

Leia sisu riikide kaupa
Vanemliku vastutuse tähendus ja kestus
Vanemlik vastutus tähendab volitusi ja kohustusi, mis on antud vanematele seoses nende lastega. Vanemlik vastutus laieneb lastele kuni nende täisealiseks saamiseni või täieliku teovõime saavutamiseni. Täisealiseks saadakse 18aastaselt. Alaealised, kes on saanud 16aastaseks, võivad saada täieliku teovõime abielu kaudu.
Vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused
Vanemlik vastutus hõlmab vanemate järgmisi volitusi ja ülesandeid seoses nende lastega (tsiviilseadustiku artiklid 1877–1920-C):
Samas:
Erandjuhtudel kehtib järgmine:
(Alaealise elukutse, kunsti või kaubandusega seotud õigustoimingute ning selle elukutse, kunsti või kaubandusega tegelemise raames tehtavate õigustoimingute puhul tuleb kõne alla ainult vara, mida alaealisel on õigus vabalt käsutada).
Vanematele kuuluv vara:
Lapse varast saadav tulu:
Vanemliku vastutuse piirangud
Vanemad ei halda järgmist:
Lapse esindajatena ei või vanemad ilma kohtu loata:
Vanemad ei või ilma kohtu loata:
Haldamise lõpp
Vanemlik vastutus abielu raames
Ühe vanema tehtud toimingud
Vanemlikku vastutust teostavad ühiselt lapse ainukene vanem ja tema abikaasa või registreeritud partner
Kui see on vähegi võimalik, peab kohus alaealise ära kuulama.
Jah, järgmiselt.
Kui üks või mõlemad vanemad ei ole võimelised vanemlikku vastutust teostama
Kui üks vanematest ei ole võimeline teostama vanemlikku vastutust eemalviibimise, teovõimetuse või muu takistuse tõttu, mille kohus on kindlaks teinud, peab vastutust teostama teine vanem. Kui teine vanem ei saa seda teha seoses kohtu otsusega, peavad vastutust teostama järgmised isikud järgmises järjekorras (tsiviilseadustiku artikkel 1903):
Neid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis, kui on kindlaks tehtud ainult ühe vanema vanemlus.
Vanema surm
Ühe vanema surma korral langeb vanema hooldusõiguse teostamine üleelanud vanemale.
Juhtumid, kui alaealisele laieneb kohustuslik eestkoste (tsiviilseadustiku artikkel 1921):
Märkus: vanema hooldusõiguse teostamise keelamine võib olla seotud ainult lapse eestkoste või tema vara haldamisega või hõlmata mõlemaid aspekte.
Juhtumid, kui määratakse kindlaks lapse vara haldamise süsteem (tsiviilseadustiku artikkel 1921):
Eestkoste ja vara haldamine kohtu omal algatusel
Kui alaealise suhtes kehtib üks eespool nimetatud olukordadest, mis on alus eestkoste või vara haldamise määramiseks, peab kohus omal algatusel määrama eestkoste või vara haldamise.
Pädevat kohut peavad sellest teavitama haldus- või kohtuasutused või perekonnaseisuametnikud, kellele taolised olukorrad nende ülesannete täitmise käigus teatavaks saavad.
Kuidas eestkostet ja lapse vara haldamist teostatakse?
Eestkostet teostab eestkostja ja perekonnanõukogu. Eestkostjal on vanematega samad õigused ja kohustused, kuigi koos seaduses sätestatud muudatuste ja piirangutega (tsiviilseadustiku artiklid 1927–1950).
Vara haldamist teostab vähemalt üks haldur ja kui on määratud eestkoste, siis perekonnanõukogu.
Nii eestkostet kui ka vara haldamist teostatakse kohtu järelevalve all.
Kohtu ülesanne on kinnitada või määrata eestkostjad, vara haldurid ja perekonnanõukogu liikmed.
Kes võib olla eestkostja?
Vanemad võivad määrata oma lapsele eestkostja; selle peab kinnitama kohus. Kui vanemad ei ole eestkostjat määranud või määramist ei ole kinnitatud, peab eestkostja määrama kohus pärast perekonnanõukogu ärakuulamist.
Enne eestkostja määramist peab kohus alaealise ära kuulama.
Kohus peab valima eestkostja järgmiste isikute seast:
Kes ei või olla eestkostja?
