Õigusvaldkonna ametid

Austria

Lehekülg annab ülevaate õigusvaldkonna ametitest Austrias.

Sisu koostaja:
Austria

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Austria föderaalse justiitsministeeriumi haldusalas töötab praegu 1 964 elukutselist kohtunikku (andmed 1. septembri 2019. aasta seisuga, täistööajale taandatud töötajate arv, sealhulgas kõrgeimas üldkohtus ja föderaalses halduskohtus, kuid ilma keskasutuseta).

Kohtunikke nimetatakse ametisse ka väljaspool justiitsministeeriumi haldusala, näiteks kõrgeimasse halduskohtusse, föderaalsesse maksukohtusse ja liidumaade halduskohtutesse.

Lisaks osalevad teatavate kohtuasjade menetlemises rahvakohtunikud, kes töötavad vabatahtlikkuse alusel. Nad on kas kohtukaasistujad või vandekohtunikud kriminaalasjades ning kohtunikuabid, kellel on eripädevus muu hulgas kaubandus-, töö- ja sotsiaalõiguse asjades.

Ametis on 413 prokuröri (andmed 1. septembri 2019. aasta seisuga, täistööajale taandatud töötajate arv, sealhulgas peaprokuratuuris, kuid ilma keskasutuseta) ning 4 848 ametnikku ja lepingulist töötajat (andmed 1. septembri 2019. aasta seisuga, täistööajale taandatud töötajate arv, sealhulgas peaprokuratuuris, kuid ilma keskasutuseta), kes toetavad kohtute ja prokuratuuride tööd.

Kinnipidamisasutuste süsteemis töötab kokku 3 799 inimest (andmed 1. septembri 2019. aasta seisuga, täistööajale taandatud töötajate arv, sealhulgas vanglate direktoraadi liikmed); see arv hõlmab 3 214 vangivalvurit (sealhulgas koolitusteenistuse töötajad).

1. Kohtunikud

Kohtunike väljaõpe ja ametisse nimetamine

Üldkohtute süsteemis kohtunikuks saamiseks tuleb lõpetada õigusteaduse õpingud ning läbida praktika kohtus ja seejärel kohtuniku ettevalmistusteenistus. Igal aastal nimetatakse umbes 70–80 kohtunikukandidaati. Kohtuniku ettevalmistusteenistus (sealhulgas praktika kohtus) kestab põhimõtteliselt neli aastat ja see toimub esimese astme kohtus (Bezirksgericht), liidumaa kohtus (Landesgericht), prokuratuuris, vanglas, ohvrite kaitse või abistamise keskuses, advokaadi- või notaribüroos või Finanzprokuratur’is). Osa väljaõppest võib toimuda ka liidumaa kõrgeimas kohtus (Oberlandesgericht), kõrgeimas üldkohtus (Oberster Gerichtshof), föderaalses justiitsministeeriumis, vanglate direktoraadis, kriminaalhoolduskeskuses, eestkoste- või lastehoolekandeasutuses, õiguskaitsevoliniku büroos või asjakohases finantssektori ettevõttes. Kohtuniku ettevalmistusteenistuse lõpus tuleb teha kohtunikueksam.

Kui kohtunikukandidaat on kohtunikueksami edukalt läbinud, võib ta kandideerida vabale alalisele kohtuniku ametikohale.

Halduskohtute süsteemis kohtuniku ettevalmistusteenistust ei rakendata; halduskohtunikud peavad siiski esitama tõendid asjakohase töökogemuse kohta (näiteks haldusasutuse teenistuses töötamise kohta). Liidumaa halduskohtute ja föderaalse halduskohtu kohtunikud peavad enne ametisse nimetamist olema lõpetanud õigusteaduse õpingud ja töötanud viis aastat erialasel tööl õigusvaldkonnas. Kõrgeima halduskohtu kohtunikel peab olema kümneaastane erialane töökogemus õigusvaldkonnas.

Üldkohtu kohtunik võib asuda tööle halduskohtus. Pärast viieaastast teenistust halduskohtutes võib ka halduskohtu kohtunikke nimetada üldkohtu kohtunikeks.

