- 1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
- 2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
- 3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?
- 4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.
Leia sisu riikide kaupa
1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
Põhja-Iirimaa seadustes on ette nähtud lapse Ühendkuningriigist seadusliku äraviimise kord. 1995. aasta (Põhja-Iirimaa) lastekaitsemääruse artikli 13 lõige 1 võimaldab isikul, kellele on seoses lapsega tehtud elukohta (eestkostet) käsitlev määrus, viia laps Ühendkuningriigist ära kuni üheks kuuks.
See on kooskõlas 1985. aasta (Põhja-Iirimaa) lapseröövi käsitleva määruse artikli 3 lõikega 2A, milles on sätestatud, et isik ei pane last Ühendkuningriigist ära viies või saates toime kuritegu, kui ta on isik, kelle kasuks on tehtud kehtiv elukohta käsitlev määrus, ja kui laps viiakse riigist ära kuni üheks kuuks (eeldusel, et ei ole tehtud ühtegi määrust, mis lapse äraviimist keelaks).
Kehtiva elukohta käsitleva määruse puudumise korral ja juhul, kui emal on vanemlik ainuvastutus, on tal võimalik laps seaduslikult Ühendkuningriigist ära viia ilma isa loata. Isa, kellel vanemlikku vastutust ei ole, võib püüda takistada oma lapse väljaviimist riigi jurisdiktsiooni alt, pöördudes Põhja-Iirimaa kohtute poole, et need annaksid teatavate tegude keelamise määruse. Ta võib ka pöörduda kohtusse, et saada vanemlikku vastutust käsitleva määruse (vanemlik vastutus on määratletud 1995. aasta (Põhja-Iirimaa) lastekaitsemääruse artikli 6 lõikes 1) või elukohta käsitleva määruse (kui kohus annab tema kasuks viimati nimetatud määruse, peab ta andma ka vanemlikku vastutust käsitleva määruse).
2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
1995. aasta (Põhja-Iirimaa) lastekaitsemääruse artiklis 13 on ette nähtud, et kui lapse suhtes kehtib elukohta käsitlev määrus, ei tohi keegi last Ühendkuningriigist kauemaks kui üheks kuuks ära viia, kui tal ei ole kõigi vanemliku vastutusega isikute kirjalikku nõusolekut või kohtu luba.
Lisaks on 1985. aasta (Põhja-Iirimaa) lapseröövi käsitleva määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud, et lapsega seotud isik paneb toime kuriteo (lapseröövi), kui ta viib või saadab lapse Ühendkuningriigist välja ilma vastava nõusolekuta.
Kui kehtiv elukohta käsitlev määrus puudub, kuid vanemlik vastutus lapse eest on rohkem kui ühel isikul, ei lubata ühelgi isikul, kellel on selle lapse eest vanemlik vastutus, viia last Ühendkuningriigist ära ilma teiste vanemliku vastutusega isikute nõusoleku või kohtu loata.
3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?
Vanemal, kellel on lapsega seotud elukohta käsitlev määrus ja kes soovib last Ühendkuningriigist püsivalt ära viia, on õigus lapsega ilma kohtu sekkumiseta seaduslikult ümber asuda, kui tal on teise vanemliku vastutusega vanema või teise vanemliku vastutusega isiku kirjalik nõusolek. Kui nõusolekust keeldutakse, tuleb lapse Põhja-Iirimaalt püsiva äraviimise loa saamiseks esitada taotlus kohtule (1995. aasta (Põhja-Iirimaa) lastekaitsemääruse artikli 13 lõige 1).
Ühendkuningriigis on rahvusvahelise ümberasumise juhtumite korral esmatähtis kaalutlus ja otsustav tegur alati lapse heaolu. Põhja-Iirimaa perekonnaasjade kohtutes töötavad kohtunikud võtavad enne sõltumatu kohtuotsuse tegemist arvesse kogu teabe, mis on neil konkreetse juhtumi kohta olemas. Nad püüavad ennekõike teha otsuseid, mis on asjaomase lapse parimates huvides.
Kehtiva elukohta käsitleva määruse puudumise korral peaks isik, kellel on lapse eest vanemlik vastutus ja kes soovib last Ühendkuningriigist alaliselt ära viia, alati taotlema teise vanema nõusolekut või kohtu luba. Vastasel juhul võidakse tema suhtes esitada kaebus lapseröövi kohta.
4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.
Vastuses esimesele küsimusele on kirjeldatud sätteid, mis kehtivad juhul, kui laps viiakse Ühendkuningriigist seaduslikult ära kuni üheks kuuks. Isikul, kellel on lapsega seotud elukohta käsitlev määrus, on õigus viia laps välismaale kuni üheks kuuks, mistõttu ei vaja ta lapse puhkusele viimiseks teise vanema luba.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.