Järgmised isikud ei või olla eestkostjaks (tsiviilseadustiku artikkel 1933):
Kes võib olla haldur?
Eespool seoses eestkostja valimise ja selle rolli täitmise keelamisega osutatud eeskirjad kehtivad ka halduri suhtes, kui seaduses ei ole konkreetselt teisiti sätestatud.
Lisaks ei või halduriteks olla järgmised isikud (tsiviilseadustiku artikkel 1970):
Vanemliku vastutuse üleandmine vanemate de facto suutmatuse tõttu vanemlikku vastutust teostada
Kui vanemad ei ole vanemliku vastutuse teostamiseks tegelikult suutelised, peab prokuratuur võtma alaealise kaitseks vajalikud meetmed ja võib sel eesmärgil määrata isiku, kes saab alaealise nimel teostada õigustoiminguid, mis on kiireloomulised või toovad kõnealusele alaealisele selgelt kasu.
Vanema hooldusõiguse teostamise piiramine alaealise jaoks ohtlikes olukordades, mis ei sisalda vanema hooldusõiguse teostamise keelamist
Kui alaealise turvalisus, tervis, moraal või haridus on ohus, kuid ei ole vajadust minna nii kaugele, et keelata vanema hooldusõiguse teostamine, võib kohus prokuratuuri või muu isiku taotlusel võtta alaealise kaitseks asjakohaseid meetmeid (tsiviilseadustiku artikkel 1918).
1. september 1999 seadusega nr 147/99 heakskiidetud ohustatud laste ja noorte kaitse seaduse artiklis 35 on sätestatud järgmised meetmed riskiolukorras alaealiste abistamiseks ja kaitsmiseks:
Kui vanemad on nõus ja laps ei ole vastu, on eespool osutatud lapse kaitsmise ja abistamise meetmete kohaldamiseks ilma kohtu sekkumiseta pädevad laste ja noorte kaitse komisjonid (comissões de protecção de crianças e jovens), erandiks on viimasena loetletud meede (kellegi hoole alla andmine lapsendamise eesmärgil), mida võivad kohaldada ainult kohtud.
Laste ja noorte kaitse komisjonid on rahaliselt iseseisvad kohtuvälised ametiasutused, kelle eesmärk on edendada laste ja noorte õigusi ja hoida ära või lõpetada olukorrad, mis võivad mõjutada nende turvalisust, tervist, õpetamist, haridust või arengut tervikuna.
Kui ühe eespool osutatud meetmetest on kohus või laste ja noorte kaitse komisjonid jõustanud, säilitavad vanemad hooldusõiguse kõiges, mis ei ole sellega vastuolus.
Kui alaealine on antud kolmanda isiku või haridus- või hoolekandeasutuse hoole alla, kehtestatakse vanematele külastussüsteem, välja arvatud erandjuhul, kui lapse huvid on sellega vastuolus.
Ohustatud laste ja noorte kaitse seadusega selle kehtivas sõnastuses saate tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=545&tabela=leis.
Vanema hooldusõiguse teostamise piiramine alaealise vara jaoks ohtlikes olukordades, mis ei sisalda vanema hooldusõiguse teostamise keelamist
Kui vanemate teostatav väär haldamine ohustab lapse vara, kuid see ei ole vanema hooldusõiguse teostamise keelamise juhtum, võib kohus prokuratuuri või mõne sugulase taotlusel anda korralduse selliste meetmete võtmiseks, mida ta peab asjakohaseks.
Võttes arvesse vara väärtust, võib kohus nõuda vanematelt eelkõige järgmist:
ning kui need meetmed ei ole piisavad:
Vanema hooldusõiguse teostamist lahutuse, lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral reguleerivad järgmised põhimõtted (tsiviilseadustiku artikkel 1906):
Selleks et kokkulepe vanemliku vastutuse kohta oleks õiguslikult siduv, peab selle heaks kiitma kohus või perekonnaseisuametnik ühes 6. ja 10. küsimusele antud vastustes märgitud vormidest.
Pooled võivad kasutada alternatiivseid vaidluse lahendamise vahendeid, kas siis enne kohtu sekkumise taotlemist või kohtumenetluse käigus.
Lepitus enne kohtu sekkumist
Vabatahtliku lepituse põhimõte
Enne asja kohtusse andmist võivad vanemad kasutada avalikku või eraviisilist perelepitust, et jõuda vanemliku vastutuse osas kokkuleppele.
