Õigusvaldkonna ametid

Sloveenia

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametite korraldusest Sloveenias.

Sisu koostaja:
Sloveenia

Õigusvaldkonna ametite korraldus

Õiguselukutsete esindajad

Sloveenia Vabariigis võib isik, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või kes on läbinud esimese ja teise Bologna tsükli, töötada õiguse valdkonnas eri ametikohtadel, sealhulgas kohtuniku, prokuröri, riigi õigusesindaja, advokaadi ja notarina.

Prokurörid

Töökorraldus

Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artikli 135 kohaselt esitavad riigiprokurörid (državni tožilcikriminaalsüüdistusi ja neil on muud seaduses sätestatud volitused. Nende volitused ja töökorraldus on kindlaks määratud peamiselt prokuratuuriseaduse (Zakon o državnem tožilstvu) ja kriminaalmenetluse seadusega (Zakon o kazenskem postopku).

Sloveenias on 11 ringkonnaprokuratuuri (okrožno državno tožilstvo) (Celje, Koperi, Kranj, Krško, Ljubljana, Maribori, Murska Sobota, Nova Gorica, Novo mesto, Ptuj ja Slovenj Gradeci ringkonnaprokuratuur), eriprokuratuur (Specializirano državno tožilstvo), kes tegutseb kogu riigi tasandil, ja Ljubljanas asuv Sloveenia Vabariigi peaprokuratuur (Vrhovno državno tožilstvo Republike Slovenije).

Eriprokuratuuris valmistatakse ette süüdistusi tavapäraste organiseeritud kuritegude ja majanduskuritegude eest, samuti terrorismi, korruptsiooni ja muude kuritegude eest, mida tuvastavad ja mille eest esitavad süüdistuse erikoolituse saanud prokurörid, kes keskenduvad oma töös just nendele valdkondadele. Eriprokuratuuris tegutseb sõltumatu organisatsioonilise üksusena erivolitusi omavate ametnike kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise osakond (odelek za preiskovanje in pregon uradnih oseb s posebnimi pooblastili, mille üldtuntud nimetus on posebli oddelek ehk spetsiaalne uurimisosakond). Selle eriuurimisosakonna riigiprokurörid esitavad süüdistusi selliste kuritegude eest, mille on pannud toime politseiametnikud, politseivolitusega siseasjade ametite ametnikud, sõjaväepolitsei ametnikud, kaitseministeeriumi luure- ja julgeolekuteenistuse ametnikud ning Sloveenia luure- ja julgeolekuameti ametnikud. Lisaks juhendavad nad osakonnas töötavaid politseiametnikke.

Peaprokuratuur on riigi kõrgeim prokuratuur, kus töötavad:

  • riigi peaprokurörid (vrhovni državni tožilci) ja kõrgema astme riigiprokurörid (višji državni tožilci);
  • ajutiselt või osalise ajaga töötavad riigiprokurörid.

Kõrgema astme riigiprokurörid osalevad Sloveenia kõrgema astme kohtutes (višja sodišča) toimuvates apellatsioonimenetlustes. Riigi peaprokurörid osalevad Sloveenia kõrgeimas kohtus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije) kriminaalõiguse ning tsiviil- ja haldusküsimuste valdkonnas erakorralisi õiguskaitsevahendeid hõlmavates menetlustes.

Peaprokuratuuri koosseisu kuulub:

  • kolm osakonda (kriminaalõiguse osakond (kazenski oddelek), tsiviil- ja haldusküsimuste osakond (civilno-upravni oddelek), koolitus- ja järelevalveosakond (oddelek za izobraževanje in strokovni nadzor)) ning
  • teabekeskus (Strokovno informacijski center), kelle ülesanne on anda eksperdiabi maksustamis-, finants-, raamatupidamis- ja muudes küsimustes, mis on olulised prokuröride tõhusa tegevuse tagamiseks, ning kindlustada prokuratuuride tööks vajalike teabekanalite ühtsus, toimimine ja areng.

