Vanemlik vastutus – lapse isikuhooldusõigus ja suhtlusõigus

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemliku vastutuse tähendus ja kestus

Vanemlik vastutus tähendab volitusi ja kohustusi, mis on antud vanematele seoses nende lastega. Vanemlik vastutus laieneb lastele kuni nende täisealiseks saamiseni või täieliku teovõime saavutamiseni. Täisealiseks saadakse 18aastaselt. Alaealised, kes on saanud 16aastaseks, võivad saada täieliku teovõime abielu kaudu.

Vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused

Vanemlik vastutus hõlmab vanemate järgmisi volitusi ja ülesandeid seoses nende lastega (tsiviilseadustiku artiklid 1877–1920-C):

• lastele hariduse andmine, pakkudes neile üldharidust ja kutseõpet, eelkõige füüsiliste ja vaimsete puuetega lastele;
• laste füüsilise ja vaimse arengu toetamine vanemate võimaluste piires;
• laste ülalpidamine ja nende turvalisuse, tervise ja haridusega seotud kulude katmine;
• laste esindamine;
• laste vara haldamine samasuguse hoolsusega, nagu nad haldavad enda vara;
• laste hooldusõiguse teostamine ja laste elukoha määramine;
• laste tagasipöördumise tagamine, pöördudes vajaduse korral ametiasutuse poole, kui lapsed vanematekodust lahkuvad või sealt ära viiakse;
• alla 16aastaste laste usulise hariduse üle otsustamine;
• sõltuvalt lapse küpsusest tema arvamuse arvessevõtmine seoses oluliste perekondlike küsimustega ja tema iseseisvuse tunnustamine tema enda elu korraldamisel.

Samas:

• lapsed on kohustatud oma vanematele kuuletuma;
• lapsed ei või lahkuda vanematekodust ega kodust, mille vanemad on nende jaoks ette näinud, samuti ei või neid sealt ära viia;
• vanemad ei ole kohustatud oma lapsi ülal pidama ega katma nende turvalisuse, tervise ja hariduse kulusid, kui lapsed on ise võimelised selliseid kulusid oma tööga teenitud tulust või muudest sissetulekutest katma;
• vanemad võivad kasutada lapse varast saadud tulu, et katta lapse ülalpidamise, turvalisuse, tervise ja haridusega seotud kulud ning mõistlikes piires muud perekonnaelu vajadused;
• vanemad ei ole kohustatud olema oma lapse vara halduritena käendajad, välja arvatud juhul, kui see hõlmab väärtpabereid ja vara väärtust hindav kohus peab seda vajalikuks.

Erandjuhtudel kehtib järgmine:

• haldustoimingud või vara võõrandamine, mille üle 16aastane laps on omandanud oma tööga;
• alaealise igapäevaeluga seotud õigustehingud, mis jäävad tema loomupäraste võimete piiresse ja hõlmavad ainult vähese tähtsusega kulutusi või vara võõrandamist;
• elukutse, kunsti või kaubandusega seotud õigustoimingud, mida alaealine on volitatud tegema, või elukutse, kunsti või kaubandusega tegelemise raames tehtavad õigustoimingud.

(Alaealise elukutse, kunsti või kaubandusega seotud õigustoimingute ning selle elukutse, kunsti või kaubandusega tegelemise raames tehtavate õigustoimingute puhul tuleb kõne alla ainult vara, mida alaealisel on õigus vabalt käsutada).

Vanematele kuuluv vara:

• vanematele kuulub vara, mida nendega koos elav alaealine omandab oma vanemate jaoks tehtava tööga ja vanematele kuuluvaid vahendeid või kapitali kasutades;
• vanemad peavad andma lapsele osa kogunenud varast või hüvitama talle tema töö muul viisil; selle kohustuse täitmist ei ole siiski võimalik kohtus nõuda.

Lapse varast saadav tulu:

• vanemad võivad kasutada lapse varast saadud tulu, et katta lapse ülalpidamise, turvalisuse, tervise ja haridusega seotud kulud ning mõistlikes piires muud perekonnaelu vajadused;
• juhul kui vanemlikku vastutust teostab ainult üks vanematest, kuulub tema lapse tulu kasutamine seadusega lubatud tingimustel temale;
• kinkijal või pärandajal ei ole võimalik välistada sellisest varast saadava tulu kasutamist, mida laps võib saada seaduslikult pärimise teel (sundosa).

Vanemliku vastutuse piirangud

Vanemad ei halda järgmist:

• lapse vara, mis on saadud pärimise teel, millest vanemad on kõrvale jäetud käitumise või pärandist ilmajätmise tõttu;
• vara, mis on antud lapsele kinkimise või pärimise teel vastu vanemate tahtmist;
• vara, mis on lapsele jäetud või kingitud vanematepoolset haldamist välistades;
• vara, mille üle 16aastane laps on omandanud oma tööga.