Portugalis on perelepitus vabatahtlik. Lapsi puudutava perekonnasisese vaidluse pooled võivad kokkuleppe alusel kasutada enne hagi esitamist avalikku või eraviisilist perelepitust. Pärast hagi esitamist võib kohus suunata pooled samuti lepitusmenetlusse, kuid ei saa teha seda kohustuseks, kui pooled ei ole sellega nõus või on selle vastu.
Kokkuleppe kohustuslik kinnitamine
Kui lepituse tulemusena on jõutud kokkuleppele, siis selleks et kokkulepe oleks siduv ja täitmisele pööratav, peavad pooled olenevalt olukorrast taotlema, et selle kinnitaks kohus või perekonnaseisuametnik.
Perekonnaasjadega seotud toimingud, mis kuuluvad perekonnaseisuametniku pädevusse, nõuavad poolte eelnevat kokkulepet, vastasel juhul kuuluvad need kohtute pädevusse.
Perekonnaseisuametid on pädevad kinnitama vanemliku vastutusega seotud kokkulepet ainult juhul, kui see on lisatud kokkuleppele lahutuse või lahuselu kohta vastastikusel kokkuleppel. Enne perekonnaseisuametniku kinnitust väljastab prokuratuur kokkuleppe kohta arvamuse, kui see puudutab alaealiste lastega seotud vanemlikku vastutust.
Kui perelepitus toimub enne menetluse algatamist ja selle eesmärk on ainult vanemliku vastutuse korraldamine seoses alaealiste lastega (ilma et kokkulepe oleks lisatud kokkuleppele lahutuse või lahuselu kohta), peavad pooled taotlema kokkuleppe kinnitamist pädevalt kohtult.
Eraviisiline lepitus
Kui pooled valivad eraviisilise lepituse, peavad nad ise maksma lepitaja tasu. Tasu suurus, eeskirjad ja lepituse ajakava on määratud kindlaks lepitusprotokollis, mille pooled ja lepitaja on lepitusmenetluse alguses allkirjastanud. Justiitsministeerium koostab lepitajate nimekirja, millega pooled võivad tutvuda, et valida endale eraviisiline lepitaja: https://dgpj.justica.gov.pt/Portals/31/GRAL_Media%E7%E3o/Lista-mediadores-privada_18.09.2020.pdf.
Avalik lepitusmenetlus
Avaliku lepitusmenetluse kasutamiseks peavad pooled ühendust võtma õiguspoliitika peadirektoraadi vaidluste alternatiivse lahendamise bürooga (Direcção Geral da Política de Justiça) ja taotlema lepitusmenetlusele eelneva kohtumise aja kindlaksmääramist. Seda võib teha telefoni, e-posti või elektroonilisel teel. Avaliku lepitusmenetluse eelsel kohtumisel allkirjastatakse poolte ja lepitaja vahel lepitusprotokoll. Määratakse kindlaks ajavahemik ja kohtumiste ajakava ning selgitatakse lepituse toimumise korda. Avaliku perelepituse tasu on 50 eurot iga poole kohta, olenemata kavandatud kohtumiste arvust. 50 euro suuruse tasu maksab iga pool kohe avaliku lepitusmenetluse alguses. Pooled ei maksa avalike lepitajate tasusid. Need maksab õiguspoliitika peadirektoraat vastavalt seadusega kehtestatud tabelile.
Avaliku lepitusmenetluse kohtumised võivad toimuda õiguspoliitika peadirektoraadi ruumides või poolte elukohajärgse omavalitsuse ruumides.
Avalikus lepitusmenetluses võivad pooled valida lepitaja avalike lepitajate nimekirjast. Avalike lepitajate nimekiri on eespool viidatud veebisaidil. Kui pooled lepitajat ei vali, määrab õiguspoliitika peadirektoraadi vaidluste alternatiivse lahendamise büroo lepitaja avalike lepitajate nimekirjast vastavalt järjekorrale ning võttes arvesse lepitaja lähedust poolte elukohale. Üldjuhul määratakse lepitaja elektrooniliselt.
Tasuta õigusabi
Kui pooled saavad tasuta õigusabi, võib see katta lepituse kulud.