Kohtunikud nimetab ametisse põhimõtteliselt liidupresident, kes enamiku kohtunikukohtade puhul on delegeerinud selle ülesande föderaalsele justiitsministrile. Liidumaade halduskohtunikud seevastu nimetab ametisse asjaomase liidumaa valitsus. Kohtunikuks saab nimetada ainult Austria kodanikke.

Rahvakohtunikke (Laienrichter/-innen) tuleb eristada elukutselistest kohtunikest. Nad ei vaja õigusalast väljaõpet ja teevad tööd vabatahtlikkuse alusel. Nad võivad olla kas kohtukaasistujad (Schöff/-innen) või vandekohtunikud kriminaalmenetlustes või kohtunikuabid (Beisitzer/-innen), kellel on eripädevus töö- ja sotsiaalõiguse valdkonna küsimustes.

Kohtunike staatus

Föderaalsetesse üld- ja halduskohtutesse nimetatud kohtunikud on föderaalametnikud. Lisaks föderaalsele põhiseadusele (Bundes-Verfassungsgesetz) on kohtunike väljaõppe ja ametialase seisundi peamine õiguslik allikas kohtunike ning prokuröride staatuse ja ülesannete seadus (Richter- und Staatsanwaltschaftsdienstgesetz). Selle seadusega reguleeritakse kohtunike ja prokuröride puhul paljusid nõudeid (sealhulgas näiteks distsiplinaarõigust ja teenistuskirjeldusi) väga sarnaselt.

Liidumaade halduskohtutesse (Landesverwaltungsgerichten) nimetatud kohtunikud on vastava liidumaa ametnikud. Nende kutsealane staatus on sätestatud föderaalses põhiseaduses ja vastava liidumaa seadustes.

Kõik elukutselised kohtunikud nimetatakse ametisse määramata ajaks ja nad jäävad pensionile selle kuu lõpus, mil neil täitub 65 eluaastat.

Vastavalt föderaalse põhiseaduse artiklitele 87 ja 88 tegutsevad kohtunikud seaduse tõlgendamisel ja kohtuasjade lahendamisel sõltumatute riiklike organitena. Selle sõltumatuse tagab kohtunike tegevusvabadus (sisuline sõltumatus) ja asjaolu, et neid ei saa ametist vabastada ega teisele ametikohale üle viia (isiklik sõltumatus). Kohtunike jaoks on siduv üksnes seadus ja nad langetavad otsuseid oma õiguslikest veendumustest lähtuvalt. Samuti ei sõltu nad muude kohtute varasematest otsustest sarnaste juhtumite puhul (pretsedentidest).

Peale olukordade, kus kohtunikud jäävad pensionile pärast seaduses sätestatud vanusesse jõudmist, võib kohtunikke nende tahte vastaselt ametist vabastada või teisele ametikohale üle viia või pensionile saata ainult erandlikel asjaoludel ja seaduses sätestatud korras ametliku kohtuotsuse alusel (föderaalse põhiseaduse artikkel 88).

Kohtunikele põhiseadusega antud eriline seisund on neil ainult kohtuniku ülesandeid täites (kui nad teevad mis tahes kohtutoiminguid vastavalt seadusele või tööjaotuse alusel). Erand on kehtestatud nn kohtumõistmist käsitlevate küsimuste (kohtusüsteemi toimimise tagamise meetmed) suhtes. Nendes küsimustes on kohtunikud sõltumatud vaid siis, kui nad menetlevad neid asju kolleegiumides või komisjonides (näiteks kohtu tööjaotuse küsimused ja ettepanekud kohtuametitesse nimetamise kohta). Muul juhul peavad nad järgima kõrgema tasandi antud juhiseid. Kohtu kindla tööjaotusega on õigussubjektile tagatud põhiseadusega ette nähtud õigus asja arutamisele seaduslikus kohtus.

Roll ja ülesanded

Kohtunikud lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Haldus- ja riigiõiguse küsimustes on neil vastavalt halduskontrolli ja põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon.

