Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Õigusvaldkonna ametid

Luksemburg

Sellel lehel esitatakse ülevaade erinevatest õigusvaldkonna ametitest.

Sisu koostaja:
Luksemburg

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Sellel lehel esitatakse teave õigusvaldkonna ametite kohta (ameti kirjeldus, kutsealale juurdepääsu tingimused jne).

Ülevaade kohtusüsteemist

Luksemburgi kohtud jagunevad üldkohtuteks ja halduskohtuteks. Sellise korralduse aluseks on vaidluste laad.

Üldkohtute (l'ordre judiciaire) hulka kuulub kolm rahukohut (justices de paix), kaks ringkonnakohut (tribunaux d'arrondissement) ja üks ülemkohus (Cour Supérieure de Justice), mis omakorda koosneb apellatsioonikohtust (Cour d'Appel) ja kassatsioonikohtust (Cour de Cassation). Need kohtud on eelkõige pädevad arutama tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja tööõigusega seotud vaidlusi. Kohtukoosseisu kuuluvad kohtunikud (magistrats du siège) ja prokurörid (substituts või procureurs) on osa üldkohtute süsteemist.

Halduskohtud (l'ordre administratif) koosnevad esimese astme halduskohtust (Tribunal administratif) ja kõrgemast halduskohtust (Cour administrative). Need kohtud arutavad vaidlusi haldus- ja maksuküsimustes (otsesed maksud).

Põhiseaduskohus (Cour constitutionnelle) koosneb üldkohtute ja halduskohtute kohtunikest. Põhiseaduskohus tagab, et õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega, mis on riigi ülim seadus.

Kohtunikud

Kohtunikuks saamiseks on kaks võimalust:

Ametissemääramine konkursi alusel

Tulevased kohtunikud, st nooremkohtunikud, nimetatakse ametisse konkursi alusel. Konkursil osalemiseks peab kandidaat:

  1. olema Luksemburgi kodanik;
  2. omama kõiki kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi ning andma nõutava hea maine tagatise;
  3. olema omandanud Luksemburgi ülikoolis diplomi õigusteaduskonna lõpetamise kohta, mis vastab õigusteaduste magistrikraadile, või välismaa ülikoolis diplomi õigusteaduskonna lõpetamise kohta, mis vastab õigusteaduste magistrikraadile, mida tunnustab kõrghariduse eest vastutav ministeerium vastavalt 18. juuni 1969. aasta seaduse (mis käsitleb kõrgharidust ja välisriikide kraadide ja diplomite tunnustamist, koos tervishoiuministri kinnitatud tööpraktika tunnistusega) muudatustele;
  4. oskama piisaval tasemele letseburgi, prantsuse ja saksa keelt;
  5. olema läbinud vähemalt 12-kuulise kohtuniku- või notariõppe;
  6. vastama füüsilise ja psüühilise tervise nõuetele, mida kontrollitakse meditsiinilise ja psühholoogilise läbivaatuse käigus.

Nooremkohtunike värbamise ja koolituse komisjon, mis koosneb üksnes kohtunikest (edaspidi „komisjon“), korraldab uute kohtunike värbamiseks konkursi. Konkursil tuleb sooritada kolm kirjalikku tsiviilõiguse- ja menetluse, karistusõiguse ja kriminaalmenetluse ning haldusõiguse ja haldusmenetluse eksamit. Eksamid kujutavad endast sisuliselt kohtuotsuse eelnõu koostamist. Konkursi läbimiseks peavad kandidaadid saama vähemalt kolm viiendikku kõigi eksamite kogupunktisummast ja vähemalt pool iga eksami maksimaalsest punktisummast. Komisjon koostab kandidaatide pingerea lõpptulemuste alusel. Ametisse nimetatakse pingerea alampiiri ületavad kandidaadid.

Ametissemääramine varasema kogemuse alusel

Tegemist on teisese värbamisviisiga, mida kasutatakse juhul, kui nooremkohtunike arvu, mille igal aastal määrab kindlaks justiitsminister, ei ole võimalik konkursi alusel täita.