Lepitamine ja spetsiaalsed tehnilised ärakuulamised kohtumenetluse käigus
Kui pooled annavad asja kohtusse, algatatakse vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriv tsiviilmenetlus, mida kohtunik alustab vanemate kohtumise korraldamisega.
Kui vanemad ei suuda jõuda kohtumisel kokkuleppele, peatab kohtunik selle sõltuvalt juhtumist maksimaalselt kaheks või kolmeks kuuks ja suunab vanemad lepitusmenetlusse (kui nad nõustuvad seda meetodit kasutama) või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele (mille võib teha vanematele kohustuslikuks).
Selle perioodi lõpus teavitatakse kohtunikku lepituse või spetsiaalse tehnilise ärakuulamise tulemustest ja ta määrab kuupäeva kohtumise jätkamiseks, et sõlmida ja/või kinnitada kokkulepe.
Kui vanemad ei suuda selle etapi lõpuks kokkuleppele jõuda, järgneb menetluse kohtuvaidluse etapp – vanematel palutakse esitada oma seisukohad ja tõendid, millele järgneb uurimine ja kohtuotsus.
Teavet lepituse kohta leiate aadressil: https://dgpj.justica.gov.pt/Resolucao-de-Litigios/Mediacao.
Kõigepealt on oluline rõhutada, et Portugalis tuleb lahutuse, lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise korral ja juhtudel, kui vanemad ei ole abielus ega ela koos, teha otsus vanema hooldusõiguse teostamise kohta alati kolme peamise aspekti alusel: alaealise hooldusõigus, külastuskord ja elatis alaealisele lapsele. Teiste sõnadega, alaealise lapse ülalpidamiskohustust käsitletakse vanemliku vastutuse osana ja põhimõtteliselt reguleeritakse seda koos vanemate teiste ülesannetega, kuigi teatud juhtudel võidakse hagi esitada ainult lapsele elatise määramiseks ja selle muutmiseks.
Kohus võib teha otsuse järgmistes küsimustes:
Üldjuhul mitte. Isegi kui alaealise lapse hooldusõigus on antud ainult ühele vanemale, lasub vanemlik vastutus lapse elu jaoks eriti tähtsates küsimustes mõlemal vanemal, välja arvatud juhul, kui kohtuotsusega on määratud, et vastutust teostab ainult üks neist (tsiviilseadustiku artikkel 1906).
Mis puudutab küsimuse muid aspekte, siis on need üksikasjalikult hõlmatud juba 4. küsimusele antud vastusega.
Praktikas tähendab ühine isikuhooldusõigus, et
Menetlused vanemliku vastutusega seotud hagi esitamiseks
Hooldus- ja kaitsemenetlused
Kui alaealine on olukorras, mis võib ohustada tema turvalisust, tervist, moraali või haridust, ning kui vanemliku vastutuse teostamist on piiratud ühega 3. küsimusele antud vastuses märgitud hooldus- ja kaitsemeetme kohaldamisega ning algatatakse kaitsemenetlus, mis kuulub laste ja noorte kaitse komisjonide või kohtute pädevusse.
Tsiviilõiguslik eestkostemenetlus
7. küsimusele antud vastuses märgitud muudel juhtudel algatatakse vanema hooldusõiguse teostamise reguleerimiseks tsiviilõiguslik eestkostemenetlus, mis kuulub kohtute pädevusse.
Perekonnaseisuametite pädevusse kuuluvad menetlused
Juhtudel kui vanema hooldusõiguse teostamise kohta on olemas kokkulepe, olenemata sellest, kas see on lisatud kokkuleppele lahuselu või lahutuse kohta, esitatakse taotlus perekonnaseisuametile. Perekonnaseisuametnikul on pärast prokuratuuri arvamuse ärakuulamist kohustus otsustada, kas kinnitada vanemliku vastutuse kokkulepe.
Märkus: kui abielulahutuse menetlus algatatakse teise abikaasa nõusolekuta, on kohus pädev ja menetlus toimub abielulahutuse erimenetlusena ilma teise abikaasa nõusolekuta. Kui pooled jõuavad menetluse käigus kokkuleppele, muudab kohus menetluse abielulahutuse menetluseks vastastikusel nõusolekul, ja kui tegemist on alaealiste lastega, siis kinnitab kokkulepped, kaasa arvatud vanemliku vastutusega seotud kokkulepped.
