Õigusvaldkonna ametid

Saksamaa

Sellel teabelehel esitatakse teave õigusvaldkonna ametite kohta Saksamaal.

Sisu koostaja:
Saksamaa

Prokurör

Roll ja ülesanded

Prokuratuur (Staatsanwaltschaft) on sõltumatu ja kohtutega samaväärne karistusõigusorgan. Prokuratuur vastutab eeluurimiste juhtimise, süüdistuste esitamise, süüdistuste esindamise eest kohtus ja süüdimõistvate kohtuotsuste täitmisele pööramise eest. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, vastutab prokuratuur ka väärtegude korral süüdistuste esitamise eest.

Prokuratuur peab alati sekkuma, kui tegemist on õigusrikkumisega, mille eest võib isikule süüdistuse esitada, tingimusel et selleks on piisavalt alust (seaduslikkuse põhimõte). See tähendab, et enne süüdistuse esitamise otsuse tegemist peab prokuratuur uurima ja õiguslikult analüüsima kõiki talle teatavaks saanud asjaolusid. Ta peab seda tegema objektiivselt ja erapooletult: ta peab uurima nii kahtlustatavat süüstavaid kui ka õigustavaid asjaolusid. Kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, peab ta esitama süüdistuse. Väärteomenetluses võib prokuratuur jätta süüdistuse esitamata, kui süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Teatavatel seaduses sätestatud tingimustel on vaja ka selle kohtu nõusolekut, kes on pädev asja arutama. Süüdistatava suhtes võib kohaldada ka teatavaid kohustusi ja ettekirjutusi, mille täitmisel menetlus lõpetatakse.

Kriminaalmenetluse raames uurimist läbi viies võib prokuratuur kasutada kolmandate isikute, näiteks politseiametnike, maksuameti uurijate ja tolliametnike abi. Need isikud peavad järgima prokuratuuri juhiseid.

Kriminaalasja kohtus arutamise eelduseks on süüdistuse esitamine. Kui välja arvata mõned üksikud erandid seoses väiksemate õigusrikkumistega, peab süüdistuse esitama alati prokuratuur. Prokurör osaleb tavaliselt kohtumenetluses prokuratuuri esindajana.

Prokuratuur osaleb nii esimese astme menetluses kui ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses.

Kohtulikul arutelul peab prokurör süüdistuse ette lugema. Tal on õigus küsitleda süüdistatavat ja tunnistajaid ning taotleda tõendite kogumist. Kohtuliku arutelu lõpus esitab prokurör lõpukõne, hinnates faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üldjuhul taotleb ta süüdistatavale teatavat konkreetset karistust või tema õigeksmõistmist.

Prokuratuuri, kohtu ja süüdistatava nõusolekul võib kohtuasja selles menetlusetapis lõpetada. Seda võib teha näiteks juhul, kui pärast kohtulikku arutelu leitakse, et süüdistatava süü ei ole suur.

Kui prokuratuur on veendunud, et kohtuotsus tuleks faktilise või õigusliku asjaolu alusel läbi vaadata, võib ta otsuse edasi kaevata. Ta võib seda teha ka süüdistatava kasuks.

Korraldus

Prokuratuur tegutseb iga esimese astme või apellatsioonikohtu (Landgericht) ja liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht) ning Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu (Bundesgerichtshof) juures. Prokuratuuril on hierarhiline struktuur.

Saksamaa föderaalse süsteemi tõttu tuleb eristada liiduvalitsuse pädevusi ja liidumaade (Länder) pädevusi.

Liidumaade prokuratuurid (Staatsanwaltschaften der Länder)

Liidumaade prokuratuurid on pädevad esitama süüdistust kõigi teiste õigusrikkumiste eest peale nende, mille korral esitab süüdistuse Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör (Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof). Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör ja liidumaade prokuratuurid on erinevad ja eraldiseisvad organid ning tegutsevad oma tasandil. Föderaaltasandi prokuratuuri ja liidumaade tasandi prokuratuuride vahel puudub hierarhiline seos. Erandjuhtudel võib Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör siiski anda oma pädevusse kuuluvaid asju üle liidumaade prokuratuuridele või võtta üle nende pädevusse kuuluvaid asju.

Kõigil 16 liidumaal on oma prokuratuur. Prokuratuuride korraldust kirjeldatakse allpool.

Igal esimese astme või apellatsioonikohtul (Landgericht) on oma prokuratuur, mis täidab prokuratuuri ülesandeid ka asjaomase kohtu tööpiirkonda kuuluvate esimese astme kohtute (Amtsgerichte) jaoks.

