Sisu koostaja:
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)
LEHEKÜLJE SISU
- 1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
- 2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
- 3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?
- 4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.
Leia sisu riikide kaupa
1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
Vanemliku vastutuse teostajate ja lapsega seotud otsuste tegemise suhtes kohaldatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlusõiguse seadust (laki lapsen huollosta ja tapaamisoikeudesta) (361/1983).
Kui ühel vanemal on lapse ainuhooldusõigus, otsustab see vanem lapsega seotud küsimuste, sh lapse elukoha üle, ja võib seega põhimõtteliselt viia lapse teise riiki ilma teise vanema nõusolekuta.
Kui vanematel on lapse ühine hooldusõigus, vastutavad nad hooldusõigusega kaasnevate kohustuste eest ühiselt ja teevad lapsega seotud otsuseid koos.
Kui vanematel on lapse ühine hooldusõigus, võib kohus määrata kohustuste jaotamise nende vahel. Teisisõnu võib ta teha otsuse, millega antakse konkreetsete hoolduskohustustega seotud otsustusõigus ainult ühele vanemale. Kohus võib hooldusõigust puudutavas otsuses ette näha, et lapse elukoha üle võib otsustada üks vanem üksinda.
Kui kohus on oma otsuses ette näinud, et lapse elukoha üle võib otsustada ainult üks hooldusõiguse omaja, võib viimane viia lapse teise riiki ilma teise vanema nõusolekuta.
2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
Kui vanematel on lapse ühine hooldusõigus, ei saa põhimõtteliselt kumbki vanem viia last teise riiki ilma teise vanema nõusolekuta.
Vt ka vastus eelmisele küsimusele.
3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?
Kui üks vanem lapse teise riiki viimiseks nõusolekut ei anna, võib pöörduda asja lahendamiseks kohtusse.
4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.
Soomes puuduvad erieeskirjad ajutise äraviimise (nt puhkuse eesmärgil) kohta ja vormid nõusoleku andmiseks.
Suhtlusõiguse kohta tehtud kohtuotsusega võidakse määrata seda, kas vanem võib seda õigust teostades lapsega välisriiki reisida.
Viimati uuendatud:
10/05/2023
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.