Vorminõuded ja dokumendid, mis tuleb lisada (need olenevad asja vormist ja pädevast asutusest):
Laste ja noorte kaitse komisjonis algatatud hooldus- ja kaitsemenetlus
Hooldus- ja kaitsemenetlus kohtus
Tsiviilõiguslik eestkostemenetlus
Perekonnaseisuametite pädevusse kuuluvad menetlused
Juhtudel, kui vanemliku vastutuse kokkulepe on lisatud kokkuleppele lahutuse või lahuselu kohta, tuleb esitada järgmised dokumendid:
Juhul kui abielus või abielus mitte olevad vanemad soovivad reguleerida mõlema vanema hooldusõiguse teostamist alaealiste laste suhtes või muuta juba kinnitatud kokkulepet, peavad nad taotlema seda mis tahes ajal ükskõik milliselt perekonnaseisuametilt. Sel eesmärgil peaksid nad lisama järgmised dokumendid:
Teavet perekonnaseisuametite pädevuse kohta leiate aadressil: http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=581&tabela=leis.
Asutused, kelle poole huvitatud isikud peavad pöörduma (sõltuvalt juhtumist kohtud, laste ja noorte kaitse komisjonid ja perekonnaseisuametid)
Kohtualluvus ja kohtute pädevus
Vanemliku vastutuse reguleerimise küsimuses on pädevaks kohtuks perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja, mis asub piirkondliku kohtu (tribunal de comarca) juures. Valdkondades, kus perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja ei ole pädev, on pädev piirkondliku kohtu juures asuv tsiviilkohus või see kohus, millel on üldine pädevus.
Kohtualluvuse kohta kehtivad järgmised eeskirjad:
Laste ja noorte kaitse komisjonide kohtualluvus ja pädevus
Laste ja noorte kaitse komisjonid on pädevad küsimustes, mis on seotud ohustatud laste ja noorte hooldust ja kaitset käsitlevate menetlustega, kui vanemate kokkulepe on olemas ja alaealine ei esita vastuväidet. Hooldus- ja kaitsemeetmete kohaldamiseks on kompetentne kaitsekomisjon, kellele kuulub pädevus alaealise elupaigas olukorrast teatamise ajal.
Pädevuse kohta kehtivad järgmised eeskirjad:
Perekonnaseisuametite pädevus ja kohtualluvus
Perekonnaseisuametid on asjast sõltuvalt pädevad kinnitama vanemliku vastutusega seotud kokkulepet, kui see on esitatud eraldi või lisatud vastastikusel kokkuleppel abielulahutuse või lahuselu taotlustele.
Perekonnaseisuametitel on asjast sõltuvalt pädevus tegeleda vastastikusel kokkuleppel toimuva abielulahutuse või lahuselu menetlusega ja võtta vastu sellega seotud otsuseid, kaasa arvatud kinnitada vanemlikku vastutust käsitlevaid lisatud kokkuleppeid.
Territoriaalse pädevuse eeskirju perekonnaseisuametitele ei kohaldata. Teiste sõnadega, pooled võivad pöörduda mis tahes perekonnaseisuametisse.
Pädevus seotud menetlustes
Kui tsiviilõigusliku eestkoste menetlus puudutab rohkem kui ühte last, võib algatada ühe menetluse, kui aga on algatatud eri menetlused, võib need kõik liita sellega, mis algatati esimesena, kui perekonnasuhted seda õigustavad.
Menetlusele on juba viidatud 10. küsimusele antud vastuses.
Hoolduse ja kaitse juhtumeid ning tsiviilõigusliku eestkoste juhtumeid võib käsitleda hädaolukorra menetlustena, kui viivitus võib lapse huve kahjustada. Sellisel juhul jätkatakse nende menetlemist kohtute puhkuse ajal.
Hädaolukordades võib igal juhul kohaldada ajutisi meetmeid.
Eelkõige on sätestatud järgmised kiireloomulised menetlused:
Lisaks on sätestatud järgmised kohtuvälised hädaolukorra menetlused:
Jah, kohtu- ja perekonnaseisuameti menetlustes on tasuta õigusabi kättesaadav.
Jah, 10. küsimusele antud vastuses juba märgitud viisil.