Oma kandidatuuri esitamiseks:

  1. peab isik vastama teatavatele konkursil osalemiseks esitatud, eelkõige punktides 1–4 ja punktis 6 esitatud nõuetele;
  2. peab isik olema omandanud diplomi õigusteaduskonna lõpetamise kohta;
  3. peab isik olema tegutsenud kokku viis aastat advokaadi kutsealal.

Komisjon vestleb iga kandidaadiga isiklikult. Vestlustel osaleb psühholoog, kes annab iga kandidaadi kohta põhjendatud arvamuse. Valikukriteeriumideks on Luksemburgi õiguse alase täiendkursuse tulemused, kohtunikukoolituse lõpueksami tulemus, töökogemus, võimalikud täiendavad kutseoskused ja avaldatud materjal. Kandidaadid valib välja komisjon.

Põhiseadusega on tagatud kohtukoosseisu kuuluvate kohtunike poliitiline sõltumatus. Seega ei ole kohtunikke võimalik tagandada. Kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku võib ametist tagandada või tema volitused võib peatada vaid kohtuotsusega. Lisaks on kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku üleviimine võimalik vaid tema määramisega uuele ametikohale, kuid seda on võimalik teha vaid asjaomase isiku nõusolekul. Sellest olenemata võib töövõimetuse või väärkäitumise tõttu peatada kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku volitused või ta ametist vabastada või üle viia vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.

Kohtunik ei tohi samaaegselt olla valitsuse ega parlamendi liige, linnapea, linnavalitsuse liige või kohaliku omavalitsuse volikogu liige, töötada ühelgi avaliku või erasektori palgalisel ametikohal, olla notar või kohtutäitur, töötada sõjalisel või kiriklikul ametikohal või olla advokaat. Advokaadid võivad siiski täita asekohtuniku (juge suppléant) ülesandeid. Kohtunikud on erapooletud ja kohustatud hoidma ametisaladust. Nende töötasu on sätestatud seaduses.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil kohtuniku kutseala käsitlevalt lehelt.

Advokaadid

Advokaadi kutseala on reguleeritud advokaadi kutseala käsitleva 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega.

Advokaadid (avocats) on vaba ja sõltumatu kutseala esindajad. Advokaadid võivad tegutseda üksi või luua juriidilise isiku staatusega advokaadibüroosid. Vaid advokaatidel on õigus abistada või esindada pooli ning võtta nende nimel sõna mis tahes õigusasutustes, võtta pooltelt vastu dokumente ja tunnistusi eesmärgiga esitada need kohtule, koostada ja allkirjastada menetluse seaduspärasuse tagamiseks vajalikke dokumente ning valmistada ette kohtuasju.

Ainult advokaadid võivad anda korrapäraselt ja tasu eest õigusalast nõu või koostada teiste isikute nimel eraõiguslikke dokumente. Samuti esindavad või abistavad advokaadid oma kliente rahvusvahelistes kohtutes, näiteks Euroopa Liidu Kohtus või Euroopa Inimõiguste Kohtus. Advokaadid on kohustatud hoidma ametisaladust – see on avaliku korra kohane nõue, mille rikkumine on kriminaalkorras karistatav.

Selleks et advokaat võiks töötada Luksemburgis, peab ta olema registreeritud Luksemburgi Suurhertsogiriigi advokatuuris. See kehtib ka Euroopa advokaatide puhul, kes soovivad tegutseda Luksemburgis oma päritoluriigi kutsenimetuse all.

Advokatuuri register sisaldab kuut nimekirja:

I nimekiri: täieõiguslikud advokaadid (avocats à la Cour);

II nimekiri: advokaadid (avocats);

III nimekiri: advokatuuri auliikmed (avocats honoraires);

IV nimekiri: Euroopa Liidu advokaadid, kes tegutsevad oma päritoluriigi kutsenimetuse all;

V nimekiri: täieõiguslikeks advokaatideks kvalifitseeruvate advokaatide ühendused;

VI nimekiri: muud advokaadibürood.