Lapse esindajatena ei või vanemad ilma kohtu loata:

• vara üle anda või koormata, välja arvatud juhul, kui kergesti kaotsi minevad või kahjustuvad esemed antakse üle tasu eest (see piirang ei hõlma alaealise raha või kapitali kasutamist vara omandamisel);
• hääletada ettevõtte üldkoosolekutel seisukohtade üle, mis nõuavad sellise ettevõtte lõpetamist;
• omandada äri- või tööstusettevõtet või jätkata selle kasutamist, mille laps on saanud pärimise või kinkimise teel;
• investeerida ettevõttesse täisühinguna või aktsiakapitaliga usaldusühinguna;
• võtta välisvaluutakohustusi või indosseerimisega ülekantavatest väärtpaberitest tulenevaid kohustusi;
• tagada või võtta üle teiste isikute võlgu;
• tegeleda laenuandmisega;
• võtta kohustusi, mille täitmine peab toimuma pärast täisealiseks saamist;
• anda krediidiõigusi;
• loobuda pärandist või annakust;
• võtta vastu pärand, kingitus või annak koos kuludega või leppida kokku kohtuväline jagamine;
• anda vara rendile kauemaks kui kuueks aastaks;
• nõustuda kohtus vara jagamisega jagamatuks kaasomandiks või ettevõtte varade likvideerimise ja jagamisega või seda taotleda;
• leppida kokku äritehing või sõlmida vahekohtukokkuleppeid seoses eelnevates punktides osutatud toimingutega või sõlmida kokkulepe võlausaldajatega.

Vanemad ei või ilma kohtu loata:

• võtta rendile või omandada otseselt või vahendaja kaudu (ega isegi avalikul enampakkumisel) lapse vara või õigusi, mille suhtes teostatakse vanemlikku vastutust;
• hakata lastega seoses võlausaldajateks või loovutada muid laste õigusi, välja arvatud juhul, kui tegemist on seadusliku ülemineku, hankimisega inventarihalduse raames või kohtu loal osadeks jagamisega.

Haldamise lõpp

• Kohe, kui laps saab täisealiseks või omandab täieliku teovõime, peavad vanemad lapsele üle andma kogu talle kuuluva vara.
• Kui vanemlik vastutus või haldamine lõpeb muudel põhjustel, peab vara üle andma lapse seaduslikule esindajale.
• Vallasvara tuleb tagastada algses seisukorras. Kui vallasvara puudub, peavad vanemad tasuma selle vastava väärtuse, välja arvatud juhul, kui laps on selle tavapärase kasutamise käigus ära tarbinud või on see hävinud vanematest mitteolenevatel põhjustel.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlik vastutus abielu raames

• Abielu raames lasub vanemlik vastutus mõlemal vanemal;
• vanemad teostavad vanemlikku vastutust vastastikusel kokkuleppel. Kui eriti tähtsates küsimustes kokkulepe puudub, võib üks vanematest pöörduda kohtusse, kus üritatakse saavutada lepitus;
• kui eelmises punktis osutatud lepitus ei ole võimalik, kuulab kohus lapse enne otsustamist ära, kui tõsised asjaolud selle vastu ei räägi.

Ühe vanema tehtud toimingud

• Kui üks vanematest teeb toimingu, mis moodustab osa vanemliku vastutuse teostamisest, eeldatakse, et ta tegutseb kokkuleppel teise vanemaga, välja arvatud juhul, kui seaduses nõutakse sõnaselgelt mõlema vanema nõusolekut või kui tegemist on eriti tähtsa toiminguga;
• kokkuleppe puudumist ei saa täitmisele pöörata kolmanda isiku suhtes, kes tegutseb heas usus;
• kolmas isik peab keelduma ühe vanema teostatavasse toimingusse sekkumast juhtudel, kui kokkulepet ei saa eeldada või kui teine vanem on teadlik teise vanema vastuseisust.

Vanemlikku vastutust teostavad ühiselt lapse ainukene vanem ja tema abikaasa või registreeritud partner

• Kui vanemlus on kindlaks tehtud ainult seoses ühe vanemaga, võib vanemliku vastutuse omistada kohtu otsusega vanema abikaasale või registreeritud partnerile selle ühiseks teostamiseks;
• vanemliku vastutuse ühine teostamine sõltub sellisel juhul vanema ja tema abikaasa või registreeritud partneri taotlusest.

Kui see on vähegi võimalik, peab kohus alaealise ära kuulama.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Jah, järgmiselt.

Kui üks või mõlemad vanemad ei ole võimelised vanemlikku vastutust teostama

Kui üks vanematest ei ole võimeline teostama vanemlikku vastutust eemalviibimise, teovõimetuse või muu takistuse tõttu, mille kohus on kindlaks teinud, peab vastutust teostama teine vanem. Kui teine vanem ei saa seda teha seoses kohtu otsusega, peavad vastutust teostama järgmised isikud järgmises järjekorras (tsiviilseadustiku artikkel 1903):

• ükskõik kumma vanema abikaasa või registreeritud partner;
• keegi ükskõik kumma vanema perekonnast.

Neid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis, kui on kindlaks tehtud ainult ühe vanema vanemlus.

Vanema surm

Ühe vanema surma korral langeb vanema hooldusõiguse teostamine üleelanud vanemale.

Juhtumid, kui alaealisele laieneb kohustuslik eestkoste (tsiviilseadustiku artikkel 1921):

• kui vanemad on surnud;
• kui vanematel on keelatud teostada vanemlikku vastutust seoses lapse kasvatamisega;
• kui vanematel on keelatud vanemliku vastutuse teostamine rohkem kui kuueks kuuks;
• kui vanemad ei ole teada.

Märkus: vanema hooldusõiguse teostamise keelamine võib olla seotud ainult lapse eestkoste või tema vara haldamisega või hõlmata mõlemaid aspekte.

Juhtumid, kui määratakse kindlaks lapse vara haldamise süsteem (tsiviilseadustiku artikkel 1921):

• kui vanemad on alaealise kogu või osa vara haldamisest kõrvale jäetud, haldamine on neile keelatud või peatatud teise täitedokumendiga või kui haldurit ei ole määratud;
• kui eestkostja määramiseks pädev asutus teeb alaealise kogu või osa vara haldamise ülesandeks teisele isikule.