Vanemlikku vastutust käsitleva otsuse rikkumine
Kui üks vanematest või kolmas isik, kelle hoolde laps on usaldatud, ei täida lapse olukorraga seoses kokkulepitut või otsustatut, võib kohus omal algatusel, prokuratuuri või teise vanema taotlusel:
Kui kohus on kokkuleppe kinnitanud või kohus on oma otsuse välja kuulutanud, liidetakse taotluse käsitlemine menetlusega, mille käigus kokkulepe sõlmiti või otsus välja kuulutati ja millega seoses pöördutakse vastava kohtu poole, kui vastavalt pädevuse ja kohtualluvuse eeskirjadele on see kohus rikkumise arutamiseks pädev.
Pärast seda, kui taotlus on läbi vaadatud või menetlusele lisatud, kutsub kohtunik vanemad kohtumisele või erandjuhtudel teatab vastustajale, et ta esitaks viie päeva jooksul asjakohased vastuväited.
Kohtumisel võivad vanemad nõustuda vanema hooldusõiguse teostamise osas kokkulepitu muutmisega, võttes arvesse lapse huve.
Kui külastuskorrast ei peeta kinni, kui vastustaja ei võta kohtumisest osa, ei esita seisukohti või kui tema seisukohad on ilmselt põhjendamatud, võib kohus anda korralduse lapse üleandmiseks, nii et külastuskorrast on võimalik kinni pidada, määrates kindlaks, kus külastused toimuvad, ja tagades kohtu tehniliste nõustajate kohalviibimise.
Vastustajale teatatakse, et ta peab lapse kindlaksmääratud viisil loovutama ja talle võidakse määrata trahv.
Kui kohtumist kokku ei kutsuta või kui vanemad ei jõua kokkuleppele, suunab kohtunik pooled lepitusmenetlusse (kui vanemad sellega nõus on) või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele ja teeb seejärel otsuse.
Kui määratakse trahv ja seda ei tasuta 10 päeva jooksul, toimub täitmisele pööramine, mis liidetakse vastava menetlusega.
Selle menetluse suhtes kohaldatakse tsiviilõigusliku eestkostemenetluse õiguslikku raamistikku, mis kiideti heaks 8. septembri 2015. aasta seadusega nr 141/2015, millega saate tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?artigo_id=2428A0048&nid=2428&tabela=leis&pagina=1&ficha=1&so_miolo=&nversao=#artigo.
Elatisnõuete täitmisele pööramine
Elatisnõuete täitmisele pööramiseks on võimalik kasutada kolme alternatiivset vahendit: eespool osutatud vanemliku vastutuse rikkumise arutamise istung; täitmisele pööramisele eelnev istung elatise tagamiseks, nagu allpool nimetatud, või allpool nimetatud elatiskohustuse erijõustamine.
Täitmisele pööramisele eelnev istung maksmisele kuuluva elatise sissenõudmiseks (tsiviilõigusliku eestkostemenetluse õigusliku raamistiku artikkel 48)
Kui seaduse järgi elatise maksmiseks kohustatud isik ei maksa tasumisele kuuluvaid summasid 10 päeva jooksul alates maksetähtpäevast, toimitakse järgmiselt:
Mahaarvatud summad katavad ka eelnevalt kogunenud elatise ja makstakse otse nende saamiseks õigustatud isikutele.
Ülalpidamiskohustuse erijõustamine
Juhul kui elatis kuulub maksmisele alaealistele, võib ülalpidamist saama õigustatud isik teise võimalusena algatada elatise saamiseks spetsiaalsed täitemeetmed, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artiklis 933. Seega saab ühe menetluse raames tasumisele kuuluvad summad, tasumata summad või edaspidi tasumisele kuuluvad summad täielikult sisse nõuda. Täitemeetmete puhul võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada laiemat täitmisele pööramise korda, näiteks arestimine ja sissetuleku pantimine.
Ülalpidamiskohustuse erijõustamise puhul võib taotluse esitaja nõuda asja lahendamist teise poole saadaolevate summade, palga või pensioni osalise väljamõistmise või elatisvõlgnikule kuuluva sissetuleku loovutamise kaudu. Väljamõistmine või pantimine toimub arestimisest sõltumatult ja selle eesmärk on tagada tasumata summade ja edaspidi tasumisele kuuluvate summade maksmine.
Kui taotluse esitaja nõuab summade, palga või pensioni väljamõistmist, teavitatakse nende summade või vastavate maksete käsitlemise eest vastutavat asutust, et ta on kohustatud maksma väljamõistetud osa otse taotluse esitajale. Väljamõistetud summa tuleb hoiustada iga kuu taotluse esitaja pangakontole, pangakonto number tuleb esitada esialgses taotluses.