Roll ja kohustused

Riigiprokuröride peamine kohustus on kriminaalsüüdistuste esitamine. Selleks teevad nad järgmist:

  • võtavad kõik vajalikud meetmed kuritegude avastamiseks ja nende toimepanijate jälitamiseks, samuti politseitöö juhendamiseks kohtueelsetes menetlustes, milles politsei on prokuratuurist korralduslikult sõltumatu;
  • esitavad taotlusi uurimiste toimetamiseks;
  • esitavad asjaomases kohtus süüdistusi ning
  • esitavad apellatsioonkaebusi selliste kohtuotsuste peale, mis ei ole lõplikud, ja taotlevad erakorralisi õiguskaitsevahendeid lõplike kohtuotsuste korral (apellatsioonkaebuse esimese astme kohtus kriminaalasjas tehtud otsuste peale esitab prokurör, kes esitas süüdistuse esimese astme kohtus, ning erakorralisi õiguskaitsevahendeid taotlevad riigi peaprokurörid).

Riigiprokurörid võivad kehtiva kriminaalõiguse kohaselt kohaldada kuritegeliku ühenduse tegevuses osalemise eest süüdistuse esitamisel teatavatel tingimustel alternatiivseid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige võivad nad otsustada kohaldada lepitusmenetlust ja süüdistuse esitamise peatada, tingimusel et süüdistatav on nõus käituma ja tegutsema prokuröri juhtnööride kohaselt. Kui lepitusmenetlus on edukas või süüdistuse esitamise peatamise tingimused nõuetekohaselt täidetud, võib riigiprokurör süüdistuse esitamisest loobuda, s.t asi lahendatakse kohtuväliselt. Riigiprokurör võib paluda kohtul teha ka karistusmääruse, mis tähendab, et kohus mõistab süüdistatavale poolele konkreetse prokuröri taotletud karistuse või meetme ilma kohtuistungita.

Lisaks täidab peaprokuratuur väljapoole kriminaalõiguse valdkonda jäävaid ülesandeid. Peaprokuratuuri kokku kolmest osakonnast ühes, nimelt tsiviil- ja haldusküsimuste osakonnas, võivad peaprokurörid kohtuvaidluste, õigusvaidlust mittehõlmavate ja muude tsiviilmenetluste korral esitada apellatsioonikohtu (pritožbeno sodišče) otsuste peale kaebusi õiguse huvides (zahteva za varstvo zakonitosti). Sellise erakorralise õiguskaitsevahendi taotlemise eeltingimus on avalike huvide kaitse, mille saab kindlaks määrata ainult peaprokuratuur. Seetõttu menetluse pooled kaebust õiguse huvides esitada ei saa.

Kohtunikud

Töökorraldus

Elukutselised kohtunikud ja kohtukaasistujad

Kohtuniku staatust reguleeritakse Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artiklitega 125–134 ja kohtuniku staatuse seadusega (Zakon o sodniški službi). Kohtunikud valib rahvusassamblee (Državni zbor) kohtute nõukoja (Sodni svet) ettepaneku alusel. Kohtuniku ametikoht on alaline ning vanusepiirang ja valimistingimused on sätestatud seaduses.

Kohtunikuks kandideerimiseks peab isik vastama järgmistele üldtingimustele:

  1. ta on Sloveenia kodanik ja valdab sloveeni keelt;
  2. ta on teovõimeline ja hea tervisega;
  3. ta on vähemalt 30aastane;
  4. tal on juristi kutsenimetus, mida kinnitab Sloveenias saadud kõrgkooli diplom, või õigusteaduse bakalaureuse kraad (UN) ja õigusteaduse magistri kraad või ta on omandanud välismaal samaväärse õigusalase kvalifikatsiooni, mida tõendab välisriigi kvalifikatsioonitunnistus, millele on lisatud kvalifikatsiooni käsitlev arvamus või otsus, millega tunnustatakse kvalifikatsiooni tööleasumisel, või välisülikoolide diplomi tunnustamise sertifikaat (odločba o nostrifikaciji);
  5. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
  6. teda ei ole kuriteos süüdi mõistetud;
  7. tema suhtes ei ole tehtud lõplikku süüdimõistvat otsust ega alustatud ex officio kuriteoga seotud menetlust.

