Õigusvaldkonna ametid

Belgia

Sellel teabelehel esitatakse teave õigusvaldkonna ametite kohta Belgias.

Sisu koostaja:
Belgia

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Sellel teabelehel esitatakse teave selliste õigusvaldkonna ametite kohta nagu:

  • prokurörid,
  • kohtunikud,
  • advokaadid,
  • notarid ja
  • kohtutäiturid.

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuur (ministère public / openbaar ministerie) koosneb eri prokuratuuridesse (parquet, auditorat) kuuluvatest õigusametnikest (magistrats/magistraten), kes täidavad oma ülesandeid selle kohtu (cour, tribunal) tööpiirkonnas, mille juures nad tegutsevad.

Kohturingkonnas (arrondissement judiciare / gerechtelijk arrondissement) tegutsevad esimese astme kohtus (tribunal de première instance / rechtbank van eerste aanleg) ja noortekohtus (tribunal de la jeunesse / jeugdrechtbank), mis on esimese astme kohtu haru, kuninglik prokurör (procureur du Roi / procureur des Konings), tema esimesed asetäitjad (premiers substituts / eerste substituten) ja asetäitjad (substituts/subsituten). Ühtlasi täidavad nad oma tööpiirkonnas süüdistaja ülesandeid väärteoasjade kohtutes (tribunal de police / politierechtbank) ja kaubanduskohtus (tribunal de commerce / handelsrechtbank).

Töökohtutes (tribunaux de travail / arbeidsrechtbanken) täidab kõnealuseid ülesandeid töökohtu prokurör (auditeur du travail / arbeidsauditeur), keda abistavad samuti asetäitjad ja vajaduse korral esimesed asetäitjad. Samu ülesandeid täidavad nad nende pädevusse kuuluvates kriminaalasjades ka kriminaalkohtus (tribunal correctionnel / correctionele rechtbank), mis on esimese astme kohtu haru, ja väärteoasjade kohtutes.

Igas apellatsioonikohtus (cour d’appel / hof van beroep) ja kõrgemas töökohtus (cour du travail / arbeidshof) tegutseb peaprokurör (procureur-général/procureur-generaal), kes juhib apellatsioonikohtu juures tegutsevaid peaprokuratuuri (parquet général/parket-generaaal) ja kõrgema töökohtu juures tegutsevaid vastava organi (auditorat général / arbeidsauditoraat-generaal) õigusametnikke ning teeb nende üle järelevalvet. Apellatsioonikohtus abistavad peaprokuröri peakohtujurist (premier avocat-général / eerste advocaat-generaal), kohtujuristid (avocats-généraux/advocaten-generaal) ja peaprokuröri asetäitjad (substituts généraux / substituten-generaal). Kõrgemas töökohtus abistavad peaprokuröri samuti peakohtujurist, kohtujuristid ja peaprokuröri asetäitjad.

Kassatsioonikohtus (Cour de cassation / Hof van cassatie) tegutseb süüdistajana kassatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör, keda abistavad peakohtujurist ja kohtujuristid. Kuigi kasutatav terminoloogia on sama, on prokuratuuril siin hoopis teistsugune funktsioon. Kassatsioonikohus ei tee sisulist otsust, vaid kontrollib menetluse seaduslikkust ja korrektsust.

Prokuratuur on konkreetsete juhtumite uurimisel ja süüdistuste esitamisel sõltumatu. See ei piira pädeva ministri õigust anda korraldus esitada süüdistus ja avaldada siduvaid kriminaalpoliitika suuniseid, sealhulgas uurimise ja süüdistuste esitamise põhimõtete valdkonnas.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuril on hulk ülesandeid ja kohustusi, mis on seotud nii kriminaal- kui ka tsiviilasjade menetlemise ja järelmeetmetega.