Kui taotluses nõutakse tulu pantimist, tuleb täpsustada vara, millega see on seotud, ja täiteametnik määrab kindlaks, kas asjaomasest varast piisab elatiseks, mis on tasumata ja mille katmiseks kuulub tulu pantimisele.
Ülalpidamist saama õigustatud isik võib endiselt nõuda ka elatisvõlgniku vara arestimist. Arestimine võib hõlmata vallas- ja kinnisvara, pangahoiuseid, krediidiõigusi, äriettevõtteid või ettevõtte osi.
Kui arestitud vara müüakse elatisvõla katteks, ei tohiks anda korraldust ülemäärase summa ülalpidamiskohustuslasele tagastamiseks, kuni tasumisele kuuluva elatise maksmine on tagatud ulatuses, mida kohtunik peab asjakohaseks, välja arvatud juhul, kui esitatakse tagatis või muu sobiv garantii.
Ülalpidamiskohustuslane tuleks kohtusse kutsuda alles pärast tulu arestimise/väljamõistmise/pantimise toimumist. Elatisvõlgniku vastuväide täitmisele või arestimisele ei peata täitmist.
Juhul kui ülalpidamiskohustuse erijõustamise ajal esitatakse taotlus elatismaksete muutmiseks või lõpetamiseks, liidetakse muutmise või lõpetamise taotlus menetlusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga selle kehtivas sõnastuses saate tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=1959&tabela=leis.
Tunnustamine
Vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse tunnustamine teises liikmesriigis, mis on seotud nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega nr 2201/2003 (edaspidi „Brüsseli IIa määrus“), toimub automaatselt. Teiste sõnadega, otsuse tunnustamiseks ei ole vaja eraldi menetlust.
Selleks et jõustada Portugalis otsus vanemliku vastutuse kohta teises liikmesriigis välja antud Brüsseli IIa määruse tähenduses, peab asjaomane pool pöörduma nimetatud otsuse täidetavaks tunnistamiseks kohtusse.
Brüsseli IIa määruse artiklis 40 on siiski sätestatud kaks juhtumit, kui täidetavaks tunnistamise taotlus ei ole vajalik ja vastavalt Brüsseli IIa määrusele otsuse teinud kohtu väljastatud tunnistusest piisab teises liikmesriigis tehtud otsuses täitmiseks Portugalis. See on nii järgmiste otsuste puhul: külastusõigustega seotud otsused ja otsused, millega antakse korraldus lapse tagasitoomiseks ja mille on teinud pädev kohus pärast tagasitoomisest keeldumise otsust vastavalt rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva Haagi 1980. aasta konventsiooni artiklile 13.
Territoriaalne pädevus täidetavuse taotlemiseks
Täidetavaks tunnistamise taotluse esitamise territoriaalne pädevus on sätestatud Brüsseli IIa määruses järgmiselt: taotlus tuleb esitada elatisvõlgniku elukohajärgsele kohtule või selle lapse, kellele elatis võlgnetakse, elukohajärgsele kohtule, või nende ühendavate tegurite puudumisel täitmise kohas.
Nõuded ja dokumendid, mis tuleb täidetavaks tunnistamise taotlusele lisada
Nõuded ja dokumendid, mis tuleb täidetavaks tunnistamise taotlusele lisada, on kehtestatud Brüsseli IIa määrusega. Kokkuvõtlikult peab taotluse esitaja lisama täidetavaks tunnistamise taotlusele kohtuotsuse kinnitatud ärakirja; väljastatud otsust tõendava dokumendi, kasutades Brüsseli IIa määruse II lisa; kui otsus on välja kuulutatud ilma kostja kohalviibimiseta või kui kostja on selle vaidlustanud, tõendi selle kohta, et ta kutsuti kohtusse või et ta on otsusega üheselt mõistetavalt nõustunud.
Täidetavaks tunnistamise taotlusele kohaldatav menetlus, mis on ette nähtud Brüsseli IIa määruses
Kohaldatavat menetlust reguleerivad Brüsseli IIa määrusega kehtestatud eeskirjad ja selles määruses sätestamata aspektide puhul Portugali tsiviilkohtumenetluse siseriiklikud eeskirjad.