Eestkoste ja vara haldamine kohtu omal algatusel

Kui alaealise suhtes kehtib üks eespool nimetatud olukordadest, mis on alus eestkoste või vara haldamise määramiseks, peab kohus omal algatusel määrama eestkoste või vara haldamise.

Pädevat kohut peavad sellest teavitama haldus- või kohtuasutused või perekonnaseisuametnikud, kellele taolised olukorrad nende ülesannete täitmise käigus teatavaks saavad.

Kuidas eestkostet ja lapse vara haldamist teostatakse?

Eestkostet teostab eestkostja ja perekonnanõukogu. Eestkostjal on vanematega samad õigused ja kohustused, kuigi koos seaduses sätestatud muudatuste ja piirangutega (tsiviilseadustiku artiklid 1927–1950).

Vara haldamist teostab vähemalt üks haldur ja kui on määratud eestkoste, siis perekonnanõukogu.

Nii eestkostet kui ka vara haldamist teostatakse kohtu järelevalve all.

Kohtu ülesanne on kinnitada või määrata eestkostjad, vara haldurid ja perekonnanõukogu liikmed.

Kes võib olla eestkostja?

Vanemad võivad määrata oma lapsele eestkostja; selle peab kinnitama kohus. Kui vanemad ei ole eestkostjat määranud või määramist ei ole kinnitatud, peab eestkostja määrama kohus pärast perekonnanõukogu ärakuulamist.

Enne eestkostja määramist peab kohus alaealise ära kuulama.

Kohus peab valima eestkostja järgmiste isikute seast:

• alaealise sugulased või pereliikmed;
• isikud, kes alaealist tegelikult hooldavad või talle hoolitsust pakuvad;
• isikud, kes on näidanud lapse suhtes kiindumust.

Kes ei või olla eestkostja?

Järgmised isikud ei või olla eestkostjaks (tsiviilseadustiku artikkel 1933):

• alaealised, kes ei ole vanemlikust hoolitsusest vabanenud;
• isikud, kes on tunnistatud vaimselt ebapädevaks, isegi kui nad ei ole eestkoste all ja neile ei ole kehtestatud piiranguid isiklike õiguste teostamisel;
• taunitavalt käituvad isikud või isikud, kellel puudub teadaolev elatusallikas;
• isikud, kellel on keelatud vanemlikku vastutust teostada või kellel on see õigus peatatud;
• isikud, kes on oma kohustuste täitmata jätmise tõttu teise eestkoste teostamisest või perekonnanõukogu liikme kohalt välja arvatud või kellel on see õigus peatatud;
• lahutatud isikud või isikud, kes on kohtuotsusega lahus elavaks tunnistatud ja jäetud süü alusel ilma vastutusest omandi eest;
• isikud, kellel on alaealise või tema vanemate suhtes pooleli hagimenetlus või kes on esitanud hagi viie viimase aasta jooksul;
• isikud, kelle vanemad, lapsed või abikaasad on esitanud alaealise või tema vanemate suhtes hagi või kes on esitanud hagi viie viimase aasta jooksul;
• isikud, kes on alaealise või tema vanemate isiklikud vaenlased;
• isikud, kellele alaealise ema või isa ei luba seda samadel tingimustel, nagu nad teeksid seda eestkostja määramisel;
• kohtu või prokuratuuri (Ministério Público) ametnikud, kes töötavad ringkonnas, kus asub lapse registreeritud elukoht või kus asub tema vara;
• täiskasvanuid, kes on eestkoste all, pankrotistunud isikuid ning isikuid, kellel on vanemliku vastutuse teostamine keelatud või see õigus peatatud või kes on eestkostjaks olemisest vabastatud, võib eestkostjaks määrata tingimusel, et nad tegelevad ainult lapse kui üksikisiku hoolduse ja kasvatamisega või eeldusel, et eestkoste seda võimaldab.

Kes võib olla haldur?

Eespool seoses eestkostja valimise ja selle rolli täitmise keelamisega osutatud eeskirjad kehtivad ka halduri suhtes, kui seaduses ei ole konkreetselt teisiti sätestatud.

Lisaks ei või halduriteks olla järgmised isikud (tsiviilseadustiku artikkel 1970):

• pankrotistunud isikud ning isikud, kellel on vanemliku vastutuse teostamine keelatud või see õigus peatatud või kes on seoses vara haldamisega eestkostjaks olemisest vabastatud;
• isikud, kes on süüdi mõistetud järgmiste kuritegude sooritajate või kaasosalistena: vargus, röövimine, pettus, usalduse kuritarvitamine, pankrot või pettuslik maksejõuetus ja varavastased kuriteod üldiselt.

Vanemliku vastutuse üleandmine vanemate de facto suutmatuse tõttu vanemlikku vastutust teostada

Kui vanemad ei ole vanemliku vastutuse teostamiseks tegelikult suutelised, peab prokuratuur võtma alaealise kaitseks vajalikud meetmed ja võib sel eesmärgil määrata isiku, kes saab alaealise nimel teostada õigustoiminguid, mis on kiireloomulised või toovad kõnealusele alaealisele selgelt kasu.

Vanema hooldusõiguse teostamise piiramine alaealise jaoks ohtlikes olukordades, mis ei sisalda vanema hooldusõiguse teostamise keelamist

Kui alaealise turvalisus, tervis, moraal või haridus on ohus, kuid ei ole vajadust minna nii kaugele, et keelata vanema hooldusõiguse teostamine, võib kohus prokuratuuri või muu isiku taotlusel võtta alaealise kaitseks asjakohaseid meetmeid (tsiviilseadustiku artikkel 1918).