Selleks et registreerida end Luksemburgi advokatuuris, peab advokaat vastama järgmistele tingimustele:

  • esitama vajalikud tõendid oma hea maine kohta;
  • tõendama kutsepraktikale lubamise tingimuste täitmist või tõendama, et ta on edukalt sooritanud sobivustesti, mis on ette nähtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaatidele 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse advokaadi kutseala jaoks vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem; või tõendama selliste tingimuste täitmist, mis lubavad 13. novembri 2002. aasta muudetud seaduse alusel (millega võetakse Luksemburgi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ (millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon)) kanda asjaomane isik registrisse Luksemburgi Suurhertsogiriigis oma päritoluriigi kutsenimetuse all töötava advokaadina; ning tõendama, et ta valdab keeli, milles on koostatud õigusaktid ning mida kasutatakse asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses;
  • olema Luksemburgi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
  • valdama keeli, milles on koostatud õigusaktid ning mida kasutatakse asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses, ilma et see mõjutaks 10. augusti 1991. aasta muudetud seaduse artikli 31 lõike 1 kohaldamist. Letseburgi ja saksa keele puhul on nõutav Euroopa keeleõppe raamdokumendi kohane kuulamisoskus tasemel B2, suulise eneseväljenduse oskus tasemel B1 ning ainult saksa keele puhul lugemisoskus tasemel B2. Prantsuse keele puhul peab arusaamine ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskus olema tasemel B2.
    Ilma et see mõjutaks eelmises lauses öeldut, peavad direktiivi 98/5/EÜ artiklis 10 osutatud Euroopa advokaadid, kes kantakse advokatuuri registri I nimekirja, tõendama ainult õigusaktides kasutatava keele põhjalikku tundmist 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses, kui nende kutsealane tegevus piirdub tegevusega, mille puhul ei ole muude seaduses osutatud keelte valdamine vajalik. Nõutav keeleoskus peab olema sellisel tasemel, nagu on märgitud käesoleva punkti teises lauses.

Täiendavad selgitused seoses keelenõuetega

Üksikisikuna registreeritud advokaadid peavad oma kutsetegevuse alustamiseks tõendama õigusaktides kasutatava keele head valdamist 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses ning mis tahes muu keele head valdamist, ilma et see mõjutaks eespool esitatud tingimuste täitmist.

II nimekirja kantud advokaadid peavad lisaks valdama Luksemburgis asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes kasutatavaid keeli, mille valdamine võib olla vajalik nende kutsepraktikast tulenevate kohustuste täitmiseks.

Advokaadil, kes võtab juhtumi vastu, peavad olema nõutavad kutsealased teadmised ja nõutav keeleoskus; vastasel juhul võidakse tema suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid.

Advokatuuri nõukogu võib pärast justiitsministri arvamuse ärakuulamist vabastada Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kandidaadi kodakondsuse nõudest, kui selle riigiga on sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepe. See kehtib ka selliste kandidaatide suhtes, kellel on poliitilise pagulase staatus ja kellel on õigus saada Luksemburgis varjupaika.

Vaid advokatuuri registri I nimekirja kuuluvatel advokaatidel on õigus kasutada täieõigusliku advokaadi (avocat à la Cour) tiitlit. I nimekirja kandmiseks tuleb neil teha järgmist:

  • sarnaselt advokatuuri registri II nimekirja kantud advokaatidele peavad nad olema läbinud kaheaastase kutsepraktika ning sooritanud selle lõpueksami;
  • või nad peavad olema edukalt sooritanud sobivustesti, mis on ette nähtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaatidele 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse advokaadi kutseala jaoks vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem;
  • või, olles saanud Euroopa advokaadina loa tegutseda oma päritoluriigi kutsenimetuse all, tõendama vähemalt kolmeaastast tegelikku ja korrapärast tegevust Luksemburgis ja Luksemburgi õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse valdkonnas, või kuuluma 13. novembri 2002. aasta muudetud seaduse (millega võetakse Luksemburgi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon) artikli 9 lõike 2 reguleerimisalasse.

