Õiguselukutsed – sissejuhatus
Itaalia peamised õiguselukutse esindajad on kutselised kohtunikud (magistrati), sealhulgas otsuseid langetavad kohtunikud (giudici), prokuratuuri juristid (pubblici ministeri), advokaadid ja notarid.
Otsuseid langetavad kohtunikud ja prokuratuur
Süsteem, mille järgi kohtunikud ja prokuratuuri juristid oma õigusalaseid ülesandeid täidavad, on sätestatud põhiseaduses.
Kohtunikud
Õigust mõistetakse rahva nimel. Kohtunikud alluvad ainult seadustele (põhiseaduse artikkel 101).
Süsteem, mille järgi kohtunikud oma õiguslikke ülesandeid täidavad, on sätestatud ja reguleeritud õigussüsteemi seadustes.
Ei ole lubatud luua erakorralisi või erikohtuid, vaid ainult tavakohtute juurde kuuluvaid erikodasid. Seadustes on sätestatud, kuidas ja millal võib avalikkus õigusemõistmises otseselt osaleda.
Kohtuniku amet täidetakse avaliku konkursi alusel. Siiski võib ametisse määrata aukohtunikke, kes võivad täita kõiki tavakohtuniku ülesandeid.
Autonoomia ja sõltumatus
Kohus on autonoomne asutus, mis ei sõltu valitsuse teistest harudest (põhiseaduse artikkel 104).
Selle sõltumatuse tagab kohtunike ülemkogu (Consiglio Superiore della Magistratura) – isereguleeriv asutus, mis vastutab kohtunike ametisse määramise ning neile ülesannete jagamise, nende üleviimise, edutamise ja neile distsiplinaarmeetmete määramise eest (põhiseaduse artikkel 105).
Ainuke kohtunike vaheline erinevus on nende töö laad.
Nad määratakse ametisse alaliselt ja neid ei saa ametist vabastada või nende tööd peatada ilma kohtunike ülemkogu otsuseta, mis tehakse kohtusüsteemis kehtestatud põhjustel ja tagatistega, või asjaomase kohtuniku nõusolekul.
Prokuratuuri juristid
Korraldus
Põhiseaduses on sätestatud ka prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia põhimõtete järgimine (artikkel 107).
Artiklis 112 on sätestatud kuritegude kohustusliku kohtu alla andmise põhimõte: kui pädevat prokuröri on teavitatud süüteost, peab ta läbi viima uurimise ning esitama selle tulemused koos vastavate taotlustega hindamiseks kohtunikule. Kriminaalmenetluse algatamise kohustus aitab tagada prokuratuuri sõltumatust oma töös ning toetab kõigi inimeste võrdsust seaduse ees.
Prokuratuur töötab kassatsioonikohtu, apellatsioonikohtute, tavakohtute ning alaealiste asjade kohtute juures.
Ülesanded ja kohustused
Prokuratuur osaleb kõigis kriminaalmenetlustes ning tegutseb riigi nimel. Prokuratuuri juristid osalevad tsiviilmenetlustes juhul, kui see on seadustes ette nähtud (nt teatavates perevaidlustes, õigus- ja teovõimeta isikutega seotud kohtuasjades jne).
Kantselei ja sekretariaadi töötajad
Kohtukantseleides ja prokuratuuri sekretariaatides töötavad mitut liiki haldustöötajad (juhatajad, ametnikud, kohtusekretärid, arveametnikud, asetäitjad jne), kes värvatakse avalikel konkurssidel eksamitulemuste põhjal ning kes on ministeeriumide riikliku kollektiivlepingu raames avalikud teenistujad.
Nad töötavad justiitsministeeriumi kohtute korralduse, töötajate ja talituste osakonna
(Dipartimento dell’organizzazione giudiziaria, del personale e dei servizi) alluvuses ning täidavad registrite pidamise ja toimikute haldamisega seotud ülesandeid ja abistavad kohtuid ja prokuröre igat liiki menetlustes.
Nende koolitamise eest vastutab justiitsministeeriumi töötajate ja koolituste peadirektoraat (Direzione Generale del Personale e della Formazione).
Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid ja notarid
Advokaadid
Advokaat on sõltumatu spetsialist, kes esindab ja abistab oma kliente (üksikisikuid, äriühinguid või valitsusasutusi) tsiviil-, kriminaal- või halduskohtus.
Advokaat kaitseb klienti esindamist käsitleva kokkuleppe ning makstud tasu alusel.
Iga kohtu juurde kuulub kohalike advokaatide nõukogu (Consiglio dell’ordine).
Riigi tasandil on olemas riiklik advokatuur (Consiglio Nazionale Forense).
31. detsembri 2012. aasta seadusega nr 247 on õiguse alal praktiseerimise kohta kehtestatud uued sätted.
Notarid
Notar on sõltumatu spetsialist, kes täidab avalikke ülesandeid: notari töö on kinnitada tema juuresolekul allkirjastatud dokumentide autentsust.
Notari elukutsele kohaldatakse 16. veebruari 1913. aasta seadust nr 89, mis käsitleb notari elukutset ja notariaalarhiivide eeskirju.
Asjaomane riiklik asutus on riiklik notarite koda (Consiglio Nazionale del Notariato).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.