  • Kriminaalasjades tegutsevad süüdistajad avalikes huvides ning püüavad tagada kriminaalasjade nõuetekohase menetlemise ja lahendamise. Nad teevad seda nii kohtumenetluse enda kui ka eelneva teabe kogumise ja uurimismenetluse käigus (mille üle teeb järelevalvet kas kohtunikekolleegium (chambre du conseil / raadkamer) või kriminaalasjade kolleegium (chambre des mises en accusation / kamer van inbeschuldigingstelling)). Istungil nõuavad nad kriminaalõiguse kohaldamist ning püüavad tagada, et võetaks vajalikud meetmed määratud karistuste täideviimiseks. Vandekohtu (cour d’assises / hof van assisen) ees täidab süüdistaja ülesandeid apellatsioonikohtu peaprokurör, kes võib selle ülesande siiski delegeerida ka mõnele muule prokuratuuri liikmele.
  • Tsiviilasjas sekkub prokuratuur seaduses ette nähtud juhtudel ja kui avalik kord seda nõuab. Nendes asjades esitab prokuratuur kirjaliku või suulise arvamuse. Prokuratuuri arvamust tuleb küsida konkreetsetes asjades, mis on loetletud kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire / Gerechtelijk Wetboek) artikli 764 lõikes 1. Prokuratuur võib nõuda, et temalt küsitaks arvamust ka muudes asjades, kui ta peab seda vajalikuks, ning kohus võib talle esitada asja arvamuse saamiseks omal algatusel (kohtumenetluse seadustiku artikli 764 lõige 2).

Lisaks nimetatud põhiülesannetele tagab prokuratuur oma tööpiirkonnas ka kriminaalpoliitikaga seotud otsuste ja suuniste järgimise ning nende nõuetekohase kohaldamise.

Kriminaalpoliitika suunised kinnitab justiitsminister pärast konsulteerimist viiest apellatsioonikohtu peaprokurörist koosneva kolleegiumiga (collège des procureurs généraux / college van procureurs-generaal).

See kolleegium kuulub justiitsministri vastutusalasse ja teeb otsuseid poliitika võimalikult järjekindla väljatöötamise ja kooskõlastamise ning prokuratuuri üldise nõuetekohase toimimise nimel.

Kolleegiumi pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi ning selle otsused on siduvad apellatsioonikohtute peaprokuröridele ja kõigile nende kontrollitavatele ja juhitavatele prokuratuuri liikmetele.

Lisateavet saab prokuratuuri veebisaidilt.

Kohtunikud

Korraldus

Belgia riik on rajatud võimude, st seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu lahususe põhimõttele. Kohtusüsteem on sõltumatu.
Eristatakse kohtunikke (la magistrature assise / de zittende magistratuur) ja prokuröre (la magistrature debout / de staande magistratuur) (vt eespool).
Kohtusüsteem koosneb madalama ja kõrgema astme kohtutest, kes kõik lahendavad kohtuasju. Kohtusüsteem kontrollib ka täitevvõimu tegevuse seaduslikkust.
Üldiselt nimetatakse madalama astme kohtutes töötavaid kohtunikke «juges/rechters» ja kõrgema astme kohtutes töötavaid kohtunikke «conseillers/raadsheren».
Kohtunike ülesanne on kohaldada õigust tsiviilasjas neile esitatud olukorra või vaidluse suhtes või isikute suhtes, kes on toime pannud õigusrikkumise.
Teatavates madalama astme kohtutes mõistavad elukutselised kohtunikud õigust kõrvuti mitteelukutseliste kohtunikega. Mitteelukutselised kohtunikud töötavad järgmistes kohtutes:

  • kaubanduskohus: elukutselised kohtunikud ja mitteelukutselised kohtunikud (juges consulaires / consulaire rechters);
  • kõrgem töökohus: elukutselised kohtunikud ja mitteelukutselised kohtunikud (juges sociaux / sociale rechters);
  • täitmiskohus (tribunal de l'application des peines / strafuitvoeringsrechtbank): elukutselised kohtunikud ja mitteelukutselised kohtunikud (assesseurs en application des peines / assessoren in strauitvoeringszaken).

Prokuratuuril on kohtusüsteemis täita konkreetne sotsiaalne ülesanne, mis hõlmab lisaks kriminaalõigusnormide järgimisele tsiviilõigusliku iseloomuga ülesandeid töö-, noorte- ja kaubandusõiguse valdkonnas.

Juhtimine ja tugi

Kohtute kolleegium

Kohtud on osa kohtuvõimust. Demokraatlikus õigusriigis aitavad nad neile seadusandja poolt antud volituste piires sõltumatul, erapooletul ja professionaalsel viisil kaasa konfliktide lahendamisele või ennetamisele. Nad järgivad õigusnorme ja kasutavad kättesaadavaid ressursse, et tagada parim võimalik kvaliteet.
Kohtute kolleegium (Collège des cours et tribunaux / College van de hoven en rechtbanken) abistab kohtuid nende põhiülesande täitmisel järgmisega:

  • nõuab läbipaistval, professionaalsel ja põhjendatud viisil vajalikke ressursse ja tagab nende optimaalse kasutamise;
  • tegutseb väliste sidusrühmade ees eestkõnelejana kohtute juhtimise küsimustes;
  • abistab kohtute juhtimisel.