Uurimis- või kohtumenetluses inimeste põhiõigusi ja -vabadusi riivanud otsuse teinud kohtunikud ei vasta pärast ametiaja lõppu enam kohtunikuks valimise tingimustele.

Kohtunikud on riigiametnikud ning täidavad oma kohustusi põhiseaduse ja muude seaduste kohaselt. Kohtunik ei tohi töötada muudes riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes, parteiorganites ega olla seaduses sätestatud piirangute kohaselt hõivatud muude ametite ega tegevusega. Kohtunike koolituses ei ole ette nähtud spetsialiseerumist. Kohtuniku peamise töövaldkonna määrab konkreetse kohtu sisemine töökorraldus: kohtul on eri liiki vaidluste lahendamiseks eri õigusosakonnad, kuhu kohtunikud määratakse kohtu aastase tööplaani alusel. Ametikõrgenduse ja kõrgema palgaastme määramise otsustab kohtute nõukoda. Samuti esitab kohtute nõukoda rahvusassambleele ettepaneku kohtuniku ametist vabastamise kohta, kui kohtunik rikub oma kohustusi täites põhiseadust või rikub tõsiselt seadust või paneb kohtuniku ametit ära kasutades tahtlikult toime kuriteo. Kohtunike ametikõrgenduse määrad sätestatakse Sloveenia kohtute töökorralduses. Kohtunikud võivad töötada piirkondlike kohtunike (okrajni sodniki), regionaalsete kohtunike (okrožni sodniki), kõrgemate kohtunike (višji sodniki) või kõrgeimate kohtunikena (vrhovni sodniki).

Kohtunikud kuuluvad Sloveenia kohtunike ühingusse, mis on rahvusvahelise kohtunike ühingu liige. Ühingusse kuulumine on vabatahtlik.

Kohtukolleegiumisse võivad kuuluda nii elukutselised kohtunikud (poklicni sodniki) kui ka rahvakohtunikud (sodniki porotniki). Kui seadusega nähakse ette, et otsuse teeb kolleegium, siis peab kolleegiumisse eesistujana kuuluma elukutseline kohtunik ning liikmetena kaks rahvakohtunikku, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui seadusega nähakse ette, et otsuse teeb viieliikmeline kolleegium, siis peab kolleegiumisse eesistujana kuuluma elukutseline kohtunik ning liikmetena veel üks elukutseline kohtunik ja kolm rahvakohtunikku, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahvakohtunikuks võib nimetada iga Sloveenia kodaniku, kes on vähemalt 30 aastat vana, keda ei ole ex officio menetletud kuriteos lõplikult süüdi mõistetud, kes on teovõimeline ja hea tervisega ning valdab sloveeni keelt. Rahvakohtuniku ametiaeg on viis aastat ja ta võidakse uuesti ametisse nimetada. Kõrgema astme kohtu esimees nimetab selle kõrgema kohtu kohtualluvusse kuuluva piirkondliku kohtu rahvakohtunikud ametisse ja vabastab nad ametist.

Sloveenia Vabariigi kohtute nõukoda

Sloveenia Vabariigi kohtute nõukoda (Sodni svet RS) on kohtunike elukutse reguleerimise eest vastutav keskne organ.

Kohtute nõukojal on 11 liiget.

Viis liiget valib ülikooli õigusteadusprofessorite, advokaatide ja juristide seast Sloveenia Vabariigi presidendi ettepanekul rahvusassamblee ning kuus liiget valitakse kohtuametis täistööajaga töötavate kohtunike esitatud nimekirjast. Nõukoja liikmed valivad endi seast ühe liikme esimeheks.