Ainult täieõiguslikel advokaatidel on õigus teha toiminguid, mille tegemise õigus on õigusaktide kohaselt täieõiguslikel advokaatidel, nimelt esindada pooli põhiseaduskohtus, halduskohtutes, ülemkohtus ja tsiviilasju arutavates ringkonnakohtutes, ning kaitsta pooli, saada neilt kohtule esitamiseks tõendeid ja dokumente ning tagada menetluse seaduspärasuse tagamiseks ja kohtuasja ettevalmistamiseks vajalike dokumentide nõuetekohane allkirjastamine.

Advokaadid, kes on kantud advokatuuri registri II nimekirja, ning Euroopa advokaadid, kellel on õigus tegutseda oma päritoluriigi kutsenimetuse all ja kes on kantud advokatuuri registri IV nimekirja, tohivad neid toiminguid teha ainult juhul, kui neid abistab selles advokatuuri registri I nimekirja kantud täieõiguslik advokaat. Kuna puuduvad piirangud poolte esindamisele kohtutes, kus täieõigusliku advokaadi kasutamine ei ole kohustuslik, võivad advokatuuri registri II või IV nimekirja kantud advokaadid seal pooli esindada ilma täieõigusliku advokaadi abita.

Advokaadiõpe, mis on reguleeritud 10. juuni 2009. aasta suurhertsogi määrusega (milles käsitletakse kutsepraktika korraldust ja notari kutsealale juurdepääsu reguleerimist), hõlmab kutsepraktikat, mis koosneb Luksemburgi õigust käsitlevast täienduskoolitusest ja praktikast.

Pärast Luksemburgi õigust käsitleva täienduskoolituse tunnistuse saamist kantakse praktikandid ühe Luksemburgi advokatuuri II nimekirja.

Kutsepraktika eesmärk on advokaadi kutseoskuste omandamine. Kõrgkooliõpingud võimaldavad praktikandil omandada põhjalikke õigusalaseid teadmisi ning Luksemburgi õigust käsitlevate lisakursuste abil täiendatakse neid teadmisi Luksemburgi õiguse spetsiifiliste aspektidega. Kutsepraktikas pannakse rõhk peamiselt advokaadi kutseoskuste omandamisele, harjutades ametit praktikajuhendaja käe all ning läbides konkreetselt kutseoskuste omandamiseks mõeldud kursuseid.

Kutsepraktika kestab vähemalt kaks aastat ning lõpeb eksamiga. Pärast selle eksami sooritamist saab kandidaadist täieõiguslik advokaat ning ta kantakse I nimekirja.

Põhjendatud taotluse korral võib juhtkomitee lubada praktikandil töötada vähemalt kolm kuud ja kõige rohkem kuus kuud oma praktikaajast mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas advokaadibüroos. Seda nõuetekohaselt võimaldatud praktikaperioodi võetakse arvesse kutsepraktika kestuse arvestamisel.

Advokaadid moodustavad advokatuuri (ordre des avocats), mis on riigiasutustest ja kohtunikkonnast sõltumatu organ. Advokatuurid asuvad Luxembourgis ja Diekirchis. Mõlemad advokatuurid on juriidilised isikud. Advokatuur koosneb järgmistest üksustest: üldkogu, advokatuuri nõukogu, advokatuuri esimees ning kogu kutseala hõlmav distsiplinaar- ja haldusnõukogu.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil advokaadi kutseala käsitlevalt lehelt.

Notarid

Vastavalt notari kutseala korraldust käsitleva 9. detsembri 1976. aasta muudetud seaduse artiklile 13 määratakse notarite arv kindlaks suurhertsogi määruses. Praegu tegutseb riigis kokku 36 notarit.

