Õigusvaldkonna ametid: sissejuhatus
Peamised õigusvaldkonna ametid Bulgaarias on järgmised: prokurör, uurija, kohtunik, advokaat, notar, eraõiguslik kohtutäitur, avalik-õiguslik kohtutäitur ja registrikohtunik. Need õigusvaldkonna ametid on reguleeritud Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse ja kohtute seaduse sätetega.
Prokurörid
Korraldus
Bulgaaria Vabariigi prokuratuur koosneb peaprokurörist, kõrgemast kassatsiooniprokuratuurist, kõrgemast haldusprokuratuurist, riiklikust uurimisteenistusest, apellatsiooniprokuratuuridest, eriapellatsiooniprokuratuuridest, sõjaväe apellatsiooniprokuratuurist, ringkonnaprokuratuuridest, eriprokuratuurist, sõjaväe ringkonnaprokuratuuridest ja piirkondlikest prokuratuuridest. Ringkonnaprokuratuuride struktuur hõlmab ringkondlikke uurimisosakondi ning eriprokuratuuri koosseisu kuulub uurimisosakond. Ringkonnaprokuratuuride raames tegutsevad haldusõiguse osakonnad, mille koosseisu kuuluvad prokurörid osalevad haldusmenetlustes.
Prokuratuur on ühtne ja tsentraliseeritud. Kõik prokurörid ja uurijad alluvad peaprokurörile. Iga prokurör annab aru vastavale kõrgema astme prokurörile ning kõik prokurörid ja uurijad alluvad vastava prokuratuuri juhile. Sõjaväeprokurörid ja -uurijad on oma ametiülesannete täitmisel sõltumatud sõjaväe juhtkonnast.
Peaprokuröri nimetab ametisse (ja vabastab ametist) Bulgaaria Vabariigi president kõrgema justiitsnõukogu (Висш съдебен съвет) ettepanekul. Peaprokuröri ametiaeg on seitse aastat ning teda ei saa nimetada ametisse teiseks ametiajaks.
Prokurörid nimetatakse ametisse, neid edutatakse, nad viiakse üle madalamale ametikohale, nad viiakse üle teisele ametikohale ja vabastatakse ametist kõrgema justiitsnõukogu otsusega.
Prokuröri ametikohad ja nõutav varasem kogemus on järgmised:
- kõrgema kassatsiooniprokuratuuri prokurör ja kõrgema haldusprokuratuuri prokurör – vähemalt 12aastane õigusalane töökogemus;
- apellatsiooniprokuratuuri prokurör, sõjaväe apellatsiooniprokuratuuri prokurör ja eriapellatsiooniprokuratuuri prokurör – vähemalt kümneaastane õigusalane töökogemus; eriapellatsiooniprokuratuuri prokuröril peab olema vähemalt 12aastane töökogemus, kusjuures vähemalt kaheksa aastat peab ta olema töötanud prokuröri või uurijana;
- ringkonnaprokuratuuri prokurör, sõjaväe ringkonnaprokuratuuri prokurör, eriprokuratuuri prokurör – vähemalt kaheksa-aastane õigusalane töökogemus; eriprokuratuuri prokuröril peab olema vähemalt kümneaastane töökogemus, kusjuures vähemalt viis aastat peab ta olema töötanud prokuröri või uurijana;
- piirkondliku prokuratuuri prokurör – vähemalt kolmeaastane õigusalane töökogemus;
- nooremprokurör – eelnev kogemus ei ole nõutav.
Pärast viieaastast töötamist hinnatakse põhjalikult prokuröri tegevust. Positiivse hinnangu korral kinnitatakse prokurör alaliselt ametisse kõrgema justiitsnõukogu otsusega.
Roll ja ülesanded
Peaprokurör juhib prokuratuuri ning annab prokuratuuri tegevusega seoses juhiseid ja suuniseid; koos ministeeriumi juhtivate töötajate ja riigiasutustega moodustab ta spetsiaalseid asutustevahelisi üksusi, mille ülesanne on pakkuda abi uurimiste käigus, mida toimetatakse peaprokuröri määratud prokuröri menetluslike suuniste kohaselt. Peaprokurör võib suunata asju konstitutsioonikohtusse.