Kohtute nõukojal on järgmised volitused:

kohtute nõukojal on kohtuid ja õigusteenistust reguleerivate normide kohaselt järgmised volitused:

1. seoses kohtunike, kohtute esimeeste ja aseesimeeste valimise, ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega:

  • esitada kõrgeima kohtu esimehe ametisse nimetamise menetluse käigus esialgseid arvamusi;
  • pakkuda rahvusassambleele kandidaate kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse nimetamiseks;
  • nimetada ametisse ja vabastada ametist kohtute esimehi ja aseesimehi, välja arvatud kõrgeima kohtu esimees;
  • valida kandidaate vabadele kohtunike ametikohtadele;
  • pakkuda rahvusassambleele kandidaate, keda kohtuniku ülesannetesse valida;
  • nimetada kohtunikke vabadele kohtunike ametikohtadele;
  • esitada kõrgeima kohtu esimehe ametist vabastamise menetluse käigus põhjendatud arvamusi;
  • teavitada rahvusassambleed lõplikest kohtuotsustest, millega kohtunik süüdi mõistetakse;
  • teha rahvusassambleele ettepanek kohtuniku ametist vabastamiseks;
  • teha tuvastusotsuseid kohtuniku ülesannete või teenistuse lõpetamise kohta;

2. seoses muude kohtunikke puudutavate personaliküsimustega, kui tehakse otsuseid järgmise kohta:

  • sobimatus õigusemõistmisega seotud tegevuseks;
  • ametikõrgenduse andmine;
  • kiirem ametikõrgendus vanemkohtuniku (svetnik) ametisse või kõrgemale ametikohale kohtusüsteemis;
  • erakorraline ametikõrgendus kohtusüsteemis;
  • selle kinnitamine, et kohtunik ei sobi kohtunikuna töötama;
  • ettepanek heastada rikkumine, mille esitab kohtunik, kes leiab, et tema sõltumatust on mis tahes viisil mõjutatud;
  • kaebused, mis on esitatud kohtunikuametisse või vanemkohtuniku ametikohale üleviimist või nimetamist käsitlevate otsuste peale ning konkreetsele palgaastmele määramise otsuste peale;
  • kohtunike üleviimine;
  • kohtuniku määramine Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohtusse, kõrgeimasse kohtusse, kõrgemasse kohtusse, piirkondliku kohtu eriosakonda, kohtute nõukoja eriteenistusse, õigusalase koolituse keskusesse või ministeeriumi, et seal keerukamat tehnilist tööd teha;
  • kohtunikutegevusest kõrvalejätmine;
  • kohtustipendiumide määramine;

3. seoses distsiplinaarmenetlustega:

  • nimetada ametisse distsiplinaarorganid;
  • teha ettepanekuid kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamise kohta;
  • pöörata täitmisele kohtuniku distsiplinaarkaristus, kui tema suhtes kohaldatakse kohtusüsteemi reguleeriva seaduse kohaselt distsiplinaarkaristust ametikõrgenduse katkestamise, tasu vähendamise või teise kohtusse üleviimise vormis;
  • teha otsuseid kõrgeima kohtu esimehe ajutise kohtuametist vabastamise kohta;
  • teha otsuseid kaebuste kohta, mis käsitlevad kõrgeima kohtu esimehe otsust vabastada kohtunik ajutiselt kohtuniku ametist;

4. muud ülesanded:

  • võtta vastu kriteeriumid, mille alusel pärast ministri arvamuse ärakuulamist valida kohtunike ametikohtadele kandidaate, ning kvaliteedikriteeriumid, millest lähtuda kohtuniku ametikohustuste täitmise hindamisel;
  • võtta vastu kohtunike eetikareeglid;
  • määrata ametisse eetika ja usaldusväärsuse komitee (Komisija za etiko in integriteto) liikmed;
  • võtta vastu juhised personalikomitee liikmete valimise menetluse ja valimiste korraldamise kohta;
  • kinnitada kohtute tööd ohustava korruptsiooni tuvastamise ja korruptsiooniga võitlemise strateegia ning jälgida selle elluviimist,
  • esitada esialgseid arvamusi kohtuüksuste ametikohtade loetelu kohta;
  • esitada iga kohtu kohtunikukohtade arvu määramise menetluse käigus esialgseid arvamusi;
  • esitada arvamusi kõrgeima kohtu iga-aastase aruande kohta, mis käsitleb kohtute tõhusust ja tulemuslikkust ning nende jaoks kavandatud finantskavasid;
  • esitada rahvusassambleele ja ministeeriumile arvamusi seaduste kohta, mis käsitlevad kohtuid ja õigusteenistust;
  • taotleda seda, et algatataks menetlus normide põhiseadusele vastavuse ja õiguspärasuse kohta, kui need õõnestavad kohtute põhiseaduslikku seisundit või rikuvad nende põhiseaduse kohaseid õigusi;
  • esitada põhjendatud taotlusi konkreetse juhtumiga seotud tegevusest ülevaate saamiseks;
  • esitada arvamusi kinnipidamismääruse või kriminaalmenetluse algatamise kohta.

Kohtute nõukoda langetab otsuseid avaliku hääletuse ja kõigi oma liikmete häälteenamuse alusel, välja arvatud juhul, kui seaduses või kodukorras on sätestatud teisiti.

Kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust on vaja järgmiste kohtute nõukoja otsuste tegemiseks:

  • ettepanekud kohtunike valimiseks;
  • kohtunike ametisse nimetamine ja ametikõrgendus;
  • kohtuesimeeste ja aseesimeeste ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
  • palgaastme määramine;
  • kaebused, mis on esitatud kohtunikuametisse või vanemkohtuniku ametikohale üleviimist või nimetamist käsitlevate otsuste peale;
  • kaebused, mis on esitatud konkreetse palgaastme määramise otsuse peale;
  • ettepanekud kohtunike ametist vabastamiseks;
  • selle kinnitamine, et kohtunik ei sobi kohtunikuna töötama;
  • kohtunikukandidaatide valimise kriteeriumide vastuvõtmine;
  • kohtunike töö kvaliteedi hindamise kriteeriumide vastuvõtmine;
  • muud ülesanded, kui need on seadusega ette nähtud.

Kohtute nõukoda võib oma kodukorra alusel teha otsuseid muudes küsimustes, mispuhul tehakse otsuseid nõukogu kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse alusel.

Advokaadid

Sloveenia põhiseaduse artiklis 137 sätestatakse, et advokaadiamet (odvetništvo) tähendab sõltumatu teenuse osutamist kohtusüsteemis ja seda reguleeritakse vastava seadusega. Advokatuuriseaduses (Zakon o odvetništvu) sätestatakse, et oma kohustuste täitmisel annavad advokaadid õigusnõu, esindavad ja kaitsevad pooli kohtute ja teiste riigiasutuste ees, koostavad dokumente ja esindavad pooli õigussuhetes. Poolt võib kohtus tasu eest esindada üksnes advokaat; teatavatel juhtudel võib advokaadi asemel kohtus esineda ka advokaadikandidaat.

Advokaadiks võib saada igaüks, kes vastab järgmistele tingimustele:

  1. ta on Sloveenia Vabariigi kodanik;
  2. ta on teovõimeline;
  3. ta on omandanud Sloveenias järgmise kutse või on saanud hariduse tunnustamise ja hindamise seaduse kohaselt samaväärse kvalifikatsiooni välismaal:
    • kõrgharidusega juristi kutse;
    • õigusteaduse bakalaureuse- ja magistrikraad;
    • õigusteaduse magistrikraad teise Bologna tsükli magistriprogrammi kohaselt;
  4. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
  5. tal on neli aastat kõrgharidusega juristi töökogemust, sellest vähemalt üks aasta pärast riigieksamit õigusteaduses peab olema saadud juristina või õigusbüroos, kohtus, prokuratuuris, riigi õigusesindajate büroos või notaribüroos täistööajaga töölepingu alusel;
  6. ta peab valdama sloveeni keelt;
  7. ta on piisavalt usaldusväärne, et töötada advokaadina;
  8. tal on advokaadina töötamiseks vajalikud vahendid ja ruumid;
  9. ta on teinud eksami advokatuuriseaduse, advokaaditasude ja Sloveenia advokatuuri (Odvetniška zbornica Slovenije) käitumisjuhendi tundmise kohta.

Kriminaalmenetluses võib uurimisalust isikut nõustada vaid advokaat.

Tsiviilasjades võib piirkondlikus kohtus poolt esindada iga täieliku teovõimega isik, aga regionaalses kohtus, kõrgemas kohtus või kõrgeimas kohtus võib poolt esindada ainult advokaat või muu isik, kes on sooritanud advokaadi riigieksami. Menetluses, kus kasutatakse erakorralisi õiguskaitsevahendeid, peab poolt siiski esindama advokaat (välja arvatud juhul, kui asjaomane pool ise või tema seaduslik esindaja on sooritanud riigieksami õigusteaduses).

Advokaadi palkamine esindajaks on samuti kohustuslik kõikides vaimse tervise seaduse (Zakon o duševnem zdravju) alusel toimuvates menetlustes.

Välisriigi advokaat, kellele on antud õigus tegutseda advokaadina oma päritoluriigis, võib Sloveenia Vabariigis teha advokatuuriseaduses sätestatud tingimustel järgmist:

  • pakkuda konkreetseid advokaadina tegutsemisega seotud advokaaditeenuseid;
  • tegutseda advokaadina oma päritoluriigist saadud kutsenimetuse alusel;
  • tegutseda advokaadina „advokaadi“ (odvetnik) kutsenimetuse all.

Advokaadi päritoluriik on riik, kus tal on õigus tegutseda advokaadina selle riigi õiguse kohaselt omandatud kutse raames.

Käesoleva seaduse kohaselt loetakse teisest riigist (mis on Euroopa Liidu liikmesriik) pärit advokaadiks advokaati, kellel on õigus tegutseda selle riigi õiguse kohaselt omandatud kutse raames advokaadina mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Teise riigi (mis on Euroopa Liidu liikmesriik) advokaat kantakse nende välisriikide advokaatide nimistusse, kellel on õigus tegutseda Sloveenia Vabariigis advokaadina advokaadi kutse raames koos kõikide praktiseeriva advokaadi suhtes kehtivate õiguste ja kohustustega, kui kõnealune isik vastab seadusega ettenähtud tingimustele ja teeb Sloveenia Vabariigi riigisisese õiguse tundmise kohta eksami. Eksami ja selle tegemise üksikasjad on sätestatud teiste riikide advokaatide jaoks ettenähtud eksamit käsitlevas dekreedis (Uredba o preizkusnem izpitu za odvetnike iz drugih držav).

Advokaadid võivad oma tegevust teatavatel tingimustel reklaamida ja sellise reklaami lubatud vormid on seaduses kirjas. Advokaat võib töötada iseseisvalt või õigusbüroos. Advokaatide katusorganisatsioon on Sloveenia advokatuur (Odvetniška zbornica Slovenije), millel on oma reeglid ja põhikiri. Advokaadina tegutsemise õigus saadakse Sloveenia advokatuuris säilitatavasse nimistusse kandmisel. Advokaadid, kes omandavad erialahariduse teatava taseme või spetsialiseeruvad konkreetsele valdkonnale, võivad teatavatel tingimustel taotleda Sloveenia advokatuurilt oma spetsialiseerunud advokaadi staatuse tunnistamist. Advokaatide teenuste eest tasutakse ametlikult kindlaksmääratud advokaaditasude tariifistiku alusel, mille Sloveenia advokatuur võtab vastu pärast justiitsministrilt heakskiidu saamist.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Peamised advokaate käsitlevad õigusaktid on kättesaadavad inglise keeles advokatuuri veebisaidil.