Kõik esimese astme või apellatsioonikohtute prokuratuurid alluvad vastava liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht) juures tegutsevale peaprokuratuurile, mis omakorda annab aru asukohajärgse liidumaa justiitsministeeriumile.

Peaprokuratuurid (Generalstaatsanwaltschaften) vastutavad liidumaade kõrgema astme kohtutele esitatavate kassatsioonkaebuste eest. Kui selline menetlus kuulub Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu pädevusse, on süüdistaja liidu peaprokurör.

Lisateavet prokuratuuride kohta leiate föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebisaidilt kohtuid ja prokuratuure (Gerichte und Staatsanwaltschaften) käsitlevast osast. Paljudel prokuratuuridel on ka oma veebisait, mille leiab liidumaade õigusportaalidest.

Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör (Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof)

Saksamaa Liitvabariigis on õigusemõistmine põhimõtteliselt liidumaade pädevuses (põhiseaduse artiklid 30, 92 ja 96). Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokuratuur on liiduvalitsuse ainus prokuratuur. Seda nimetatakse ka liiduprokuratuuriks (Bundesanwaltschaft). Lisaks liidu peaprokurörile töötavad seal teised liiduprokurörid, vanemprokurörid, prokurörid ja muud töötajad. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsevat liiduprokuratuuri juhib liidu peaprokurör.

Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör tegutseb nõustajana süüdistuse esitamisel kõigi selliste raskete riigivastaste kuritegude eest, millega seatakse suurel määral ohtu Saksamaa sisejulgeolek (eelkõige terrorikuriteod) või välisjulgeolek (riigireetmine ja spionaaž). Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör võib teatavatel kohtute seaduse (Gerichtsverfassungsgesetz, GVG) § 120 lõikes 2 sätestatud tingimustel võtta endale vastutuse süüdistuse esitamise eest muude riigivastaste kuritegude korral. Seda nimetatakse evokatsiooniõiguseks. Liidu peaprokurör vastutab ka süüdistuste esitamise eest rahvusvahelise kriminaalõiguse rikkumist käsitleva seadustiku (Völkerstrafgesetzbuch) alusel ning osaleb apellatsiooni- ja kaebuste läbivaatamise menetlustes Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu (Bundesgerichtshof) kriminaalkolleegiumides.

Liidu peaprokuröri nimetab föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministri ettepanekul ametisse liidupresident. Nimetamise peab heaks kiitma Saksamaa Liidunõukogu (Bundesrat). Liidu peaprokuröri töö üle teeb järelevalvet föderaalne justiits- ja tarbijakaitseminister. Ministril ei ole siiski õigust teha järelevalvet liidumaade prokuröride üle või anda neile juhiseid.

Kohtunik

Korraldus

Peamine õigusakt, mis reguleerib nii föderaalsete kui ka liidumaade kohtute kohtunike tegevust, on Saksamaa kohtunike seadus (Deutsches Richtergesetz, DRiG). Lisasätteid võib leida ka liidumaa tasandi õigusaktidest.

Liidumaade justiitsministeeriumid teevad järelevalvet kohtunike töö üle liidumaa tasandil. Föderaaltasandi kohtute (välja arvatud Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu (Bundesverfassungsgericht)) kohtunike töö üle teeb järelevalvet asjaomane liiduministeerium.

Roll ja ülesanded

Elukutselised kohtunikud ja kohtukaasistujad (Berufsrichter und Laienrichter)

Elukutselised kohtunikud (Berufsrichter) töötavad kas föderaalsetes või liidumaa kohtutes. Liidumaa tasandil töötavad kohtunikud langetavad otsuseid esimese astme kohtus (Amtsgericht), esimese astme või apellatsioonikohtus (Landgericht) või liidumaa kõrgeimas üldkohtus (Oberlandesgericht). Enamik kohtunikke töötab liidumaa tasandil.

Liidukohtunikud (Bundesrichter) võivad olla ametis Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtus (Bundesverfassungsgericht), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas üldkohtus (Bundesgerichtshof), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas töökohtus (Bundesarbeitsgericht), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas maksukohtus (Bundesfinanzhof), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas sotsiaalkohtus (Bundessozialgericht), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas halduskohtus (Bundesverwaltungsgericht) või Saksamaa Liitvabariigi patendikohtus (Bundespatentgericht).