1. september 1999 seadusega nr 147/99 heakskiidetud ohustatud laste ja noorte kaitse seaduse artiklis 35 on sätestatud järgmised meetmed riskiolukorras alaealiste abistamiseks ja kaitsmiseks:

• mõlema vanema toetamine;
• teiste pereliikmete toetamine;
• hea mainega isiku hoole alla andmine;
• sõltumatu elamise toetamine;
• hoolduspere;
• hoolekandeasutus;
• lapsendajaks valitud isiku või hoolduspere või asutuse hoole alla andmine lapsendamise eesmärgil.

Kui vanemad on nõus ja laps ei ole vastu, on eespool osutatud lapse kaitsmise ja abistamise meetmete kohaldamiseks ilma kohtu sekkumiseta pädevad laste ja noorte kaitse komisjonid (comissões de protecção de crianças e jovens), erandiks on viimasena loetletud meede (kellegi hoole alla andmine lapsendamise eesmärgil), mida võivad kohaldada ainult kohtud.

Laste ja noorte kaitse komisjonid on rahaliselt iseseisvad kohtuvälised ametiasutused, kelle eesmärk on edendada laste ja noorte õigusi ja hoida ära või lõpetada olukorrad, mis võivad mõjutada nende turvalisust, tervist, õpetamist, haridust või arengut tervikuna.

Kui ühe eespool osutatud meetmetest on kohus või laste ja noorte kaitse komisjonid jõustanud, säilitavad vanemad hooldusõiguse kõiges, mis ei ole sellega vastuolus.

Kui alaealine on antud kolmanda isiku või haridus- või hoolekandeasutuse hoole alla, kehtestatakse vanematele külastussüsteem, välja arvatud erandjuhul, kui lapse huvid on sellega vastuolus.

Ohustatud laste ja noorte kaitse seadusega selle kehtivas sõnastuses saate tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=545&tabela=leis.

Vanema hooldusõiguse teostamise piiramine alaealise vara jaoks ohtlikes olukordades, mis ei sisalda vanema hooldusõiguse teostamise keelamist

Kui vanemate teostatav väär haldamine ohustab lapse vara, kuid see ei ole vanema hooldusõiguse teostamise keelamise juhtum, võib kohus prokuratuuri või mõne sugulase taotlusel anda korralduse selliste meetmete võtmiseks, mida ta peab asjakohaseks.

Võttes arvesse vara väärtust, võib kohus nõuda vanematelt eelkõige järgmist:

• aruannete esitamine;
• teave lapse vara haldamise ja seisundi kohta,

ning kui need meetmed ei ole piisavad:

• tagatise andmine.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Vanema hooldusõiguse teostamist lahutuse, lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral reguleerivad järgmised põhimõtted (tsiviilseadustiku artikkel 1906):

• lapse elu seisukohast erilise tähtsusega küsimustes teostavad vanemlikku vastutust mõlemad vanemad ühiselt kooskõlas abielu tingimustega, välja arvatud ilmse kiireloomulisuse juhtudel, kui üks vanematest võib tegutseda üksinda ja edastab teisele vanemale teavet võimalikult kiiresti;
• kui vanemliku vastutuse ühine teostamine lapse elu seisukohast erilise tähtsusega küsimustes leitakse olevat lapse huvidega vastuolus, määrab kohus põhjendatud otsusega, et vastutust teostab üks vanematest;
• vanemliku vastutuse teostamine lapse igapäevaeluga seotud küsimustes on vanemal, kelle juures ta alaliselt elab, või vanemale, kelle juures ta ajutiselt peatub; viimatinimetatu ei tohiks vastutuse teostamisel tegutseda siiski vastuolus kõige olulisemate hariduslike suunistega, mille on kindlaks määranud vanem, kelle juures laps alaliselt elab;
• vanem, kes vastutab vanemliku vastutuse teostamise eest seoses igapäevaeluga, võib teostada vastutust ise või seda delegeerida;
• kohus määrab lapse elukoha ja külastusõigused kooskõlas lapse huvidega, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid, eelkõige vanemate kokkulepet ja mõlema vanema väljendatud valmisolekut edendada lapse normaalseid suhteid teise vanemaga;
• vanemal, kes vanemlikku vastutust täielikult või osaliselt ei teosta, on õigus saada teavet selle kohta, kuidas vastutust teostatakse, eelkõige seoses lapse hariduse ja elutingimustega;
• kohus otsustab alati kooskõlas lapse huvidega, kaasa arvatud lähedase suhte säilitamine mõlema vanemaga, kokkulepete edendamine ja nendega nõustumine või otsuste tegemine, mis soodustavad piisavaid võimalusi suhtlemiseks mõlema vanemaga ja vastutuse jagamist nende vahel.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Selleks et kokkulepe vanemliku vastutuse kohta oleks õiguslikult siduv, peab selle heaks kiitma kohus või perekonnaseisuametnik ühes 6. ja 10. küsimusele antud vastustes märgitud vormidest.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Pooled võivad kasutada alternatiivseid vaidluse lahendamise vahendeid, kas siis enne kohtu sekkumise taotlemist või kohtumenetluse käigus.

Lepitus enne kohtu sekkumist

Vabatahtliku lepituse põhimõte

Enne asja kohtusse andmist võivad vanemad kasutada avalikku või eraviisilist perelepitust, et jõuda vanemliku vastutuse osas kokkuleppele.

Portugalis on perelepitus vabatahtlik. Lapsi puudutava perekonnasisese vaidluse pooled võivad kokkuleppe alusel kasutada enne hagi esitamist avalikku või eraviisilist perelepitust. Pärast hagi esitamist võib kohus suunata pooled samuti lepitusmenetlusse, kuid ei saa teha seda kohustuseks, kui pooled ei ole sellega nõus või on selle vastu.