Notarid (notaires) on riigiametnikud, kellel on õigus registreerida mis tahes dokumente või lepinguid, millele pooled peavad andma riigiasutuste dokumentidega samaväärse autentsuse või tahavad sellist autentsust anda. Notaritel on õigus kinnitada nende dokumentide kuupäeva, võtta neid hoiule ning väljastada nendest koopiaid ja ärakirju.

Notaritel on keelatud kas ise või vahendaja kaudu, otseselt või kaudselt: tegeleda ettevõtlusega, olla äriühingu või tööstus- või äriettevõtte juht, usaldusosanik, tegevdirektor või likvideerija; olla kaasatud hoonete ostu ja müügi, kruntide väljamõõtmise või hoonete ehitusega seotud äriühingute, ettevõtete või agentuuride juhtimisse ja järelevalvesse või omada neis mis tahes huve; olla nimetatud äriühingute, ettevõtete või agentuuridega järjepidevates suhetes, mis võiksid pooltel takistada notarit vabalt valida; teha korrapäraselt pangatehinguid, diskonteerimisi, välja arvatud notariaalsete aktidega seotud diskonteerimisi, ja vahendustehinguid või spekuleerida börsil; võtta deposiiti rahalisi vahendeid, välja arvatud selliseid rahalisi vahendeid, mis antakse hoiule notariaalsete aktide jaoks või nendega seoses või pärandi likvideerimiseks; olla vahendaja mis tahes asjas, milles neil on oma huvid; kasutada variisikuid toimingutes, mida nad ise teha ei tohi; võtta mis tahes alusel oma teenistusse asjaajajaid või kinnisvaraagente.

Notariaalsed aktid on tsiviilseadustiku kohased autentsed dokumendid; need kuuluvad täitmisele, kui neis sisaldub säte, millega antakse selleks õigus. Notarid on kohustatud dokumente koostama poolte valikul kas prantsuse või saksa keeles.

Notarid täidavad oma ülesandeid kogu riigi territooriumil. Oma ülesannete täitmisel osalevad nad avaliku võimu teostamises.

Notarite Koda (Chambre des Notaires) koosneb notarite üldkogul riigi notarite hulgast valitud seitsmest liikmest.

Lisaks õigusaktide alusel Notarite Kojale antud volitustele on kojal muu hulgas järgmised kohustused:

  • hoida notarite hulgas distsipliini ning rakendada oma distsiplinaarnõukogu kaudu distsiplinaarvolitusi; hoida ära või lahendada kõik notaritevahelised erimeelsused, ning kui kokkuleppele ei jõuta, esitada oma arvamus vaidluse kohta;
  • lahendada kõik lahkarvamused notarite ja kolmandate isikute vahel;
  • esitada oma seisukoht notarite tasude, honoraride, palga ning notaritele hüvitatavate kulude ja neile tehtavate maksetega seotud raskuste kohta ning sellega seoses kõigi tsiviilkohtutesse antud vaidluste kohta;
  • hoiustada protokolle; kontrollida notarite raamatupidamisdokumente;
  • esindada suurhertsogiriigi notareid kutseala õiguste ja huvide kaitsmisel.

Distsiplinaarnõukogusse kuuluvad Luxembourgi ringkonnakohtu esimees või teda esimehena asendav kohtunik ning neli ametialase staaži alusel määratud Notarite Koja liiget.

Distsiplinaarnõukogu rakendab kõikide notarite suhtes distsiplinaarvolitusi kutseala käsitlevate õigus- ja haldusnormide rikkumise, kutsealase eksimise ja hooletuse, diskreetsuse ja ametiväärikuse, samuti au ja õigluse põhimõtetega vastuolus olevate tegude korral; see ei välista mis tahes kohtumenetluse algatamist sellise tegevuse tagajärjel. Distsiplinaarnõukogu otsuste peale võib esitada apellatsiooni kas notar, kelle suhtes on käitutud ebaõiglaselt, või riigi peaprokurör. Apellatsioon esitatakse ülemkohtu tsiviilkolleegiumile, kelle otsus asjas on lõplik.