Advokatuuril on otsingumootor (sloveeni ja inglise keeles), mida saab kasutada advokaatide otsimiseks järgmiste kriteeriumide alusel:

  • nimi,
  • piirkond,
  • võõrkeelte oskus ja
  • töövaldkonnad.

Notarid

Töökorraldus

Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artikli 137 teises lõigus on sätestatud, et notarid (notarji) osutavad seadusega reguleeritavat avalikku teenust. Notariaadiseaduses (Zakon o notariatu) on sätestatud, et notarid kui avalikku usaldust pälvivad isikud vormistavad seaduse sätete kohaselt avalikke dokumente, mis puudutavad õigustoiminguid, tahteavaldusi või fakte, mille alusel tekivad õigused; võtavad kolmandatele isikutele või riigiasutustele edastamiseks hoiule dokumente, raha ja väärtpabereid; täidavad kohtu korraldusel ülesandeid, mida neile seadusega võidakse delegeerida.

Notariks saamiseks peab isik vastama järgmistele tingimustele:

  1. ta peab olema Sloveenia Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik või Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanik;
  2. ta on teovõimeline ja hea tervisega;
  3. ta on omandanud kõrgharidusega juristi kutse Sloveenias või õigusteaduse bakalaureuse kraadi (UN) ja õigusteaduse magistri kraadi või saanud välismaal samaväärse õigusalase kvalifikatsiooni, mida tõendab välisriigi kvalifikatsioonitunnistus, millele on lisatud kvalifikatsiooni käsitlev arvamus või otsus, millega tunnustatakse kvalifikatsiooni tööle asumiseks, või välisülikooli diplomi tunnustamise tõend (odločba o nostrifikaciji),
  4. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
  5. tal peab olema viis aastat töökogemust kõrgharidusega juristina, sellest vähemalt üks aasta notaribüroos ja üks aasta kohtus, advokaadibüroos või riigi õigusesindajate büroos;
  6. teda loetakse notari kohustuste täitmiseks usaldusväärseks;
  7. ta peab valdama sloveeni keelt;
  8. tal peavad olema notari kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid ja ruumid;
  9. ta peab olema alla 64aastane.

Eelmise lõigu punktist 1 sõltumata võidakse notariks määrata ka muude kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide või Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikke, kui nende riikide notariamet vastab õiguslikult ja tegelikult Sloveenia notariametile.

Notar ei tohi töötada advokaadina ega muul tasustataval ametikohal või muudes ülesannetes.

Notaril ei ole õigust täita kohustusi, mis ei sobi kokku notari kohustuste täitmisel nõutava ausameelsuse ja äraostmatusega või mis võivad vähendada usaldust notari sõltumatuse või tema vormistatud dokumentide usaldusväärsuse vastu.

Notari nimetab ametisse justiitsminister. Enne notari ametisse nimetamist taotleb minister kandidaatide kohta Sloveenia Notarite Koja (Notarska zbornica Slovenije) arvamust. Notarite arv on piiratud ja määratakse kindlaks justiitsministeeriumi kehtestatud kriteeriumide alusel. Seaduses määratletud mis tahes õigusrikkumise korral vabastab justiitsminister notari ametist. Notarite Koda on notarite katusorganisatsioon.

Notarid peavad seaduse kohaselt astuma Sloveenia Notarite Koja liikmeks.

Roll ja kohustused

Notarid pakuvad avalikku teenust, vormistades peamiselt avalikke ja eradokumente, mis on juriidiliste tehingute turvalisuse seisukohast väga oluline.