Kokkuleppe kohustuslik kinnitamine

Kui lepituse tulemusena on jõutud kokkuleppele, siis selleks et kokkulepe oleks siduv ja täitmisele pööratav, peavad pooled olenevalt olukorrast taotlema, et selle kinnitaks kohus või perekonnaseisuametnik.

Perekonnaasjadega seotud toimingud, mis kuuluvad perekonnaseisuametniku pädevusse, nõuavad poolte eelnevat kokkulepet, vastasel juhul kuuluvad need kohtute pädevusse.

Perekonnaseisuametid on pädevad kinnitama vanemliku vastutusega seotud kokkulepet ainult juhul, kui see on lisatud kokkuleppele lahutuse või lahuselu kohta vastastikusel kokkuleppel. Enne perekonnaseisuametniku kinnitust väljastab prokuratuur kokkuleppe kohta arvamuse, kui see puudutab alaealiste lastega seotud vanemlikku vastutust.

Kui perelepitus toimub enne menetluse algatamist ja selle eesmärk on ainult vanemliku vastutuse korraldamine seoses alaealiste lastega (ilma et kokkulepe oleks lisatud kokkuleppele lahutuse või lahuselu kohta), peavad pooled taotlema kokkuleppe kinnitamist pädevalt kohtult.

Eraviisiline lepitus

Kui pooled valivad eraviisilise lepituse, peavad nad ise maksma lepitaja tasu. Tasu suurus, eeskirjad ja lepituse ajakava on määratud kindlaks lepitusprotokollis, mille pooled ja lepitaja on lepitusmenetluse alguses allkirjastanud. Justiitsministeerium koostab lepitajate nimekirja, millega pooled võivad tutvuda, et valida endale eraviisiline lepitaja: https://dgpj.justica.gov.pt/Portals/31/GRAL_Media%E7%E3o/Lista-mediadores-privada_18.09.2020.pdf.

Avalik lepitusmenetlus

Avaliku lepitusmenetluse kasutamiseks peavad pooled ühendust võtma õiguspoliitika peadirektoraadi vaidluste alternatiivse lahendamise bürooga (Direcção Geral da Política de Justiça) ja taotlema lepitusmenetlusele eelneva kohtumise aja kindlaksmääramist. Seda võib teha telefoni, e-posti või elektroonilisel teel. Avaliku lepitusmenetluse eelsel kohtumisel allkirjastatakse poolte ja lepitaja vahel lepitusprotokoll. Määratakse kindlaks ajavahemik ja kohtumiste ajakava ning selgitatakse lepituse toimumise korda. Avaliku perelepituse tasu on 50 eurot iga poole kohta, olenemata kavandatud kohtumiste arvust. 50 euro suuruse tasu maksab iga pool kohe avaliku lepitusmenetluse alguses. Pooled ei maksa avalike lepitajate tasusid. Need maksab õiguspoliitika peadirektoraat vastavalt seadusega kehtestatud tabelile.

Avaliku lepitusmenetluse kohtumised võivad toimuda õiguspoliitika peadirektoraadi ruumides või poolte elukohajärgse omavalitsuse ruumides.

Avalikus lepitusmenetluses võivad pooled valida lepitaja avalike lepitajate nimekirjast. Avalike lepitajate nimekiri on eespool viidatud veebisaidil. Kui pooled lepitajat ei vali, määrab õiguspoliitika peadirektoraadi vaidluste alternatiivse lahendamise büroo lepitaja avalike lepitajate nimekirjast vastavalt järjekorrale ning võttes arvesse lepitaja lähedust poolte elukohale. Üldjuhul määratakse lepitaja elektrooniliselt.

Tasuta õigusabi

Kui pooled saavad tasuta õigusabi, võib see katta lepituse kulud.

Lepitamine ja spetsiaalsed tehnilised ärakuulamised kohtumenetluse käigus

Kui pooled annavad asja kohtusse, algatatakse vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriv tsiviilmenetlus, mida kohtunik alustab vanemate kohtumise korraldamisega.

Kui vanemad ei suuda jõuda kohtumisel kokkuleppele, peatab kohtunik selle sõltuvalt juhtumist maksimaalselt kaheks või kolmeks kuuks ja suunab vanemad lepitusmenetlusse (kui nad nõustuvad seda meetodit kasutama) või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele (mille võib teha vanematele kohustuslikuks).

Selle perioodi lõpus teavitatakse kohtunikku lepituse või spetsiaalse tehnilise ärakuulamise tulemustest ja ta määrab kuupäeva kohtumise jätkamiseks, et sõlmida ja/või kinnitada kokkulepe.

Kui vanemad ei suuda selle etapi lõpuks kokkuleppele jõuda, järgneb menetluse kohtuvaidluse etapp – vanematel palutakse esitada oma seisukohad ja tõendid, millele järgneb uurimine ja kohtuotsus.

Teavet lepituse kohta leiate aadressil: https://dgpj.justica.gov.pt/Resolucao-de-Litigios/Mediacao.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kõigepealt on oluline rõhutada, et Portugalis tuleb lahutuse, lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise korral ja juhtudel, kui vanemad ei ole abielus ega ela koos, teha otsus vanema hooldusõiguse teostamise kohta alati kolme peamise aspekti alusel: alaealise hooldusõigus, külastuskord ja elatis alaealisele lapsele. Teiste sõnadega, alaealise lapse ülalpidamiskohustust käsitletakse vanemliku vastutuse osana ja põhimõtteliselt reguleeritakse seda koos vanemate teiste ülesannetega, kuigi teatud juhtudel võidakse hagi esitada ainult lapsele elatise määramiseks ja selle muutmiseks.