Õiguslik vastutus

Distsiplinaarkohus: kohtunikud, kes rikuvad süüliselt oma ametialaseid ja eetilisi kohustusi, annavad aru distsiplinaarkohtus. Üldkohtu kohtunike puhul tegutseb distsiplinaarkohus liidumaa kõrgeima kohtu või Austria kõrgeima kohtu juures ning koosneb üksnes kohtunikest. Distsiplinaarkohus lahendab ka prokuröride ametikohustuste rikkumisega seotud asju. Föderaalse halduskohtu kohtunike suhtes kehtib mõne erandiga sama distsiplinaarkord. Seevastu liidumaa halduskohtunike distsiplinaarkord on sätestatud liidumaade asjakohastes õigusaktides.

Kriminaalkohus: kohtunik (või prokurör), kes oma ametialaseid kohustusi süüliselt rikkudes paneb toime ka kuriteo, peab andma aru kriminaalkohtus (näiteks ametiseisundi kuritarvitamise korral).

Tsiviilkohus: isik, kes on kandnud kohtuniku (või prokuröri) ebaseadusliku ja süülise tegevuse tagajärjel kahju, võib sellise kahju hüvitamist nõuda ainult riigilt. Riik võib kohtuniku (või prokuröri) tahtliku tegevuse või raske hooletuse korral esitada tema vastu regressihagi.

2. Prokurörid

Korraldus

Põhimõtteliselt vastab prokuratuuri hierarhiline korraldus kohtu korraldusele.

Iga kriminaalasju lahendava kohtu juures (kokku 16 esimese astme kohut) on oma prokuratuur. Peale selle on olemas majanduskuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise prokuratuur (Wirtschafts- und Korruptionsstaatsanwaltschaft), mille pädevus hõlmab kogu Austria territooriumi. Iga liidumaa kõrgeimas kohtus on olemas liidumaa prokuratuur ja Austria kõrgeimas üldkohtus peaprokuratuur. Liidumaa prokuratuurid ja peaprokuratuur töötavad otse föderaalse justiitsministri alluvuses.

Prokuröride väljaõpe ja ametisse nimetamine

Prokuröride väljaõpe sarnaneb elukutseliste üldkohtu kohtunike omaga.

Prokurörina võib ametisse nimetada ainult isiku, kes vastab ka kohtunikuna ametisse nimetamise nõuetele.

Sarnaselt kohtunike ametikohtadega tuleb ka vabade alaliste prokuröri ametikohtade täitmiseks korraldada avalik konkurss. Prokuröre on õigus ametisse nimetada liidupresidendil, kuid nagu kohtunikegi puhul on ta enamiku alaliste prokuröri ametikohtade puhul delegeerinud selle õiguse föderaalsele justiitsministrile.

Prokuröride staatus

Prokuratuurid on kohtutest eraldiseisvad õigusasutused, kuid nad ei ole sõltumatud. Neil on hierarhiline struktuur ja nad peavad järgima liidumaa prokuratuuride ja föderaalse justiitsministri juhiseid.

Juhiste andmise õigus on seadusega täpselt reguleeritud. Liidumaa prokuratuur või föderaalne justiitsminister võib juhiseid anda ainult kirjalikult ja juhistele peavad olema lisatud põhjendused. Lisaks tuleb saadud juhised märkida kriminaalasja toimikusse. Enne juhise andmist peab föderaalminister konsulteerima vastava nõuandva koguga (Weisungsrat ). Föderaalne justiitsminister kannab ministrina vastutust ja on seega kohustatud teavitama parlamenti, kelle ees tal on aruandekohustus.

Prokuratuuride töötajad peavad järgima prokuratuuri juhataja juhiseid. Kui nad aga peavad saadud juhiseid seadusega vastuolus olevaiks, võivad nad nõuda kirjalikku korraldust või isegi lasta end kõnealuse kriminaalasjaga tegelemisest taandada.

Roll ja ülesanded

Prokuratuurid on kohtutest eraldiseisvad organid. Nende ülesanne on kaitsta avalikku huvi kriminaalõiguse valdkonnas. See hõlmab kriminaaluurimiste läbiviimist. Samuti vastutavad nad süüdistusaktide koostamise ja esitamise eest kriminaalmenetluses. Seetõttu nimetatakse neid ka süüdistusasutusteks.

