Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.
Swipe to change

Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine

Prantsusmaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, võivad mõlemad vanemad lapsega reisida ilma teise vanema sõnaselge nõusolekuta, välja arvatud erandjuhud. Kui aga üks vanematest on sõnaselgelt reisi vastu ja kokkulepet ei suudeta saavutada, tuleb asja lahendamiseks pöörduda perekonnaasjade kohtusse.

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, ei saa üks vanem üksi, ilma teise vanema nõusolekuta otsustada, et asub koos lapsega alaliselt välisriiki elama.

Kui ühel vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, ei ole teise vanema nõusolek vajalik, olgu siis tegemist puhkusereisi või välisriiki elama asumisega. Samas peab ta sellest teist vanemat teavitama vastavalt tsiviilseadustiku artikli 373 lõike 2 punktile 1, mille järgi tuleb vanemat, kel puudub lapse suhtes hooldusõigus, hoida kursis lapse elu puudutavate oluliste valikutega.

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

Riigist lahkumise takistamine või selle keelamine

Selleks et takistada lapse välisriiki viimist teise vanema poolt, võib vanem juhul, kui ka temal on lapse suhtes hooldusõigus, taotleda prefektuurilt riigist lahkumise keeldu, mis kehtib 15 päeva, ja/või taotleda perekonnaasjade kohtult lapse ilma mõlema vanema loata riigist väljaviimise keelamist (tsiviilseadustiku artikli 373 lõike 2 punkt 6), mis kehtib kuni lapse täisealiseks saamiseni, teatava ajavahemiku vältel või kuni uue otsuse tegemiseni. Ilma mõlema vanema loata riigi territooriumilt lahkumise keeld takistab lapsel riigist lahkuda. Vanemad võivad siiski anda nõusoleku konkreetseks reisiks, kuhu laps läheb üksi või ühe vanemaga, esitades avalduse õiguskaitseametnikule (seda tehakse tavaliselt 5 päeva enne reisi). Kui üks vanem keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest, võib teine vanem taotleda kohtult riigi territooriumilt lahkumise keelu tühistamist või lapsele erandkorras territooriumilt lahkumise loa andmist.

Reisimine elukoha muutmise eesmärgil

Isegi kui lapsega välisriiki reisimisele ei ole väljendatud vastuseisu ja lapse riigist lahkumine ei ole keelatud, on vajalik teise vanema nõusolek, kui lapsega välisriiki reisimise eesmärk on muuta lapse elukohta, välja arvatud juhul, kui teise riiki elama asuda soovival vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Ainult sellisel juhul ei ole tal vaja teise vanema nõusolekut, kuid ta peab teist vanemat teavitama sellest last puudutavast uuest olulisest olukorrast.

Kui vanem eirab teise vanema nõusoleku puudumist, võib viimane taotleda rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomist, viidates tema ebaseaduslikule äraviimisele. See menetlus tuleb algatada riigis, kuhu laps viidi, ja vajadusel tuleb kasutada konventsiooni alusel määratud keskasutuste abi.

Olenemata lapse äraviimise iseloomust ning välja arvatud territooriumilt lahkumise keelamise ja sellele vastuseisu konkreetsed juhtumid, ei pea vanem, kes lahkub koos lapsega riigi territooriumilt, tõendama teise vanema sõnaselget nõusolekut, mis loetakse kolmandate isikute suhtes antuks.

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Kui üks lapse suhtes hooldusõigust omav vanem keeldub reisiks nõusolekut andmast, on lapsega koos reisida soovival vanemal õigus pöörduda perekonnaasjade kohtu poole, kes võib anda loa lapse lahkumiseks riigi territooriumilt. Sama kehtib juhul, kui lapse lahkumine riigist on keelatud, kui selleks ei ole mõlema vanema luba.

Ka siis, kui laps viiakse tegelikult ära elukoha muutmise eesmärgil, peab lapsega koos kolida sooviv vanem esitama enne reisi algust taotluse lapse elukoha järgsele perekonnaasjade kohtule, kui teine vanem, kellel on samuti hooldusõigus, keeldub nõusolekut andmast.

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid

Nagu eespool selgitatud, tuleb eristada ajutist äraviimist ja lõplikku äraviimist. Vt eespool.

Viimati uuendatud: 08/03/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.