Prokuratuuri kolleegium

Lisaks viiele peaprokurörile kuuluvad prokuratuuri kolleegiumi (Collège du ministère public / College van het openbaar ministerie) riigiprokurör (procureur fédéral / federale procureur), kolm kuningliku prokuröri nõunikku (Conseil des procureurs du Roi / Raad van procureurs des Konings) ja töökohtu prokuröri nõunik (Conseil des auditeurs du travail / Raad van arbeidsauditeurs). Koos käsitlevad nad prokuratuuri hea juhtimistavaga seotud küsimusi.
Peaprokuröride kolleegiumi esimees on ka prokuratuuri kolleegiumi esimees.
Esiteks aitab prokuratuuri kolleegium juhtida peaprokuröride kolleegiumi kehtestatud kriminaalpoliitika elluviimist. Teiseks hoolitseb ta selle eest, et teabevahetus, teadmushaldus, arvutistamine, töökoormuse mõõtmine, tööprotsessid, statistika ja inimressursside strateegiline juhtimine oleks võimalikult heal tasemel.. Lisaks pakub ta õigusasutustele, täpsemalt peaprokuröridele, kõrgemate töökohtute juures tegutsevatele peaprokuratuuridele (auditorats généraux du travail / arbeidsauditoraten), kuninglikele prokuratuuridele (parquets du procureur du Roi / parketten van de procureur des Konings), kõrgemate töökohtute juures tegutsevatele prokuratuuridele (auditorats du travail/arbeidsauditoraten) ja riigiprokuratuurile (parquet fédéral/federaal parket) juhtimistuge.
Prokuratuuri kolleegium võtab nende ülesannete täitmiseks kõik vajalikud meetmed ning võib esitada siduvaid soovitusi ja suuniseid.
Kolleegium kohtub korra nädalas. Ta konsulteerib regulaarselt justiitsministriga.

Arvamused

Kohtunike nõuandekogu

Kohtunike nõuandekogu (Conseil consultatif de la magistrature / Adviesraad van de magistratuur) esindab kohtuid ametiasutuste ees seoses kohtunike staatuse, töötingimuste ja õigustega.

Kohtusüsteemi autonoomsed ja föderaalorganid

Kõrgem kohtunõukogu
Kontroll ja arvamused

Kõrgem kohtunõukogu (Conseil supérieur de la Justice / Hoge Raad voor Justitie) peab aitama Belgia kohtusüsteemil tõhusamalt toimida, täites olulist rolli kohtunike valimisel ja ametisse nimetamisel, tehes selle toimimise väliskontrolli, eelkõige auditite, konkreetsete uurimiste, kaebuste menetlemise ja arvamuste esitamise kaudu.
Kõrgem kohtunõukogu on parlamendist, valitsusest ja kohtutest sõltumatu.

Kohtunike Koolituse Instituut

Koolitus

Kohtunike Koolituse Instituut (Institut de formation judiciaire / Instituut voor Gerechtelijke Opleiding) on sõltumatu föderaalasutus, mis vastutab kohtunike ja kohtutöötajate tervikliku arengu- ja koolituspoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest ning aitab kaasa kvaliteetsele õigusemõistmisele.

Advokaadid

Roll ja ülesanded

Advokaat (avocat/advocaat) on õigusvaldkonna- ja kohtusüsteemi amet. Advokaatide eetikakoodeks tagab tema täieliku sõltumatuse. Lisaks on ta kohustatud hoidma ametisaladust.

Advokaat on koolitatud tegutsema eri õigusvaldkondades, mis on sageli omavahel seotud (äriühinguõigus, haldusõigus, planeerimisõigus, maksuõigus, perekonnaõigus jne). Oma karjääri jooksul võivad advokaadid spetsialiseeruda ühele või mitmele valdkonnale, kus nad on omandanud suurema asjatundlikkuse.

Advokaat mitte üksnes ei abista kliente kohtus, vaid kõikides olukordades, kus võib õigusnõustamist tarvis minna: kas esindajana, dokumentide koostajana või isegi moraalse toe pakkujana.