Prokurörid vastutavad süüdistusaktide koostamise ja nende esitamise eest nii liidumaade kohtutes kui ka asjaomase liidumaa kohtu piirkonna esimese astme kohtutes. Esimese astme kohtus esitavad üldjuhul süüdistuse ringkonnaprokurörid. Nad on eripädevusega ametnikud, kuid neilt ei nõuta akadeemilise kraadi olemasolu.

Erilisel kohal on majanduskuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise prokuratuur, mille kogu riiki hõlmav pädevus laieneb ennekõike riigiametnike ametiseisundi kuritarvitamisele ja üle 5 000 000 euroste summadega seotud majanduskuritegudele. See prokuratuur on pädev menetlema ka finantskuritegusid, mis hõlmavad summat üle 5 000 000 euro, raskendavate asjaoludega seotud sotsiaalkindlustuspettuse juhtumeid, raskendavate asjaoludega seotud pankrotialaseid rikkumisi (kridaträchtiges Verhalten) ning aktsiaseltse või osaühinguid käsitlevate seadustega reguleeritud õigusrikkumisi, mis on toime pandud suurettevõtetes (mille aktsia- või osakapital on vähemalt 5 000 000 eurot või kus on üle 2 000 töötaja).

Liidumaa prokuratuurid asuvad hierarhiliselt prokuratuuridest kõrgemal ning asuvad liidumaade kõrgeimate kohtute juures Viinis, Grazis, Linzis ja Innsbruckis. Lisaks süüdistuse esitamisele liidumaade kõrgeimates kohtutes vastutavad need ka kõigi oma piirkonna prokuratuuride töö järelevalve eest ja alluvad otse föderaalsele justiitsministrile.

Ka Austria kõrgeima üldkohtu juurde loodud peaprokuratuuril on eriline positsioon. See allub otse föderaalsele justiitsministrile ja sel endal ei ole õigust anda juhiseid prokuratuuridele ja liidumaa prokuratuuridele. Samuti ei esita see süüdistusi. Selle prokuratuuri ülesanne on toetada kõrgeimat üldkohut. Sel on eelkõige õigus esitada kohtuotsuse tühisuse tuvastamise avaldusi, et tagada seaduse järgimine kriminaalasjades, milles pooltel (edasine) edasikaebamise võimalus puudub. Peaprokuratuur täidab seega tähtsat ülesannet, kaitstes õiguse ühtset kohaldamist ja tagades õiguskindluse kriminaalasjades.

Õiguslik vastutus

Prokuröride distsiplinaar-, kriminaal- ja tsiviilvastutus on reguleeritud samamoodi nagu üldkohtu kohtunike puhulgi.

3. Kohtu vanemametnikud

Korraldus

Austrias on kohtu vanemametnikud (Diplomrechtspfleger/-innen) kohtusüsteemi oluline osa. Üle 80% kõigist esimese astme kohtuotsustest teevad 760 kohtu vanemametnikku.

Vanemametnike väljaõpe

Selleks, et isik lubataks kohtu vanemametniku koolitusele, peab ta olema sooritanud keskkooli lõpueksami (Matura) või kutsekooli lõpueksami (Berufsreifeprüfung), läbinud kohtu kantseleis praktika ning sooritanud kohtu kantselei töötaja eksami ja erialase teenistuse eksami. Koolitus kestab veel kolm aastat ja hõlmab tööd kohtus, sealhulgas ettevalmistusi kohtuasjade lahendamiseks asjaomases töövaldkonnas, osalemist üldisel ja töövaldkonnapõhisel koolituskursusel ning asjakohaste eksamite sooritamist. Pärast vanemametniku eksami sooritamist ja tingimusel, et muud kohtu vanemametnike seaduse (Rechtspflegergesetz) artiklis 3 loetletud nõuded on täidetud, saab vanemametniku kandidaat föderaalselt justiitsministrilt diplomi. Diplomil peab olema täpsustatud töövaldkond. Diplomi saamise järel on vanemametniku kandidaadil õigus teha õigustoiminguid oma tööpiirkonnas Austria territooriumil ning ta võib seega tegutseda kohtu vanemametnikuna.