Kriminaalmenetlustes arutavad kohtuasju lisaks elukutselistele kohtunikele ka kohtukaasistujad (Laienrichter). Kohtukaasistujad kutsutakse seda ülesannet täitma ja selle eest neile palka ei maksta. Teoreetiliselt võib isiku määrata kohtukaasistujaks ka tema nõusolekuta ning ta võib selle ülesande täitmisest keelduda ainult erandlikel asjaoludel. Kohtukaasistujad osalevad esimese astme kohtu istungitel ning kriminaalasjade ja alaealisi käsitlevate asjade arutamisel esimese astme või apellatsioonikohtutes.

Põhimõtteliselt on kohtukaasistujatel elukutseliste kohtunikega samaväärne hääleõigus, st nad langetavad koos elukutseliste kohtunikega ühise otsuse selle kohta, kas süüdistatav on süüdi ning millist karistust kohaldada.

Kohtute seaduse (GVG) § 36 kohaselt valitakse kohtukaasistujad iga viie aasta järel. Kohtukaasistujateks võivad olla ainult Saksamaa kodanikud (GVG § 31) ja sellesse ametisse ei määrata järgmisi isikuid (GVG § 33):

  • alla 25aastased või üle 70aastased isikud ja isikud, kes oleksid kohtukaasistujaks asumise päeval üle 70aastased;
  • isikud, kelle elukoht ei ole asjaomase kohtu tööpiirkonnas;
  • isikud, kes ei sobi kohtukaasistujaks tervislikel põhjustel;
  • isikud, kes ei sobi kohtukaasistujaks ebapiisava saksa keele oskuse tõttu;
  • isikud, kes on maksejõuetud.

Kohtukaasistujaks ei tohi olla järgmised isikud:

  • isikud, kes on tunnistatud kohtumäärusega avalikku teenistusse sobimatuks või kellele on määratud tahtliku õigusrikkumise eest karistuseks üle kuuekuuline vabadusekaotus, või
  • isikud, kes on uurimise all seoses õigusrikkumisega, mille tõttu nad võidakse tunnistada avalikku teenistusse sobimatuks (GVG § 32).

Kohtukaasistujatel on õigus saada hüvitist saamata jäänud töötasu eest. Summa suurus on kindlaks määratud kohtumenetluses osalevate isikute tasustamise ja neile hüvitiste maksmise seadusega (Justizvergütungs- und -entschädigungsgesetz) (GVG § 55). Liidumaad jagavad selgitavaid brošüüre, milles kohtukaasistujatele antakse teavet nende ülesannete kohta. Need brošüürid on kättesaadavad ka internetis. Liidumaad pakuvad ka kohtukaasistujatele mõeldud koolitust.

Kohtu vanemametnik

Kohtu vanemametnikud (Rechtspfleger) on Saksamaa kohtute teenistuses olevad ametnikud. Riigivõimu kolmanda haru teise sambana piirduvad nende ülesanded eelkõige hagita asjadega (sealhulgas pärimisasjad, hooldusõiguse asjad, mitmesugused laste ja lapsendamisega seotud asjad, kinnistusraamatu toimingud, äri-, ühistu- ja partnerlusregistrite toimingud, ühingute registreerimisega seotud asjad, abieluvararegistri toimingud, laevakinnistusraamatu toimingud jne). Nad tegutsevad lisaks veel paljudes muudes kohtute pädevusse kuuluvates valdkondades, näiteks maksekäsumenetlustes, tasuta õigusabi, sundtäitmise, sundmüügi ja pankrotivara haldamise, maksejõuetuse, kulude kindlaksmääramise ja süüdimõistvate kohtuotsuste täitmisele pööramise valdkonnas, ning osalevad Saksamaa Liitvabariigi patendikohtu menetlustes ja rahvusvahelise õiguskorra tagamises.

Esimese astme kohtutes töötab praegu rohkem kohtu vanemametnikke kui kohtunikke. Kohtu vanemametnike ülesanded ja vastutus on kindlaks määratud kohtu vanemametnike seaduses (Rechtspflegergesetz, RPflG). Nii nagu kohtunikud on ka kohtu vanemametnikud oma ülesandeid täites ja otsuseid tehes erapooletud ja sõltumatud ning tuginevad üksnes seadustele ja muudele õigusaktidele. Nende otsuseid saab edasi kaevata tavapärase apellatsioonimenetluse korras.

Andmebaasid

Üldsusele on kättesaadavad järgmised õigusvaldkonna ameteid käsitlevad veebisaidid:

Teavet saab ka Saksamaa Kohtunike Liidu (Deutscher Richterbund) veebisaidilt ja Saksamaa Kohtute Vanemametnike Liidu (Bund Deutscher Rechtspfleger) veebisaidilt.