Avalikest dokumentidest väljastavad notarid tavaliselt notariaalselt kinnitatud dokumente ja protokolle. Ehkki notar võib vormistada poolte jaoks mis tahes kirjalikke lepinguid, kehtivad Sloveenia õiguse kohaselt teatavat liiki lepingud ning aktsiaseltside ja osaühingute põhikirjad vaid siis, kui need on vormistatud notariaalselt tõestatud dokumentidena. Samuti võib notar vormistada testamendi. Lisaks on vaja dokumentide koopiate ja allkirjade õigsust vahel notari juures tõestada, et tagada nende kehtivus kohtu ees. Notari juurde võib hoiule anda dokumente ja väärtpabereid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Notarite koja veebisaidi kaudu on võimalik tutvuda Sloveenia kõikide notarite nimekirjaga koos kontaktandmetega ja kasutada otsingumootorit.

Notarite koja veebisaidi kaudu saab kasutada ka notarite koja hallatavat kolme registrit, milleks on:

Muud õigustöötajad

Kohtunikuabi (Sodniški pomočnik) (372 Kb)  PDF (372 Kb) en

Riigi õigusesindajad

Riigi õigusesindaja roll on sätestatud uues riigi õigusesindajate seaduses, mis jõustus 20. novembril 2017 ning millega muudeti põhjalikult riigi õigusesindaja institutsiooni.

Riigi õigusesindaja büroo täidab kutsealaseid ülesandeid riigi vara ja muude õiguste ja huvide kaitsmise valdkonnas, esindades riiki Sloveenia Vabariigi haldusasutustes ja kohtutes, välisriikide kohtutes ja vahekohtutes ning rahvusvahelistes kohtutes ja vahekohtutes, pakub õigusnõu, vaidluste rahumeelset lahendamist kohtueelsetes menetlustes ning täidab muid selles seaduses või muudes seadustes talle pandud ülesandeid.

Riigi õigusesindaja ülesandeid täidavad ametniku staatusega juhtiv riigi õigusesindaja ja tema asetäitja ning vanemad riigi õigusesindajad, riigi õigusesindajad ja riigi õigusesindaja kandidaadid, keda loetakse nüüd avalikeks teenistujateks. Poliitilise ametisse nimetamise takistamiseks on juhtiva riigi õigusesindaja ja vanemate riigi õigusesindajate valimise menetluses nähtud ette arvamuse küsimine sõltumatute ekspertide komisjonilt, kellele on usaldatud kandidaatide sobivuse hindamine.

Juhtiva riigi õigusesindaja nimetab justiitsministri põhjendatud ettepaneku alusel ametisse Sloveenia Vabariigi valitsus pärast kandidaatide sobivuse hindamisega tegelevalt komisjonilt arvamuse saamist. Juhtiva riigi õigusesindaja asetäitja nimetab juhtiva riigi õigusesindaja ettepaneku alusel ja justiitsministri nõusolekul ametisse Sloveenia Vabariigi valitsus ning ta tuleb valida vanemate riigi õigusesindajate hulgast. Nii juhtiva riigi õigusesindaja kui ka tema asetäitja ametiaeg on kuus aastat koos ametiaja pikendamise võimalusega. Vanema riigi õigusesindaja, riigi õigusesindaja või riigi õigusesindaja kandidaadi ülesannete täitmiseks tuleb luua töösuhe, mis peab lisaks riigi õigusesindajate seaduses ette nähtud eritingimustele täitma ka avaliku teenistuse süsteemi reguleerivas seaduses määratud tingimusi.

Riigi õigusesindaja on seadusjärgse esindamisega seotud ülesannete täitmisel sõltumatu.

Asjakohased lingid

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia Vabariigi peaprokuratuuri veebisaidil

Teave õiguselukutse esindajate kohta

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia kohtute veebisaidil

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia advokatuuri veebisaidil

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia Notarite Koja veebisaidil

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia riigi õigusesindajate büroo veebisaidil

Viimati uuendatud: 07/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.