Liidumaa kõrgeima kohtu esimees peab seejärel kindlaks määrama kohtu, kus kohtu vanemametnik tööle asub, ja vajaduse korral ka tööperioodi. Selliselt määratud kohtus määrab kohtu juhtkond (esimees või kohtudirektor) vanemametniku mõne kohtuniku juhitava kohtuosakonna juurde või vajaduse korral mitme kohtuosakonna juurde.

Kohtu vanemametnike staatus

Kohtu vanemametnikud on eriväljaõppe saanud kohtuametnikud, kellele on Austria föderaalse põhiseaduse (artikli 87 punkt a) ja Austria kohtu vanemametnikke käsitleva seadusega usaldatud konkreetsete tsiviilasjade arutamine esimeses kohtuastmes. Nad peavad lähtuma ainult kohtuasja eest vastutava kohtuniku juhistest vastavalt kohtu tööjaotusele. Kohtunikud võivad igal ajal jätta juhtumi käsitlemise enda hooleks või selle üle võtta. Vanemametnikud võivad ainult teha otsuseid. Vanemametnike otsuseid võib vaidlustada nagu kohtunike otsuseidki. Kui vaidlusaluse summa tõttu ei ole võimalik otsust vaidlustada või saab seda üldnormide alusel vaidlustada üksnes piiratud ulatuses, on võimalik taotleda ka, et vastutav kohtunik asja üle võtaks.

Praktikas töötavad vanemametnikud enamjaolt iseseisvalt. Kohtunikult juhiste saamine ei ole igapäevane ja kohtunikud annavad juhiseid väga harva.

Roll ja ülesanded

Kohtu vanemametnikke määratakse ametisse järgmistes töövaldkondades:

  • tsiviil-, täite- ja maksejõuetusasjad (võlgade ümberkujundamine);
  • hagita asjad;
  • kinnistusregistri ja laevaregistriga seotud asjad;
  • äriregistriga seotud asjad.

Kõigis neis valdkondades töötamine nõuab erikoolitust ja spetsiaalset nimetamist kohtu vanemametnikuks, kellel on õigus nendes valdkondades tegutseda.

Pädevuse jaotus kohtunike ja kohtu vanemametnike vahel

Kohtu vanemametniku tegevusvaldkond ei hõlma kogu tööd ja kõiki otsuseid, mis eespool nimetatud valdkondades tehakse. Kohtu vanemametniku pädevusse kuuluv tegevus on konkreetselt sätestatud kohtu vanemametnikke käsitlevas seaduses ning pädevus on töövaldkonniti erinev.

Kõnealuses seaduses on sätestatud tegevusvaldkonnad üksikute töövaldkondade kaupa. Nendes tegevusvaldkondades on vanemametnikele määratud konkreetsed kohustused (näiteks maksejõuetusasjades hõlmab tegevusvaldkond pankrotiasju esimese astmete kohtutes). Loomulikult on teatavad kohustused reserveeritud kohtunikele.
Lisaks hõlmab iga tegevusvaldkond muu hulgas maksekäsumenetluse läbiviimist, kohtuotsuste õigusliku toime ja täidetavuse kinnitamist asjaomases töövaldkonnas, vanemametniku menetlustes tasuta õigusabi taotluste kohta tehtud otsuseid ning toimingute tegemist riigisisese kohtu või riigisisese ametiasutuse õigusabitaotluse alusel.

4. Advokaadid

Üldine teave

Advokaat (Rechtsanwalt) esindab ja tal on õigus esindada pooli kõigis kohtu- ja kohtuvälistes menetlustes seoses kõigi avalik-õiguslike ja eraõiguslike kohtuasjadega kõigis Austria Vabariigi kohtutes ja riigiasutustes.

Austrias advokaadina töötamiseks ei ole nõutav ametlik ametisse nimetamine, kuid advokaadi kutsealal tegutsemiseks peavad olema täidetud allpool esitatud tingimused.

