeskkonna veebisaidi kaudu. Avalduse esitaja võib e-õiguskeskkonna veebisaidi (e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi) kaudu esitada täitmisavalduse autentse dokumendi alusel kui registreeritud kasutaja ja väline kvalifitseeritud kasutaja. Avalduse esitaja võib e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi kaudu esitada täitmisavalduse autentse täitedokumendi alusel ja hagi tagamise avalduse üksnes kui väline kvalifitseeritud kasutaja. Tuleb märkida, et siinkohal mõeldakse riigisiseste õigusnormide (ZIZ) kohaselt läbiviidavat täitemenetlust ja hagi tagamise menetlust.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Pooltel on õigus vaadata infosüsteemis elektroonilist toimikut ja teha sellest koopiaid, kuid pool peab tõendama oma isikusamasust digiallkirjaga seotud nõuetekohase sertifikaadiga.

Kohalikes kohtutes (okrajna sodišča) toimuvates täite- ja hagi tagamise menetlustes võivad kasutajad, kes on esitanud e-täitemenetluse alamsaidi kaudu elektroonilise avalduse, vaadata oma dokumente ja samuti menetlusakte, mis on seotud kohtuasjaga, mille kohta nad esitasid elektroonilise avalduse ja milles on neile viidatud kui osalistele. Vorme, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevates eeskirjades on sätestatud, mida konkreetsesse kasutajarühma kuuluval kasutajal on õigus vaadata.

Toimiku vaatamine on lubatud ka kinnistusraamatu menetlustes. Kinnistusraamatu menetluse ja täitemenetluse vahel on see erinevus, et esimesena nimetatud menetluse puhul on kõigil registreeritud kasutajatel (st mitte ainult avalduse esitajal ja teistel menetlusosalistel) lubatud vaadata toimikut seni, kuni kinnistamiskanne muutub lõplikuks. Kõigile vaatamiseks on kättesaadavad üksnes menetlusaktid (avaldus, kohtuotsus jms). Manused, st dokumendid ei ole avalikud menetlusosaliste isikuandmete kaitsmise eesmärgil.

Seonduvad lingid

https://evlozisce.sodisce.si/esodstvo/index.html

http://www.pisrs.si/Pis.web/

https://www.uradni-list.si/

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.sodisce.si/

Viimati uuendatud: 10/02/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.