Euroopa e-õiguskeskkonna portaal - Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Vastavalt 2009. aasta lastekaitse seaduse artiklile 30 lubatakse isikul, kelle kasuks on tehtud lapse elukohta käsitlev määrus, viia laps Gibraltarilt ära kuni üheks kuuks.

Kehtiva elukohta käsitleva määruse puudumise korral võib lapse ilma teise vanema loata seaduslikult Gibraltarilt ära viia vanemliku ainuvastutusega vanem. Teine vanem, kellel vanemlikku vastutust ei ole, võib takistada lapse väljaviimist riigi jurisdiktsioonist, pöördudes kohtu poole ja taotledes teatavate tegude keelamise määrust.

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

2009. aasta lastekaitseseaduse artiklis 30 on ette nähtud, et kui lapse suhtes kehtib elukohta käsitlev määrus, ei tohi keegi last Gibraltarilt ära viia (v.a kuni üheks kuuks), kui ei ole saadud kõigi vanemliku vastutusega isikute kirjalikku nõusolekut või kohtu luba.

Lisaks on 2011. aasta karistusseaduse artiklis 184 sätestatud, et vanem (ja muud konkreetsed isikud, kelle hulka kuulub ka isik, kes on lapse eestkostja, isik, kelle kasuks on tehtud lapse elukohta käsitlev määrus, või isik, kellel on lapse hooldusõigus) paneb toime kuriteo (lapseröövi), kui ta viib või saadab lapse Gibraltarilt ära ilma vastava nõusolekuta (see tähendab ilma lapse ema ja lapse isa nõusolekuta, kui tal on vanemlik vastutus, või ilma teiste eespool nimetatud inimeste nõusolekuta).

Kui kehtiv elukohta käsitlev määrus puudub, kuid vanemlik vastutus lapse eest on rohkem kui ühel isikul, ei lubata ühelgi isikul, kellel on selle lapse eest vanemlik vastutus, viia last Gibraltarilt ära ilma teiste vanemliku vastutusega isikute nõusoleku või kohtu loata.

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Vanemal, kelle kasuks on tehtud lapse elukohta käsitlev määrus ja kes soovib last Gibraltarilt püsivalt ära viia, on õigus lapsega ilma kohtu sekkumiseta seaduslikult ümber asuda, kui tal on teise vanemliku vastutusega vanema või teise vanemlikku vastutust kandva isiku kirjalik nõusolek. Kui nõusolekust keeldutakse, tuleb lapse Gibraltarilt püsiva äraviimise loa saamiseks esitada taotlus kohtule (2009. aasta lastekaitseseaduse artikkel 30).

Rahvusvahelise ümberasumise juhtumite korral on esmatähtis kaalutlus ja otsustav tegur alati lapse heaolu. Kohtunikud võtavad enne sõltumatu kohtuotsuse tegemist arvesse kogu teabe, mis on neil konkreetse juhtumi kohta olemas. Nad püüavad ennekõike teha otsuseid, mis on asjaomase lapse parimates huvides.

Kehtiva elukohta käsitleva määruse puudumise korral peab isik, kes kannab lapse eest vanemlikku vastutust ja kes soovib last Gibraltarilt püsivalt ära viia, taotlema kohtult luba, kui teised vanemliku vastutusega isikud on nõusoleku andmisest keeldunud.

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.

Vastuses esimesele küsimusele on esitatud sätted, mis kehtivad juhul, kui laps viiakse Gibraltarilt seaduslikult ära kuni üheks kuuks. Isikul, kelle kasuks on tehtud lapse elukohta käsitlev määrus, on õigus viia laps välismaale kuni üheks kuuks, mistõttu ei vaja ta lapse puhkusele viimiseks teise vanema luba.

Viimati uuendatud: 09/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.