Peamised advokaate reguleerivad õigusnormid: Austria advokatuuriseadus (Rechtsanwaltsordnung, RGBI nr 96/1896), advokaatide ja advokaadikandidaatide suhtes kohaldatav distsiplinaarkord (Disziplinarstatut für Rechtsanwälte und Rechtsanwaltsanwärter, BGBI nr 474/1990), advokaatide tasusid käsitlev föderaalseadus (Bundesgesetz über den Rechtsanwaltstarif BGBI nr 189/1969) ja advokaadieksamiseadus (Rechtsanwaltsprüfungsgesetz, BGBI nr 556/1985).

Kutsetegevusele esitatavad nõuded

Iga advokaadi kutsealal tegutseda soovija peab esmalt läbima Austria õiguse õpingud ja seejärel tõendama, et on ametialaselt tegutsenud õigusvaldkonnas kokku vähemalt viis aastat, millest vähemalt seitse kuud peab ta olema töötanud kohtus või prokuratuuris ja kolm aastat mõnes Austria advokaadibüroos advokaadikandidaadina.

Praktiseerimise eeldusena tuleb sooritada advokaadieksam, mille saab teha pärast kolmeaastast praktilist töökogemust, kusjuures vähemalt seitse kuud sellest ajast tuleb töötada kohtus ja vähemalt kaks aastat advokaadibüroos. Eksamilepääsu eeldusena tuleb osaleda ka kohustuslikel koolituskursustel, mille on advokaadikandidaatidele ette näinud advokatuur.

Nimetatud nõuetele vastava isiku võib kanda selle advokatuuri advokaatide nimekirja, mille tööpiirkonnas tema advokaadibüroo asub.

Teatavatel tingimustel võib ka välisriigi advokaat, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Šveitsi kodanik,

  • tegutseda Austrias ajutiselt advokaadina,
  • taotleda enda kandmist vastutava advokatuuri advokaatide nimekirja pärast seda, kui ta on sooritanud pädevuseksami, või
  • alustada Austrias kohe tegevust ilma pädevuseksamit sooritamata, kasutades talle tema päritoluriigis antud kutsenimetust, ja saada täieõiguslikuks Austria kutseala esindajaks pärast kolmeaastast tegelikku ja korrapärast kutsealal tegutsemist Austrias.

Teatavatel tingimustel võib ka GATSi osalisriigi advokatuuri liige töötada ajutiselt Austrias advokaadina, täites teatavaid täpselt piiritletud ülesandeid.

Õiguslik vastutus

Advokaat, kes rikub oma ametikohustusi või kahjustab kutseala mainet, peab andma aru kohaliku advokatuuri valitud distsiplinaarnõukogu ees. Distsiplinaarnõukogu määratavad karistused ulatuvad kuni asjaomase isiku kustutamiseni advokaatide nimekirjast. Teise astme otsuseid teeb Austria kõrgeim üldkohus neljaliikmeliste kolleegiumidena, kuhu kuulub kaks kõrgeima üldkohtu kohtunikku ja kaks advokaati.

Peale selle kohaldatakse advokaatide suhtes loomulikult ka kriminaal- ja tsiviilvastutust.

Advokatuur, Austria riiklik advokatuur

Advokatuuri (Rechtsanwaltskammer) moodustavad kõik teatava liidumaa advokaadid, kes on kantud selle liidumaa advokaatide nimekirja. Advokatuurid on avalik-õiguslikud ning autonoomsed ja sõltumatud organid.

Föderaalsel tasandil esindab Austria advokaatide üldiseid huve Austria riiklik advokatuur (Österreichischer Rechtsanwaltskammertag). Austria riiklik advokatuur koosneb Austria advokatuuridest ja selle esindajate kogu koosneb advokatuuride delegaatidest.

5. Notarid

Üldine teave

Notar on sõltumatu ja erapooletu õigusvaidluste ennetamise organ, kelle poole saab pöörduda eraõiguslike õigussuhete reguleerimiseks.