Üldiselt täidab advokaat kolme liiki ülesandeid:

  • nõustamine,
  • lepitamine,
  • kaitsmine.

Advokaat võib esindada klienti kõikides Belgia kohtutes (väärteoasjade kohtus, rahukohtus (justice de paix / vredegerecht), esimese astme kohtus, kaubanduskohtus, töökohtus, apellatsioonikohtus, kõrgemas töökohtus, vandekohtus, Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsevas riiginõukogus (Conseil d'État / Raad van State)) ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutes.

Advokaat abistab klienti ka vahekohtu- või lepitusmenetluses, vaidluste kohtuvälisel lahendamisel või koosolekutel.

Advokaat ei sekku üksnes konflikti korral. Nad annavad ka nõu või koostavad või toimetavad dokumente, hoides sageli ära vajaduse kohtusse pöörduda.

Advokaat abistab klienti ka kinnisvara üürimise/rentimise või ostmise korral, äriühingu loomisel, võlgade maksmisega hättajäämisel, uue tööandjaga töölepingu sõlmimisel, õnnetuse või kallaletungi ohvriks langemisel, kohtusse kutsumisel, partnerist lahkuminekul jne.

Advokaat kõigile

Väikese sissetulekuga inimestele on seadusega ette nähtud tasuta õigusabi (aide juridique / juridische bijstand, varasem nimetus pro deo) ja menetlusabi (assistance judiciaire / rechtsbijstand).

Tasuta õigusabi annab võimaluse kasutada advokaadi teenuseid kas täiesti tasuta või osalise tasu eest. Tasuta õigusabi antakse kahel tasandil:

  • esmane tasuta õigusabi (aide juridique de première ligne / eerstelijnsbijstand) on kättesaadav kõigile sissetuleku suurusest olenemata. See tähendab, et advokaadi abi saab lühemateks konsultatsioonideks igal ajal (permanence/permanentie): esmane õigusnõu, teabenõu jne.
    Esmast tasuta õigusabi annavad õigusabikomisjonid (Commissions d’Aide Juridique / Commissies voor Juridische Bijstand);
  • teisene tasuta õigusabi (aide juridique de deuxième ligne / tweedelijnsbijstand) on kättesaadav isikutele, kelle puhul on täidetud teatavad finantstingimused või kes on teatavas olukorras. See abi on olenevalt konkreetsetest asjaoludest tasuta või osaliselt tasuta ja võimaldab lasta määrata kohtu-, haldus- või lepitusmenetluse jaoks advokaadi, kes nõustab klienti põhjalikumalt.
    Teisest tasuta õigusabi annavad tasuta õigusabi bürood (Bureaux d’Aide Juridique / Bureaus voor Juridische Bijstand).

Menetlusabi tähendab täielikku või osalist vabastamist menetluskuludest (kantselei- või registreerimiskulud (droit de greffe / griffierechten või droits d’enregistrement / registratierechten), kohtutäituri (huissiers de justice / rechtsdeurwaarders), notari (notaires/notarissen) või eksperdiarvamuse tasud). Menetlusabi saamiseks peab klient kas otse või advokaadi vahendusel pöörduma tasuta õigusabi büroosse.

Vastutavad asutused

Kõik advokaadid kuuluvad advokatuuri (barreau/balie). Praegu on Belgias 25 advokatuuri.

Prantsus- ja saksakeelsete advokatuuride ühendus (Ordre des barreaux francophones et germanophone / Kammer der französischsprachigen und deutschsprachigen Rechtsanwaltschaften (AVOCATS.BE)) on kõikide riigi prantsus- ja saksakeelsete kogukondade advokatuuride esindusorganisatsioon (sinna kuulub 11 prantsuskeelset advokatuuri ja üks saksakeelne advokatuur).

Flaami advokatuuride ühendus (Orde van Vlaamse Balies (OVB)) on kõikide riigi hollandikeelsete kogukondade advokatuuride esindusorganisatsioon (sinna kuulub 13 advokatuuri).

Advokaadi elukutse kohta saab teavet järgmistelt veebisaitidelt.

Juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta.