Kohus võib teha otsuse järgmistes küsimustes:

• eestkoste määramine ja vara haldamine;
• isiku määramine, kes juhib äritegevust alaealise nimel, ja lisaks usaldusisiku määramine, kes esindab vanemliku vastutuse alla kuuluvat last kohtuväliselt;
• vanema hooldusõiguse teostamine ja sellega seotud küsimuste arutamine;
• elatise määramine alaealistele ja üle 18aastastele või täisealistele lastele, kes jätkavad akadeemilise või kutsehariduse omandamist;
• elatise kohta otsuste tegemine ja nende täitmisele pööramine;
• korralduse andmine lapse kohtulikuks üleandmiseks;
• alaealise seadusliku esindaja volitamine teatud toimingute tegemiseks, volituseta tehtud toimingute kinnitamine ja kingituste vastuvõtmise korraldamine;
• otsuse tegemine tagatise kohta, mille vanemad peavad esitama oma alaealiste laste kasuks;
• täieliku või osalise keelustamise otsustamine ja piirangute kehtestamine vanemliku vastutuse teostamisel;
• emaduse ja isaduse kontrollimine omal algatusel;
• vanemate erimeelsuste korral otsuse tegemine alaealise lapse ees- ja perekonnanime kohta;
• eestkostesuhte loomine (apadrinhamento civil) ja korralduse andmine selle tühistamiseks;
• lapse suhtlemise reguleerimine õdede-vendade ja sugulastega;
• kui on tegemist eestkoste või vara haldamisega, siis eestkostja või halduri tasu määramine, vabastuse teadmiseks võtmine, eestkostja, halduri või perekonnanõukogu liikme vabastamine või tagandamine, aruannete nõudmine ja hindamine, seadusjärgse hüpoteegi asendamiseks loa andmine ning esitatud tagatise tugevdamise ja asendamise määramine ning eestkostja määramine lapse kohtuväliseks esindamiseks;
• ad hoc eestkostja määramine, kes esindab alaealist kõigis eestkostemenetlustes;
• alaealistele lastele antud tagatise tugevdamise ja asendamise otsustamine;
• vanemate jaoks kohustuslike aruannete nõudmine ja hindamine.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Üldjuhul mitte. Isegi kui alaealise lapse hooldusõigus on antud ainult ühele vanemale, lasub vanemlik vastutus lapse elu jaoks eriti tähtsates küsimustes mõlemal vanemal, välja arvatud juhul, kui kohtuotsusega on määratud, et vastutust teostab ainult üks neist (tsiviilseadustiku artikkel 1906).

Mis puudutab küsimuse muid aspekte, siis on need üksikasjalikult hõlmatud juba 4. küsimusele antud vastusega.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Praktikas tähendab ühine isikuhooldusõigus, et

• vanemlikku vastutust teostavad ühiselt mõlemad vanemad, kes otsustavad lapse eluga seotud küsimusi samadel tingimustel nagu siis, kui nad oleksid abielus;
• laps võib elada vaheldumisi mõlema vanema juures.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Menetlused vanemliku vastutusega seotud hagi esitamiseks

Hooldus- ja kaitsemenetlused

Kui alaealine on olukorras, mis võib ohustada tema turvalisust, tervist, moraali või haridust, ning kui vanemliku vastutuse teostamist on piiratud ühega 3. küsimusele antud vastuses märgitud hooldus- ja kaitsemeetme kohaldamisega ning algatatakse kaitsemenetlus, mis kuulub laste ja noorte kaitse komisjonide või kohtute pädevusse.

Tsiviilõiguslik eestkostemenetlus

7. küsimusele antud vastuses märgitud muudel juhtudel algatatakse vanema hooldusõiguse teostamise reguleerimiseks tsiviilõiguslik eestkostemenetlus, mis kuulub kohtute pädevusse.

Perekonnaseisuametite pädevusse kuuluvad menetlused

Juhtudel kui vanema hooldusõiguse teostamise kohta on olemas kokkulepe, olenemata sellest, kas see on lisatud kokkuleppele lahuselu või lahutuse kohta, esitatakse taotlus perekonnaseisuametile. Perekonnaseisuametnikul on pärast prokuratuuri arvamuse ärakuulamist kohustus otsustada, kas kinnitada vanemliku vastutuse kokkulepe.

Märkus: kui abielulahutuse menetlus algatatakse teise abikaasa nõusolekuta, on kohus pädev ja menetlus toimub abielulahutuse erimenetlusena ilma teise abikaasa nõusolekuta. Kui pooled jõuavad menetluse käigus kokkuleppele, muudab kohus menetluse abielulahutuse menetluseks vastastikusel nõusolekul, ja kui tegemist on alaealiste lastega, siis kinnitab kokkulepped, kaasa arvatud vanemliku vastutusega seotud kokkulepped.

Vorminõuded ja dokumendid, mis tuleb lisada (need olenevad asja vormist ja pädevast asutusest):

Laste ja noorte kaitse komisjonis algatatud hooldus- ja kaitsemenetlus

• Menetlus algab kirjaliku teate saamisega või suuliste aruannete või komisjonile teadaolevate asjaolude registreerimisega;
• suure riskiga olukordadest võivad teatada kõik isikud, laste ja noortega seotud küsimustes pädevad asutused, alaealine ise, vanemad, seaduslik esindaja või isik, kellel on de facto lapse hooldusõigus;
• kaitsekomisjoni menetlus hõlmab teabe kogumist, olukorra väljaselgitamiseks vajalikke ja asjakohaseid päringuid ning uurimisi, otsuse põhjendusi, vastava meetme taotlemist ja rakendamist;
• menetlus on korraldatud lihtsustatud viisil, nii et toimingud ja päringud, mida kaitsekomisjon teeb või taotleb ja mis on eelmises punktis osutatud toimingute aluseks, registreeritakse ajalises järjestuses;
• iga menetluse puhul koostatakse otsuste tegemise kohta kirjalik kokkuvõte ja lisatakse põhjendused.