Notari peamine ülesanne on osaleda õiguslikes protsessides ja anda üldsusele õigusabi. Notar koostab avalikke dokumente, võtab hoiule kolmandate isikute vara, koostab eraõiguslikke dokumente ja esindab pooli peamiselt hagita asjades. Peale selle toimib notar kohtu esindajana hagita menetlustes. Eelkõige konsulteeritakse notariga kui nn kohtuvolinikuga pärimismenetluste raames.

Notar tagab, et surnud isiku vara hoitakse turvaliselt ja et see antakse üle õigustatud isikule. See töö nõuab eriteadmisi pärimisõiguse ja hagita menetluste kohta, mis tähendab ka seda, et eraisikud kaasavad sageli notari testamendi koostamisse ning küsivad talt üldist nõu ja soovivad, et notar esindaks neid pärimisasjades.

Notar täidab küll avalikku funktsiooni, kuid ei ole avalik teenistuja. Ta kannab notaribüroo tegevusega seoses majanduslikku riski, kuid ei tegele ettevõtlusega. Notari elukutse sarnaneb vaba elukutsega, kuid kohtuvolinikuna on ta kohtuametnik. Notarina tuleb tegutseda põhikohaga ja samal ajal ei tohi isik töötada advokaadina.

Notaribüroode arvu ja nende asukohta saab muuta föderaalse justiitsministri määrusega. 2019. aasta oktoobri seisuga oli Austrias 519 notari ametikohta.

Kutseala reguleeriv õiguslik raamistik koosneb järgmistest õigusaktidest: notariaadiseadus (Notariatsordnung, RGBI nr 75/1871), notariaalaktide seadus (Notariatsaktsgesetz, RGBI nr 76/1871), notaritasude seadus (Notariatstarifgesetz, BGBI nr 576/1973), notarieksamiseadus (Notariatsprüfungsgesetz, BGBI nr 522/1987), kohtuvolinike seadus (Gerichtskommissärsgesetz, BGBI nr 343/1970) ja kohtuvolinike tasu seadus (Gerichtskommissionstarifgesetz, BGBI nr 108/1971).

Väljaõpe

Igaüks, kes on lõpetanud õigusteaduse õpingud (Austria õiguse õpingud) ja on huvitatud notari elukutsest, peab leidma notari, kes on nõus ta tööle võtma, ja laskma end kanda notarikandidaatide nimekirja.

Notarikandidaatide nimekirja peab pädev notarite koda ja sellesse nimekirja võib notarikandidaadi kanda üksnes juhul, kui ta on läbinud õiguspraktikandina seitsmekuulise praktika kohtus või prokuratuuris ja esmakordse notarikandidaatide nimekirja kandmise ajal on tal vanust alla 35 eluaasta.

Notarieksamile saamiseks peab notarikandidaat osalema kohustuslikel koolitustel, mille on ette näinud notarite koda.

Notarieksam koosneb kahest osast.

  • Notarikandidaat võib teha esimese osa eksamist pärast seda, kui ta on olnud notarikandidaat 18 kuud, kuid ta peab selle tegema hiljemalt kandidaadiaja viienda aasta lõpus; vastasel korral kustutatakse tema nimi notarikandidaatide nimekirjast.
  • Teise osa eksamist võib teha pärast vähemalt üheaastast täiendavat töötamist notarikandidaadina. Notarieksami teine osa tuleb sooritada hiljemalt enne kandidaadiaja kümnenda aasta lõppu. Vastasel korral kustutatakse kandidaadi nimi notarikandidaatide nimekirjast.

Ametisse nimetamine

Vabad või uued notari ametikohad tuleb enne nende täitmist avaldada. Seaduse (Austria notariaadiseaduse artikkel 6) kohaselt on muu hulgas nõutav, et notari ametikohale kandideerija oleks:

  • ELi või EMP liikmesriigi või Šveitsi kodanik,
  • edukalt läbinud Austria õiguse õpingud,
  • sooritanud notarieksami ning
  • suuteline tõendama seitsmeaastast töökogemust õigusvaldkonnas, sealhulgas töötanud pärast notarieksami sooritamist vähemalt kolm aastat notarikandidaadina.