Advokaat

Saksamaal on ligikaudu 166 000 advokaati. Nad peavad läbima samasuguse õigusalase väljaõppe nagu kohtunikud ning neil on õigus oma kliente nõustada ja esindada kõikides õigusküsimuses. Neil on lubatud tegutseda nii kohtusaalis kui ka väljaspool seda: Saksa õiguses ei ole ette nähtud eraldi ainult kohtus esindamise õigusega advokaate. Põhimõtteliselt on advokaatidel õigus esindada oma kliente kõigis Saksamaa kohtutes. Ainsaks erandiks on juhud, kui advokaat soovib esindada oma klienti Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas üldkohtus arutatavas tsiviilasjas – sellisel juhul kehtivad osalemise suhtes erinõuded. Erandiks on ka ettevõtte juristid (Syndikusanwälte), kes on palgatud tööandjat õigusküsimustes nõustama ja esindama. Ettevõtte juristidel ei ole lubatud oma tööandjat teatavates kohtutes esindada.

Advokaatide suhtes kohaldatakse föderaalset advokaatide seadust (Bundesrechtsanwaltsordnung, BRAO). Seda õigusvaldkonna ametit reguleerivad ka täiendavad kutsetegevuse normid, nimelt advokaatide kutseala tegevusjuhend (Berufsordnung der Rechtsanwälte, BORA) ning konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud advokaatide tegevusjuhend (Fachanwaltsordnung, FAO). Advokaatide tasustamine on kindlaks määratud advokaatide tasustamise seadusega (Rechtsanwaltsvergütungsgesetz, RVG).

Advokaadid võivad kuuluda ühte 27st piirkondlikust advokatuurist (Rechtsanwaltskammern) või Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu advokatuuri. Advokatuurid annavad loa advokaadi kutsealal tegutsemiseks. Nad teevad muu hulgas ka järelevalvet selle üle, et advokaadid täidaksid oma kutsealast tulenevaid kohustusi.

Andmebaasid

Põhjalikku teavet advokaadikutse kohta saab föderaalse advokatuuri (Bundesrechtsanwaltskammer, BRAK) veebisaidilt. Saksamaa Advokaatide Liit (Deutscher Anwaltverein, DAV), mis on suurim sõltumatu Saksamaa advokaate ühendav organisatsioon, pakub advokaadikutse kohta samuti mitmesugust teavet (kättesaadav ka inglise ja prantsuse keeles).

Advokaadi leidmisel on abiks järgmised veebisaidid: Saksamaa ametlik advokaatide register (Bundesweites Amtliches Anwaltsverzeichnis), kus on esitatud kõigi advokaatide nimekiri (saksa ja inglise keeles), ning föderaalne advokaate käsitleva teabe teenistus (Deutsche Anwaltauskunft).

Patendivolinik

Saksamaal tegutseb ligikaudu 3500 patendivolinikku. Patendivolinikud on tavaliselt saanud ülikoolitasemel teadusliku või tehnilise hariduse ja läbinud seejärel täiendava õiguskoolituse. Nende tegevus piirdub klientide nõustamise ja esindamisega tööstusomandiõiguste valdkonnas (eelkõige seoses patentide, kasulike mudelite, kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega), keskendudes eeskätt taotluste esitamise ja järelevalvemenetlustele. Patendivolinikel on õigus esindada oma kliente Saksamaa Patendi- ja Kaubamärgiametis, Saksamaa Liitvabariigi patendikohtus ja teatavatel asjaoludel ka Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas üldkohtus. Esimese astme või apellatsioonikohtutes ja liidumaa kõrgeimates üldkohtutes võivad nad üksnes esitada arvamusi kliendi juhtumiga seoses ning neil ei ole õigust ise hagi esitada.

Patendivolinike suhtes kehtib patendivolinike seadus (Patentanwaltsordnung, PAO) ning patendivolinikud on Patendivolinike Koja (Patentanwaltskammer) liikmed.

Andmebaasid

Patendivolinike Koja veebisaidil on esitatud teave selle kutseala kohta. Sealt võib leida ka Saksamaa patendivolinike ametliku andmebaasi (Bundesweites Amtliches Patentanwaltsverzeichnis).

Notar

Saksamaal tegutseb praegu peaaegu 7000 notarit. Põhimõtteliselt peavad nad olema läbinud samasuguse õigusalase väljaõppe nagu kohtunikud. Notarid pakuvad sõltumatut, erapooletut ja objektiivset nõu ja tuge oluliste tehingute tegemisel ja õigusküsimuste lahendamisel selliselt, et vältida kohtuvaidlusi. Nende kõige tähtsam ülesanne on õigustehingute tõestamine.