Hooldus- ja kaitsemenetlus kohtus

• Menetlus algab prokuratuuri, vanemate, seadusliku esindaja, de facto eestkostjate või üle 12aastase lapse esitatud esialgse taotluse saamisega,
• menetlus koosneb uurimisest, kohtumenetlusest, otsuse tegemise ja täitmisele pööramise etappidest;
• esimese astme kohtus ei ole advokaadi nimetamine kummagi poole jaoks kohustuslik, välja arvatud järgmistes olukordades: kohus peab määrama alaealise jaoks kohustuslikus korras nõustaja; alaealise huvid on vastuolus tema vanemate, seadusliku esindaja või eestkostja huvidega; alaealine taotleb seda; kohtumenetluses, kus alaealist peab alati esindama jurist või määratud esindaja.

Tsiviilõiguslik eestkostemenetlus

• Menetlus algab prokuratuuri, üle 12aastase lapse, sugulaste, õdede-vendade või alaealise seadusliku esindaja algatusel.
• Prokuratuuri kohustus on esindada alaealist kohtus, teha tema nimel toiminguid, taotleda vanemliku vastutuse reguleerimist ja kaitsta lapse parimaid huve.
• See on vabatahtlik kohtumenetlus, mis algab kohtule esitatava taotlusega ja juhtudel, kui tegemist on vastuväitega.
• Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on pooled kohustatud esitama taotluses ja vastuväites tunnistajate nimekirja ja taotlema kõiki tõendeid.
• Kohut nõustavad valdkondadevahelised tehnilised meeskonnad.
• Lapsel on õigus olla ära kuulatud. Sel eesmärgil hindab kohus kohustuslikus korras lapse võimet küsimustest aru saada ja võib tugineda tehnilistele nõuannetele.
• Kuulamise käigus kuulab kohtunik ära lapse, pooled, pereliikmed ja muud isikud, keda kohus peab oluliseks ära kuulata.
• Menetluse igal etapil võib välja kuulutada ajutised ja ettevaatusprintsiibil põhinevad otsused.
• Kohtunik võib anda menetluse igal etapil korralduse avalike või eraviisiliste lepitusteenuste kaasamiseks, kui pooled on nõus lepitust kasutama.
• Eelkõige vanemlikku vastutust reguleerivates menetlustes korraldatakse vanemate kohtumine ja kui vanemad ei jõua kohtumisel kokkuleppele, suunab kohus nad lepitusmenetlusse (kui nad sellega nõus on) või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele. Ainult juhul, kui kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik ühelgi eespool nimetatud viisil, järgnevad asjaolude kindlakstegemine, uurimine, ärakuulamine ja kohtuotsus.
• Pooltel on õigus olla kursis tehnilise nõustamise käigus esitatud teabe ja muude menetlusse kaasatud tõendite ja arvamustega; nad võivad nõuda selgitusi, lisada muid tõendeid või taotleda teavet nõutavate andmete kohta. Kohtunik võib sellised taotlused edasikaebamisvõimaluseta oma korraldusega tagasi lükata, kui need on tema hinnangul ebavajalikud, võimatud täita või esitatud viivitamise eesmärgil.
• Kui ärakuulamine toimub, siis see alati protokollitakse.
• Esitatakse kohtuniku otsuse alused.
• Advokaadi määramine on kohustuslik ainult edasikaebamise etapil. Esimese astme kohtus on lapsele advokaadi määramine kohustuslik järgmistel juhtudel: kui alaealise ja tema vanemate, seadusliku esindaja või eestkostja huvid on vastuolus; kui piisava küpsusastmega laps seda kohtult nõuab.
• Kui ei ole sõnaselgelt teisiti sätestatud, võib apellatsioonkaebuse esitada tsiviilõiguslike eestkostemeetmete taotlemise, muutmise või lõpetamisega seotud ja väljakuulutatud lõplike või esialgsete otsuste suhtes.
• Apellatsioonkaebuse võivad esitada prokuratuur ja pooled, vanemad, seaduslik esindaja ja iga isik, kes tegelikult hooldab last.
• Apellatsioonkaebusi käsitletakse ja nende kohta tehakse otsused nii nagu tsiviilasjade puhul, kus kaebuse ja vastuse tähtaeg on 15 päeva.
• Apellatsioonkaebustel on ainult devolutiivefekt, kui kohus ei otsusta teisiti.