Notari kutsealal töötamiseks peab kandidaat:

  • olema Luksemburgi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
  • omama kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi;
  • olema vähemalt 25-aastane ning omama kas Luksemburgi õigusaktidele vastavat notarikandidaadi diplomit (kehtiva korra alusel) või notari kutsealale juurdepääsuks nõutava praktika lõputunnistust (varasema korra alusel);
  • valdama keeli, mida kasutatakse õigusaktides ning asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil notari kutseala käsitlevalt lehelt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid (huissiers de justice) on riigiametnikud, kellel on ainuõigus:

  • anda kätte õigusaktidega ette nähtud dokumente ja kohtukutseid ning toimetada kätte teateid, kui seaduses ei ole sätestatud muud teavitamisviisi;
  • pöörata täitmisele kohtuotsused ja muud dokumendid, mida on võimalik vahetult täitmisele pöörata.

Kohtutäitur võib:

  • nõuda kas vastastikusel kokkuleppel või kohtu kaudu sisse igat liiki võlgu. See volitus hõlmab õigust allkirjastada hagejate nimel hagisid, millega taotletakse maksekorralduse saamist või perioodiliste sissetulekute arestimise otsuse vastuvõtmist;
  • osaleda kooskõlas asjaomaste õigusaktidega mööbli, vallasvara ja konfiskeeritud vara hindamisel ja enampakkumistel.

Kohus võib teha talle ülesandeks:

  • koostada puhtalt faktidel põhinevaid aruandeid, esitamata mis tahes seisukohti faktiliste või õiguslike tagajärgede kohta, mis neist faktidest tuleneda võivad;
  • koostada samalaadseid aruandeid eraisikute taotlusel; mõlemal juhul on need aruanded kehtivad, kuni tõestatakse vastupidist.

Kohtutäiturite tasud määratakse kindlaks suurhertsogi määrusega.

Kohtutäiturite Koda (Chambre des huissiers de justice) esindab kutseala riiklikul tasandil. Koja tegevust korraldab kolmeliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad esimees, sekretär ja laekur. Esimees esindab Kohtutäiturite Koda õigusalastes ja muudes küsimustes.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil kohtutäituri kutseala käsitlevalt lehelt.

Seonduvad lingid

Justiitsministeerium

Kohtusekretärid

Vanemkohtusekretär täidab kohtukantselei juhataja ja personaliülema ülesandeid. Vanemkohtusekretäri haldusülesannete hulka kuulub muu hulgas advokaatidele ja eraõiguslikele isikutele koopiate edastamine (nt lahutustõend välismaal registreerimiseks), menetlusdokumentide edastamine, omakäeliste testamentide ja pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduste hoiulevõtmine, kohtusekretäride ametivande vastuvõtmine, üldkogu istungite ettevalmistamine, statistika pidamine ja arhiivide korrastamine. Lisaks tegeleb ta kohtunike sõltumatuse vaidlustamise taotlustega.

Kohtusekretäri ülesannete hulka kuulub kohtunike abistamine kõigi toimingute ja aktidega seoses, st istungitel, poolte ärakuulamisel, uurimise käigus, kohapealsetel vaatlustel, makroanatoomiline uuringu käigus, pankrotivara inventuuris, kohtuotsuste koostamisel ja istungite ettevalmistamisel ning eestkoste või hoolduse all olevate isikute ärakuulamisel. Kohtunik ei või ilma kohtusekretärita kohtuistungeid läbi viia.

Kohtusekretäride ülesanded on kehtestatud kohtukorralduse seaduse (muudetud) artiklis 78 jj.

Recueil des lois spéciales lk 7 – 40.

Kohtusekretäri ametisse nimetamist reguleerib 16. aprilli 1979. aatsa riigiametnike põhikiri (muudetud).

http://www.fonction-publique.public.lu/fr/publications/Reformes/Recueils/1_Statut.pdf

Seonduvad lingid

Justiitsministeerium

Viimati uuendatud: 27/09/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.