Saksamaa föderaalsest struktuurist tulenevalt on olemas eri liiki notareid. Enamikus liidumaades täidavad notarid oma ülesandeid põhitegevusalana (elukutselised notarid (Nurnotariat)). Ent mõnel liidumaal tegutsevad notarid nii notari kui ka advokaadina (advokaat-notar (Anwaltsnotariat)). Kõik notarid määrab ametisse ja nende tegevuse üle teeb järelevalvet asjaomase liidumaa justiitsasutus (Landesjustizverwaltung).

Notari kutseala reguleerib föderaalne notariaadiseadus (Bundesnotarordnung, BNotO). Notarite tasustamine on kindlaks määratud kulusid puudutava seadusega (Kostenordnung, KostO).

Notarid kuuluvad vastavatesse piirkondlikesse notarite kodadesse.

Andmebaasid

Põhjalikku teavet mitmesuguste notari kutsealaga seotud teemade kohta saab Föderaalse Notarite Koja (Bundesnotarkammer) veebisaidilt. Sellel veebisaidil olev notarite andmebaas (Verzeichnis der Notare) on abiks notari leidmisel. Teave on esitatud saksa, inglise, prantsuse ja hispaania keeles.

Muud õigusvaldkonna ametid

Õigusteenuste seaduses (Rechtsdienstleistungsgesetz, RDG) määratletud õigusvaldkonna ametid

Õigusteenuste seadus võimaldab võlgade sissenõudjatel, pensionikonsultantidel ja välisriigi õigusele spetsialiseerunud õigusteenuseosutajatel osutada kohtuväliseid õigusteenuseid. Teatavatel juhtudel võivad võlgade sissenõudjad ja pensionikonsultandid esindada oma kliente ka kohtus. Selleks peavad nad olema registreeritud teenuseosutajad (heakskiidu saamiseks esitatakse kohtule taotlus). Kõikide registreeritute nimed kantakse õigusteenuste registrisse.

Õigusnormidega ei ole nõutud, et need õigusteenuseosutajad oleksid koja või konkreetse kutseliidu liikmed. Mõned võlgade sissenõudjad ja pensionikonsultandid kuuluvad kutseliitudesse, millest suurimad on Saksamaa Inkassofirmade Liit (Bundesverband Deutscher Inkassounternehmen), Saksamaa Õigusnõustajate/Õigusteenuseosutajate Liit (Bundesverband Deutscher Rechtsbeistände/Rechtsdienstleister) ja Saksamaa Pensionikonsultantide Liit (Bundesverband der Rentenberater).

Andmebaasid

Saksamaa õigusportaali kaudu on võimalik kasutada õigusteenuste registrit, mis sisaldab õigusteenuseosutajate nimekirja ja registreerimise eest vastutavate kohtute loetelu. Ohtralt lisateavet ,leiab järgmiste organisatsioonide veebisaitidelt: Saksamaa Inkassofirmade LiitSaksamaa Õigusnõustajate/Õigusteenuseosutajate Liit ja Saksamaa Pensionikonsultantide Liit.

Tasuta õigusteenuseid osutavad organisatsioonid

Saksamaal on arvukalt heategevusorganisatsioone, kes pakuvad tasuta õigusnõu (vastavalt õigusteenuste seaduse (Rechtsdienstleistungsgesetz) §-dele 6 ja 8). Peamised sellist nõu pakkuvad ühendused on:

Seotud lingid

Liiduvalitsuse ja liidumaade õigusportaal

Föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi teave kohtute ja prokuratuuride kohta

Föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium

Hamburgi liidumaa justiitsministeerium

Berliini liidumaa justiitsministeerium

Baieri liidumaa justiitsministeerium

Saksamaa Kohtunike Liit

Föderaalne advokatuur

Saksamaa ametlik advokaatide andmebaas

Saksamaa Advokaatide Liit

Föderaalne advokaate käsitleva teabe teenistus

Patendivolinike Koda

Notarite andmebaas

Föderaalne Notarite Koda

Õigusteenuste register

Saksamaa Töötajate Heaolu Liit

Caritas

Diakonie

Juudi sotsiaalhoolekande organisatsioon

Saksamaa Punane Rist

Ühiskondlik sotsiaalhoolekande organisatsioon

Viimati uuendatud: 10/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.