Notarid

Notarid on riigiametnikud, kelle on ametisse nimetanud kuningas ning kelle peamine ülesanne on nende juuresolekul sõlmitud ametlike dokumentide tõestamine. Seaduse kohaselt peab teatavate dokumentide puhul olema kaasatud notar, et kinnitada poolte vahel sõlmitud kokkulepe (ametlikud dokumendid (actes authentiques / authentieke akten)). Nii näiteks tuleb kinnisvara müümisel kasutada notari teenuseid. Lisaks ametlike dokumentide koostamisele võib notari teenuseid vaja minna pärandvara jagamiseks, erakokkuleppe koostamiseks, arvamuse saamiseks jne.

Notarite pädevus hõlmab kolme olulist valdkonda:

  • asjaõigus (vara müük, laenamine jne);
  • perekonnaõigus (abieluleping, pärimine, lahutus jne) ning
  • äriõigus (äriühingute asutamine jne).

Belgias on olemas Riiklik Notarite Koda (Chambre nationale des notaires / Nationale Kamer van Notarissen). Selle peamised eesmärgid on:

  • esindada Belgia notareid ametiasutuste ees oma pädevuse piires,
  • kinnitada kutse-eetika koodeks,
  • esitada notarite kodadele soovitusi, mis aitavad säilitada ametialast distsipliini.

Provintsi tasandi kojad on kutseala distsiplinaarorganid: nende põhiülesanded on tagada kutse-eetika koodeksist kinnipidamine ja lahendada ametialaseid vaidlusi (sh menetleda kaebusi). Mis puudutab kaebusi, siis notarite jaoks on loodud ka riiklik vahendusteenistus (www.ombudsnotaire.be).

Belgias on olemas ka Belgia Notarite Kuninglik Ühendus (Fédération Royale du Notariat Belge (Fednot) / Koninklijke Federatie van het Belgisch Notariaat (Fednot)). See on kutseliit, mis toetab notareid õiguslike arvamuste, nõuannete ja soovitustega notaribüroode juhtimise, infotehnoloogialahenduste, koolituse ja avalikkusega suhtlemise kohta. Belgia Notarite Kuningliku Ühenduse võrgustikku kuulub 1150 notaribürood, kus töötab 1550 notarit ja 8000 notari abilist.

Lisateavet saab Belgia Notarite Kuningliku Ühenduse veebisaidilt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäitur on õigusvaldkonna ametiisik. Samas loetakse seda kutset vabaks õiguskutseks (profession libérale). Ehk kohtutäitur on ühest küljest ametiisik ja teisest küljest oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

Kohtutäitur on õigusvaldkonna ametiisik tänu sellele, et riik on talle delegeerinud osa avalikust võimust. Seetõttu ei saa ta keelduda vastamast sekkumispalvele, välja arvatud olukorrad, kus kutse-eetika või seadus seda nõuavad. Nii on see näiteks juhul, kui tegemist on huvide konfliktiga või palve on ebaseaduslik. Kohtutäitur ei tegutse kunagi omal algatusel, vaid alati kellegi palvel, kes on talle ametliku ülesande andnud. Iga ülesande puhul peab ta järgima mitmesuguseid seadusest tulenevaid nõudeid. Lisaks sellele võib kohtutäitur nõuda oma toimingute eest tasu, et katta oma kulud osaliselt või täielikult.

Vaba elukutse esindajana töötab kohtutäitur iseseisvalt ja erapooletult. Ta kasutab oma ametikogemust kõigi abivajajate aitamiseks. Ta ei saa ametiasutustelt palka, hüvitist ega muud tasu. Ta peab ise kandma kõik oma kulud.

Kohtutäituri ülesanded võib jagada kahte üldkategooriasse: nn kohtuvälised meetmed (interventions extrajudiciaires / buitengerechtelijke tussenkomsten, nagu võlgade kohtuväline sissenõudmine või faktiliste asjaolutuvastamine) ja nn kohtulikud meetmed (interventions judiciaires / gerechtelijke tussenkomsten, mis tähendab otsuse kättetoimetamist või täitmist). Sekkumiste käigus on sageli tema kohuseks teavitada isikuid nende õiguste teostamise võimalustest ja vastata küsimustele oma rolli kohta. Ei ole vahet, kas kohtutäitur tegutseb asjaomase isiku huvides või võtab meetmeid selle isiku suhtes.

Igas kohturingkonnas on kohtutäiturite koda (chambre/kamer), millesse kuuluvad kõik selle ringkonna kohtutäiturid. Koja peamised ülesanded on tagada, et ringkonna kohtutäiturid järgiksid nende suhtes kehtivaid distsiplinaareeskirju ja õigusnorme, ning lahendada kohtutäiturite vahel tekkida võivaid vaidlusi.