Prokurör juhib uurimist juhtiva prokurörina. Ta võib esitada vastuväiteid ja taotleda õigusvastaste meetmete tühistamist või muutmist ettenähtud tähtaja jooksul ja seaduses sätestatud tingimustel. Ta võib peatada meetme rakendamise seni, kuni vastuväidet on arutanud asjaomane asutus. Kõigi prokuratuuri toimingute ja aktide peale võib esitada apellatsiooni vahetult kõrgemal asuvale prokuratuurile, välja arvatud juhul, kui need toimingud ja aktid peab läbi vaatama kohus. Kõrgema astme prokurör või kõrgema astme prokuratuuri prokurör võib teha toiminguid, mis kuuluvad tema alluvuses töötavate prokuröride pädevusse, ning ta võib kirjalikult peatada või tühistada madalama astme prokuröride otsused seaduses sätestatud juhtudel.
Oma ülesannete täitmisel on prokurörid sõltumatud ja nad tegutsevad kooskõlas õigusnormidega. Prokurörid on poliitiliselt neutraalsed ning oma otsuste tegemisel tuginevad nad seadustele ja menetletavas asjas kogutud tõenditele; nad juhinduvad oma südametunnistusest ja sisemistest veendumustest.
Lisateavet leiate Bulgaaria Vabariigi prokuratuuri (Прокуратурата на Република България) veebisaidilt.
Bulgaaria prokuröride ühendus on vabatahtlik apoliitiline ühendus, kuhu kuuluvad isikud, kes töötavad või on töötanud riigi prokuratuurisüsteemis. Ühenduse eesmärk on tuua kokku kogu riigi prokurörid ning olla foorumiks, kus jagada vajalikku teavet ja vahetada arvamusi prokuröritööga seonduvates küsimustes; samuti on ühenduse eesmärk arendada rahvusvahelisi suhteid teiste riikide prokuratuuride ja prokuröridega. Lisateavet leiate ühenduse veebisaidilt aadressil apb.prb.bg.
Uurijad
Kohtute seaduse kohaselt on Bulgaaria Vabariigi uurijatel kohtuniku ja prokuröri staatus.
Uurimisasutused on riiklik uurimisteenistus, ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevad ringkondlikud uurimisosakonnad ning eriprokuratuuri juurde kuuluv uurimisosakond. Sofia linnaprokuratuuri uurimisosakonnal on ringkondliku uurimisosakonna staatus.
Riiklikku uurimisteenistust juhib peaprokurör kas otse või teenistuse direktori kaudu, kellele peaprokurör on delegeerinud juhtimise seoses uurimiste läbiviimisega. Riikliku uurimisteenistuse direktor vastutab riikliku uurimisteenistuse teenistuses olevate uurijate ja muu personali haldusalase ja korraldusliku juhtimise eest ning annab ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevate ringkondlike uurimisteenistuste uurijatele metoodikajuhiseid.
Ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevad ringkondlikud uurimisosakonnad ja eriprokuratuuri juurde kuuluv uurimisosakond koosnevad uurijatest.
Ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevad ringkondlike uurimisosakondade uurijad ja eriprokuratuuri juurde kuuluva uurimisosakonna uurijad toimetavad uurimisi seoses juhtumitega, mille on neile määranud vastava prokuratuuri haldusjuht.
Kriminaalmenetlusega seotud ülesannete täitmisel tegutsevad uurimisasutused prokuröri juhtimisel ja tema järelevalve all.
Uurijate poolt uurimise käigus tehtud korraldused on siduvad kõigi riigiasutuste, juriidiliste isikute ja kodanike jaoks.
Kohtunikud
Bulgaarias nimetatakse kohtunikud ametisse, neid edutatakse, nad viiakse üle madalamale ametikohale, nad viiakse üle teisele ametikohale ja vabastatakse ametist kõrgema justiitsnõukogu otsusega.