Nende põhinõuete täitmine ei anna siiski õigust notariks nimetamiseks. Ametisse nimetamise menetluse raames hindab kandidaate kohalik pädev notarite koda ja seejärel vastutava liidumaa kohtu ja liidumaa kõrgeima kohtu personalinõukogu ning nad koostavad kandidaatide pingerea, kusjuures hindamise puhul on otsustava tähtsusega praktilise töökogemuse kestus. Notarite koda ja kaks personalinõukogu esitavad igaüks föderaalsele justiitsministrile nimekirja, mis sisaldab kolme väljavalitud kandidaati. Kuigi need nimekirjad ei ole ministrile siduvad, nimetab ta praktikas ametisse ainult nimekirja kantud kandidaadi.

Isik võib notarina tegutseda kuni oma 70. sünnipäevale järgneva kalendriaasta 31. jaanuarini. Notari ametlik üleviimine teisele notari ametikohale ei ole lubatud.

Notarite järelevalve; õiguslik vastutus

Kuna notarid koostavad ametlikke dokumente ja tegutsevad kohtuvolinikena, siis tehakse nende üle erilist järelevalvet. Notarite üle järelevalve tegemine on föderaalse justiitsministri, justiitsvalitsuse ja vahetult notarite koja ülesanne.

Notarite suhtes kohaldatakse spetsiaalset distsiplinaarõigust. Distsiplinaarõigusrikkumiste eest karistab notareid esimese astme instantsina liidumaa kõrgeim kohus kui notarite distsiplinaarkohus ja teise astme instantsina Austria kõrgeim üldkohus kui notarite distsiplinaarkohus. Asja arutavasse kohtu kolleegiumisse peavad alati kuuluma ka notarid. Karistuste loetelu, mida distsiplinaarkohus võib määrata, ulatub kuni ametist tagandamiseni. Haldusrikkumiste eest määrab karistusi notarite koda.

Lisaks distsiplinaarvastutusele kohaldatakse notarite suhtes loomulikult ka kriminaal- ja tsiviilvastutust.

Kui notar tegutseb kohtuvolinikuna, käsitatakse teda kriminaalõiguse kohaldamise eesmärgil avaliku teenistujana, mistõttu võib teda vastutusele võtta ametikuriteo toimepanemise, eelkõige ametiseisundi kuritarvitamise eest. Notarite tsiviilvastutus on reguleeritud teisiti. Kui notar tegutseb kohtuvolinikuna, kehtivad tema suhtes samad vastutust käsitlevad sätted nagu kohtunike ja prokuröride suhtes. Sellepärast ei saa pooled nende vastu kahjunõudeid otse esitada, vaid peavad hüvitisnõuded esitama riigi vastu. Riik võib notari tahtliku tegevuse või raske hooletuse korral esitada tema vastu regressihagi. Väljaspool oma tegevust kohtuvolinikuna on notaril poolte ees otsene tsiviilvastutus.

Notariaadid, Austria riiklik notarite koda

Notarid, kelle büroo asub mõnel liidumaal, või asjaomase liidumaa notarikandidaatide nimekirja kantud notarikandidaadid moodustavad notariaadi. Viini, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaal, samuti Tirooli ja Vorarlbergi liidumaal on ühised notariaadid.

Notariaat vastutab kutseala au ja väärikuse säilitamise ja oma huvide esindamise eest.

Iga notariaat peab valima oma liikmete hulgast notarite koja. Notarite koda koosneb esimeheks valitud notarist ja kuuest (Viinis 12st) notarist ja kolmest (Viinis kuuest) notarikandidaadist.

Austria riiklik notarite koda koosneb liidumaade notarite kodadest. Austria riiklik notarite koda esindab notareid ning kaitseb nende õigusi ja esindab nende huve kõiki Austria notareid käsitlevates küsimustes või küsimustes, mis ulatuvad kaugemale ühest konkreetsest notarite kojast.

Seonduvad lingid

Õigusvaldkonna ametid – Austria

Viimati uuendatud: 07/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.