Brüsseli IIa määrusest tuleneb seega, et otsuse täidetavusele ei eelne ärakuulamismenetlust ja taotluse võib tagasi lükata üksnes ühel nimetatud määruses ettenähtud põhjustest. Kumbki pool võib esitada täidetavaks tunnistamise otsuse suhtes apellatsioonkaebuse Brüsseli IIa määruses sätestatud tähtaja jooksul. Portugali kohus võib otsustada, et välisriigi kohtu otsus kuulub täitmisele osaliselt, kuid ei saa seda sisuliselt läbi vaadata.
Kohaldatavad Portugali tsiviilmenetluse eeskirjad
Täidetavaks tunnistamise taotlus tuleb esitada keskse piirkondliku kohtu juures asuvale perekonna ja alaealiste asjade kohtumajale. Perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja puudumise korral tuleb taotlus esitada piirkondliku kohtu juures asuvale tsiviilkohtule või sellele kohtule, millel on üldine pädevus.
Menetlus on deklaratiivne, nagu on ette nähtud Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Código de Processo Civil) koos Brüsseli IIa määruses sätestatud täpsustustega.
Kuna edasikaebamine on väärtusele vaatamata alati lubatud, on advokaadi nimetamine kohustuslik.
Prokuratuur võib võtta meetmeid alaealise huvide kaitseks.
Esialgses taotluses peab taotluse esitaja
Seaduslikud esindajad esitavad esialgse taotluse ja dokumendid elektrooniliselt, kasutades kohtute tegevust toetavat arvutisüsteemi, aadressile https://citius.tribunaisnet.mj.pt/.
Sama menetlust kohaldatakse juhul, kui hagi esitab prokuratuur alaealise huvide kaitseks. Prokuratuur on kuludest vabastatud, kui ta tegutseb alaealise huvide kaitseks.
Arvutisüsteemile juurdepääsemiseks peavad advokaadid, advokaadikandidaadid ja õigusnõustajad olema registreeritud asutuses, mis vastutab arvutisüsteemile juurdepääsu eest.
Kui hagiga seoses ei määrata esindajat ja poolt ei abistata või kui poolt abistab esindaja, kuid viimatinimetatul on õigustatud põhjus, mis takistab tal menetlustoimingute tegemist elektrooniliselt, võib esialgse taotluse ja dokumendid esitada ühel järgmistest viisidest:
Kui kohus on esialgse taotluse ja lisatud dokumendid kätte saanud, registreeritakse need ametlikult ja saadetakse nõuetekohaselt laiali. Kohtunik kontrollib, et kogu vajalik teave on olemas ja et puuduvad Brüsseli IIa määruses sätestatud keeldumise põhjused, ning tunnistab otsuse täidetavaks. Täidetavaks tunnistamise otsusest teavitatakse seejärel pooli.
Brüsseli IIa määruse artiklis 21 on huvitatud isiku jaoks ette nähtud võimalus taotleda liikmesriigis teises liikmesriigis väljastatud, vanemlikku vastutust käsitleva otsuse mittetunnustamist.
Sellisel juhul on kohus, kelle poole pool peaks Portugalis pöörduma, ja kohaldatavad menetluseeskirjad need, mis on märgitud 15. küsimusele antud vastuses, koos selgitusega, et tegemist on maksekohustusest vabastamise tavamenetlusega. Sellel on tagajärjed seoses tõendamiskohustust käsitlevate eeskirjadega, kuna Portugali õiguse kohaselt on maksekohustusest vabastamise hagide korral kostja kohustatud tõendama asjaolusid, mis moodustavad nõutava õiguse aluse.
Vanemate ja laste vahelisi suhteid reguleerivad:
selle puudumise korral
või kui vanemad elavad tavaliselt eri riikides, siis
Lapse suhtes kohaldatav õigus on tema kodakondsusjärgne õigus. Kodakondsuseta isikute puhul on kodakondsuseta isiku suhtes kohaldatav õigus tema elukohariigi õigus. Kui kodakondsuseta isik on alaealine või piiratud teovõimega isik, kohaldatakse tema suhtes tema alalise elukoha riigi õigust.
Märkus:
Käesolevas teabelehes sisalduv teave ei ole EJN-Civil kontaktpunkti ega kohtute või muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega, mida võidakse korrapäraselt ajakohastada või kohtupraktikas teisiti tõlgendada.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.