Korraldus
Nõutava kogemusega kohtunike jaoks on olemas järgmised ametikohad:
- kõrgema kassatsioonikohtu kohtunik ja kõrgema halduskohtu kohtunik – vähemalt 12aastane õigusalane töökogemus;
- apellatsioonikohtu kohtunik, sõjaväe apellatsioonikohtu kohtunik, kriminaalasjade eriapellatsioonikohtu kohtunik – vähemalt kümneaastane õigusalane töökogemus; kriminaalasjade eriapellatsioonikohtu kohtunikul peab olema vähemalt 12aastane töökogemus, kusjuures vähemalt kaheksa aastat peab ta olema töötanud kriminaalasju menetleva kohtunikuna;
- ringkonnakohtu kohtunik, halduskohtu kohtunik, sõjaväekohtu kohtunik, kriminaalasjade erikohtu kohtunik – vähemalt kaheksa-aastane töökogemus; kriminaalasjade erikohtu kohtunikul peab olema vähemalt kümneaastane töökogemus, kusjuures vähemalt viis aastat peab ta olema töötanud kriminaalasju menetleva kohtunikuna;
- piirkondliku kohtu kohtunik – vähemalt kolmeaastane õigusalane töökogemus;
- nooremkohtunik – eelnev kogemus ei ole nõutav.
Pärast viieaastast töötamist hinnatakse põhjalikult kohtuniku tegevust. Positiivse hinnangu korral kinnitatakse kohtunik alaliselt ametisse kõrgema justiitsnõukogu otsusega.
Bulgaaria Kohtunike Liit loodi 28. märtsil 1997. aastal Sofias. Liidul oli 30 asutajaliiget, sealhulgas kõrgema kassatsioonikohtu kohtunikud ning ringkonnakohtute ja piirkondlike kohtute kohtunikud kogu riigist.
Praegu toimiv liit on mitteametlik kutseorganisatsioon, mis on 1919. aastal asutatud ja kuni 1945. aastani tegutsenud Bulgaaria Kohtunike Liidu õigusjärglane. Liit ühendab kohtunikkonda ja tema eesmärk on kaitsta kutseala huve ning arutada probleeme ja leida neile lahendusi.
Lisateavet leiate Bulgaaria Kohtunike Liidu (Съюза на съдиите в България) veebisaidilt.
Bulgaaria Kohtunike Ühendus loodi eesmärgiga tagada kodanikele õiglus, läbipaistvus ja juurdepääs õigusemõistmisele.
Kohtusüsteemi raames püüab ühendus teha tööd kooskõlas põhiseaduse ja õigusaktidega, järgides samal ajal kutseala eetika norme. Lisateavet leiate Bulgaaria Kohtunike Ühenduse veebisaidilt aadressil https://judgesbg.org.
Roll ja ülesanded
Bulgaaria Kohtunike Liit koostab dokumente, sealhulgas kohtunike suhtes algatatud distsiplinaarmenetluste kohta, tegutseb vahendajana kohtunike ja teiste riigiametnike vahelistes vaidlustes, abistab seadusandjaid õigusloomeprotsessis, registreerib toiminguid ja annab välja oma ajakirja.
Kohtunikuabid ja prokuröriabid
Kohtunikuabid töötavad ringkonna- ja halduskohtutes, apellatsioonikohtutes, kõrgemas kassatsioonikohtus ja kõrgemas halduskohtus.
Prokuröriabid töötavad ringkonna- ja apellatsiooniprokuratuurides, kõrgemas kassatsiooniprokuratuuris ja kõrgemas haldusprokuratuuris.
Isiku, kes vastab kohtuniku, prokuröri või uurija ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele ning kes on läbinud kohtuametnike konkursi, võib nimetada kohtunikuabiks või prokuröriabiks.
Kohtunikuabid nimetab ametisse vastava kohtu haldusjuht. Prokuröriabid nimetab ametisse peaprokurör või vastava prokuratuuri haldusjuht.
Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid
Advokaadid
Bulgaarias on advokaadi kutseala reguleeritud põhiseadusega. Advokaadina võib tegutseda ainult isik, kes on andnud nõuetekohase vande ja kes on kantud advokatuuri registrisse. Ringkonnakohtu igal tööpiirkonnal on oma advokatuur. See allub Sofias asuvale kõrgemale advokatuurinõukogule. Advokaatide staatus, õigused ja kohustused on reguleeritud Bulgaaria advokatuuriseadusega.
Kõrgem advokatuurinõukogu on juriidiline isik, mis koosneb advokatuuride esindajatest, kusjuures esindatuse suhe on järgmine: üks delegaat 40 advokaadi kohta.
Kõrgem advokatuurinõukogu kutsub kokku ja korraldab Bulgaaria advokaatide peaassamblee kohtumisi, täidab selle otsuseid ning valmistab ette ja esitab aruanded peaassambleele, määrab kindlaks advokaatide esialgsed ja iga-aastased osamaksed nõukogu eelarvesse, annab välja advokatuuriseaduse kohaseid korraldusi, teeb otsuseid advokatuuride peaassambleede õigusvastaste otsuste peale ja advokatuurinõukogude valimise seaduslikkuse suhtes esitatud kaebuste kohta, teeb otsuseid advokatuurinõukogude otsuste (mis käsitlevad advokaadi ametikohale praktikale lubamist) ja advokaatide registreerimisest keeldumise suhtes esitatud kaebuste ja protestide kohta, tagab rahalised vahendid kõrgema kontrollinõukogu ja kõrgema distsiplinaarkohtu tegevusega seotud kulutuste jaoks ja kinnitab need kulutused.
Kõrgem advokatuurinõukogu peab ühte advokaatide, ühte nooremadvokaatide ja ühte advokaadibüroode registrit ning ühte nende välismaalastest advokaatide registrit, kellel on õigus tegutseda Bulgaaria kohtutes kaitsjana.
Õigusvaldkonna andmebaas
Lisateavet leiate veebisaidilt Висшия адвокатски съвет.
Notarid
Korraldus
Notar on isik, kelle riik on määranud tegema seaduses sätestatud notaritoiminguid. Oma ülesannete täitmisel on notar sõltumatu ja peab tuginema üksnes seadusele. Järelevalvet kõigi notarite tegevuse õiguspärasuse ja notarite koja põhikirjale vastavuse üle teeb justiitsminister.
Notari staatus, õigused ja kohustused on reguleeritud Bulgaaria notarite ja notaritoimingute seadusega.
Roll ja ülesanded
Notarite koda (Нотариалната камара) on Bulgaaria Vabariigi notarite organisatsioon, mis asutati notarite ja notaritoimingute seaduse alusel. Kõik ametisse nimetatud notarid on automaatselt notarite koja liikmed. Notarite koda on Sofias asuv juriidiline isik.
Notarite koja juhtorganid on peaassamblee, notarite nõukogu, järelevalvenõukogu ja distsiplinaarkomisjon. Notarite koda esindab notarite koja esimees.
Notarite koda korraldab ja toetab notarite tegevust, kaitseb ja edendab notari kutseala mainet ning arendab suhteid sarnaseid ülesandeid täitvate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Lisateavet leiate veebisaidilt Нотариалната камара.
Muud õigusvaldkonna ametid
Eraõiguslikud kohtutäiturid
Eraõiguslik kohtutäitur on isik, kellele riik teeb ülesandeks eraõiguslike nõuete täitmisele pööramise ja avalike nõuete sissenõudmise. Eraõiguslik kohtutäitur tegutseb vastava ringkonnakohtu geograafilises tööpiirkonnas.
Eraõiguslike kohtutäiturite koja missioon on edendada kutseala mainet ja parandada täitemenetlust Bulgaarias, toetades samas koja liikmeid ja kaitstes avalikke huve.
Õigusvaldkonna andmebaas
Eraõiguslike kohtutäiturite koda (Камарата на частните съдебни изпълнители) peab eraõiguslike kohtutäiturite registrit.
Register on avalik ja sellele pääseb juurde koja veebisaidi kaudu. Igal isikul on õigus registriga tutvuda ja teha sellest väljavõtteid (eraõiguslike kohtutäiturite seadus).