Belgias on olemas ka Belgia Riiklik Kohtutäiturite Koda (Chambre nationale des huissiers de justice de Belgique / Nationale Kamer van Gerechtsdeurwaarders van België), mille peamised eesmärgid on järgmised:

  • tagada ühtne distsipliini ja kutse-eetika koodeksi järgimine kohtutäiturite seas,
  • kaitsta oma liikmete huve ja
  • esindada neid.

Lisateavet saab Belgia Riikliku Kohtutäiturite Koja veebisaidilt.

Muu

Kohtunikke ja prokuröre abistavad mitmesugused haldus- ja õigusametnikud: kohtuametnikud, õigusnõunikud, juristid, kantselei- ja haldustöötajad.

Igal istungil abistab kohtunikku kohtusekretär (greffier/griffier). Kohtusekretär valmistab ette kohtuniku töö, näiteks paneb kokku istungiks vajalikud materjalid. Istungi ajal protokollib ta istungi käigu ja ütlused ja tagab kõigi vajalike dokumentide nõuetekohase koostamise. Kohtusekretär täidab ja koordineerib kohtukantselei (greffe/griffie) ülesandeid. Igal kohtul on kantselei, mille eesotsas on vanemkohtusekretär (greffier en chef / hoofdgriffier). Kantseleis võib olenevalt kohtu suurusest töötada üks või mitu kohtusekretäri. Kohtusekretäre võivad omakorda aidata haldustöötajad.

Referendid (référendaires/referendarissen) on juristid, kes aitavad kohtunikel valmistada ette kohtulahendeid. Nad aitavad koostada kohtutoimikuid ühe või mitme kohtuniku vastutusel ja juhendamisel. Nad analüüsivad toimikuid, tõstatatud õigusküsimusi ja valmistavad ette kohtulahendeid.

Ka prokurörid võivad paluda referentidel oma toimikute õiguslikke aspekte ette valmistada. Prokuratuuris nimetatakse neid prokuratuurireferendiks (juristes du parquet / parketjuristen). Prokuratuurireferendid tegelevad õigusliku analüüsiga, juhivad uurimisi või valmistavad ette kohtukutsete ja prokuröri määruste õiguslikud aspektid ühe või mitme prokuröri juhendamisel ja vastutusel.

Igal prokuratuuril on kantselei, mida juhib vanemsekretär. Need sekretärid abistavad prokuröre uurimisel, dokumentidega tegelemisel ja toimikute koostamisel. Nad ajakohastavad prokuratuuri dokumente ja registreid, peavad arhiivi jne. Sekretäride arv oleneb prokuratuuri suurusest. Sekretäre võivad omakorda aidata haldusametnikud.

Kohtu- ja prokuratuuri kantseleides töötab arvukalt haldusametnikke. Haldusametnikud haldavad menetletavate asjade toimikuid ja andmebaasidesse sisestatavaid andmeid. Teised haldusametnikud tegelevad postiga ja dokumentide klassifitseerimisega ning võtavad vastu kantselei külastajaid.

Lisateavet nende ametite kohta saab sellest dokumendist  PDF (378 Kb) fr.

Tasuta õigusnõustamist pakkuvad organisatsioonid

Igal kodanikul on õigus esmasele tasuta õigusnõustamisele, mida pakuvad õigusvaldkonna töötajad. Tegemist on esmase tasuta õigusabiga (vt eespool):

  • praktiline teave,
  • õigusteave,
  • esmane õiguslik arvamus või
  • suunamine eriorganisatsiooni juurde.

Juhtumit ei lahendata kohe, vaid antakse esmased juhtnöörid. Sellist õigusabi pakutakse kohtumajades (palais de justice), õiguskeskustes (maisons de justice / justitiehuizen), teatavates kohalikes haldusasutustes (administrations communales / gemeentelijke diensten), enamikes avalikes sotsiaalhoolekandekeskustes (centres publiques d'action sociale / openbare centra voor maatschappelijk welzijn) ja mitmesugustes mittetulundusühingutes, mis osutavad õigusteenuseid.

Lisateavet saab veebibrošüürist „Tasuta õigusabi: õiguskaitse parem kättesaadavus“.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet saab Föderaalse Avaliku Õigusteenistuse (justiitsministeerium) veebisaidilt.

Viimati uuendatud: 10/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.