Eraõiguslikud kohtutäiturid peavad esitama justiitsministeeriumile poolaastaaruandeid ja iga-aastaseid tegevusaruandeid. Nende aruannete põhjal loob, haldab ja arendab justiitsministeerium kohtuliku täitemenetluse infosüsteemi. Infosüsteemi kasutamise eest küsib justiitsministeerium tasu vastavalt ministrite nõukogu poolt heakskiidetud hinnakirjale. Ametlik juurdepääs infosüsteemile on tasuta riigiasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ja kohalike haldusasutuste jaoks ning isikute jaoks, kes täidavad ülesandeid avalikes huvides.
Avalik-õiguslikud kohtutäiturid
Avalik-õiguslikud kohtutäiturid jõustavad eraõiguslikke nõudeid. Riik võib teha avalik-õiguslikele kohtutäituritele ülesandeks nõuda sisse ka avalikke nõudeid seaduses sätestatud konkreetsetel juhtudel.
Avalik-õiguslike kohtutäiturite arvu määrab kindlaks justiitsminister.
Nendes piirkondlikes kohtutes, kus ei ole avalik-õiguslikke kohtutäitureid, täidavad nende ülesandeid piirkondliku kohtu kohtunikud, kelle on määranud asjaomase kohtu esimees. Sellest asjaolust teavitatakse justiitsministrit.
Avalik-õiguslikud kohtutäiturid määrab ametisse justiitsminister konkursi tulemuste alusel. Justiitsminister võib kavandada konkursi läbiviimise piirkondliku kohtu esimehe ettepanekul.
Bulgaaria Avalik-Õiguslike Kohtutäiturite Ühendus (Асоциацията на държавните съдебни изпълнители в България) on sõltumatu ja vabatahtlik kutseorganisatsioon, mis kaitseb Bulgaaria avalik-õiguslike kohtutäiturite kutsealaseid, intellektuaalseid, kultuurilisi, sotsiaalseid ja materiaalseid huve, edendades samas kutseala populaarsust ja aidates parandada selle mainet riigis ja ühiskonnas.
Õigusvaldkonna andmebaas
Avalik-õiguslike kohtutäiturite registriga (Регистърът на държавните съдебни изпълнители) võib tutvuda ka avalik-õiguslike kohtutäiturite ühenduse veebisaidil.
Registrikohtunikud
Registrikohtunikud täidavad oma ülesandeid piirkondlikes kohtutes.
Nad annavad korralduse kinnistusregistri kannete tegemiseks, heakskiitmiseks või kustutamiseks või keelduvad selliste kannete tegemisest ning otsustavad väljavõtete ja tõendite väljastamise üle. Nad teevad seaduses sätestatud notariaalseid ja muid tehinguid. Registrikohtunikud võivad tegutseda üksnes oma kohtupiirkonnas.
Registrikohtunike arvu määrab kindlaks justiitsminister.
Nendes piirkondlikes kohtutes, kus registrikohtunik puudub või kus registrikohtunik ei saa oma ülesandeid täita, täidab registrikohtuniku kohustusi piirkondliku kohtu kohtunik. Sellest asjaolust tuleb teavitada justiitsministrit.
Justiitsminister võib määrata registrikohtuniku ülesandeid täitma ka sama kohtu juures tegutseva avalik-õigusliku kohtutäituri.
Registrikohtunikud määrab ametisse justiitsminister konkursi tulemuste alusel. Justiitsminister võib kavandada konkursi läbiviimise piirkondliku kohtu esimehe ettepanekul.
Bulgaaria Registrikohtunike Ühendus on sõltumatu ja vabatahtlik kutseorganisatsioon, mis kaitseb Bulgaaria registrikohtunike kutsealaseid, intellektuaalseid, kultuurilisi, sotsiaalseid ja materiaalseid huve, edendades samas kutseala populaarsust ja aidates parandada selle mainet riigis ja ühiskonnas. Lisateavet leiate ühenduse veebisaidilt aadressil http://www.basv.free.bg.
Lähemat teavet kohtuametnike kohta leiab siit (378 Kb)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.