Perekonnaseisuametite pädevusse kuuluvad menetlused

Juhtudel, kui vanemliku vastutuse kokkulepe on lisatud kokkuleppele lahutuse või lahuselu kohta, tuleb esitada järgmised dokumendid:

• vastastikusel kokkuleppel lahuselu või abielulahutuse menetlus algatatakse abikaasade või nende esindajate allkirjastatud taotlusega perekonnaseisuametis;
• taotlus vaadatakse läbi seoses ühisvara, lahutuskokkuleppe, abikaasade vaheliste elatisnõuete ja perekonna kodu määramisega, lisaks seoses vanema hooldusõiguse teostamise kokkuleppega, kui tegemist on alaealiste lastega ja eelnevat õiguslikku kokkulepet ei ole;
• taotluse esitamise järel tehakse viivitamata ja automaatselt päring perekonnaseisuameti andmebaasis ning andmebaasi lisatakse vajalikud dokumendid, et kinnitada huvitatud poolte abielutunnistuse olemasolu ja ametnikule avaldatud abielueelse kokkuleppe sõlmimist, välja arvatud juhul, kui abieluvararežiim on märgitud abielutunnistusele;
• taotluse esitamise järel teavitab ametnik abikaasasid perelepitusteenuste olemasolust;
• kui jõutakse kokkuleppele vanema hooldusõiguse teostamises seoses alaealiste lastega, edastatakse juhtum piirkondliku kohtu (judicial de primeira instância) juures asuvale prokuratuurile, kes on pädev arutama asja perekonnaseisuameti kohtualluvuse piirkonnas, nii et ta saab teha otsuse kokkuleppe kohta 30 päeva jooksul;
• kui prokuratuur asub seisukohale, et kokkulepe ei kaitse piisavalt alaealiste huve, võivad taotluse esitajad kokkulepet vastavalt muuta või esitada uue kokkuleppe, sellisel juhul vaatab prokuratuur selle kokkuleppe uuesti läbi;
• kui prokuratuur asub seisukohale, et kokkulepe tagab alaealiste huvid nõuetekohaselt, või kui abikaasad on kokkulepet vastavalt prokuratuuri juhistele muutnud, kontrollib ametnik seadusega sätestatud eelduste täitmist ja võib sel eesmärgil nõuda toimingute tegemist ja vajalike tõendite esitamist ning teeb seejärel taotluse kohta otsuse;
• juhul kui taotluse esitajad ei tee prokuratuuri nõutud muudatusi ja jäävad oma kavatsuse juurde abielu lahutada, suunatakse juhtum perekonnaseisuameti asukoha järgsele piirkondlikule kohtule.

Juhul kui abielus või abielus mitte olevad vanemad soovivad reguleerida mõlema vanema hooldusõiguse teostamist alaealiste laste suhtes või muuta juba kinnitatud kokkulepet, peavad nad taotlema seda mis tahes ajal ükskõik milliselt perekonnaseisuametilt. Sel eesmärgil peaksid nad lisama järgmised dokumendid:

• taotlus vanema hooldusõiguse teostamise reguleerimiseks;
• kokkulepe vanema hooldusõiguse teostamise ja alaealiste laste eest vastutamise kohta, millele on alla kirjutanud mõlemad vanemad või nende esindajad;
• ametnik vaatab kokkuleppe läbi ja palub vanematel seda muuta, kui see ei kaitse alaealiste huve;
• seejärel edastatakse kokkulepe alaealise elukohajärgse piirkondliku kohtu juures asuvale sisulist pädevust omavale prokuratuurile, nii et see saab teha otsuse 30 päeva jooksul;
• kui prokuratuur vastuväidet ei esita, edastatakse juhtum perekonnaseisuametile ja ametnik kinnitab kokkuleppe;
• kinnitamisotsustel on sama toime nagu kohtuotsustel.

Teavet perekonnaseisuametite pädevuse kohta leiate aadressil: http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=581&tabela=leis.

Asutused, kelle poole huvitatud isikud peavad pöörduma (sõltuvalt juhtumist kohtud, laste ja noorte kaitse komisjonid ja perekonnaseisuametid)

Kohtualluvus ja kohtute pädevus

Vanemliku vastutuse reguleerimise küsimuses on pädevaks kohtuks perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja, mis asub piirkondliku kohtu (tribunal de comarca) juures. Valdkondades, kus perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja ei ole pädev, on pädev piirkondliku kohtu juures asuv tsiviilkohus või see kohus, millel on üldine pädevus.

Kohtualluvuse kohta kehtivad järgmised eeskirjad:

• pädev kohus on lapse elukohajärgne kohus menetluse algatamise ajal;
• kui lapse elukoht ei ole teada, on pädev vanemliku vastutuse kandjate elukohajärgne kohus;
• kui vanemliku vastutuse kandjad elavad eri kohtades, on pädev kohus vanemlikku vastutust teostava isiku elukohajärgne kohus;
• vanema hooldusõiguse ühise teostamise korral on pädevaks kohtuks selle isiku elukoha järgne kohus, kellega laps koos elab, või ühise hooldusõiguse korral kohus, kuhu hagi esimesena esitati;
• kui hagi puudutab kahte samade vanemate last, kes elavad eri ringkondades, on pädevaks kohtuks kohus, kuhu hagi esimesena esitati;
• kui hagi puudutab rohkem kui kahte samade vanemate last, kes elavad eri ringkondades, on pädevaks kohtuks kohus, mille piirkonnas elab suurim arv lapsi;
• kui laps elab menetluse algatamise ajal välismaal ja Portugali kohtul on rahvusvaheline pädevus, on asja arutamiseks ja otsuse tegemiseks pädev taotluse esitaja ja vastustaja elukoha järgne kohus;
• kui taotluse esitaja ja vastustaja elavad välismaal ja Portugali kohtul on rahvusvaheline pädevus, arutab asja Lissaboni perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja (Juízo de Família e Menores de Lisboa) Lissaboni kohturingkonnas;
• piiramata seotud hagide kohta kehtivaid eeskirju ja konkreetse seaduse sätteid, ei ole pärast menetluse algatamist tekkivad faktilised muudatused olulised.

Laste ja noorte kaitse komisjonide kohtualluvus ja pädevus

Laste ja noorte kaitse komisjonid on pädevad küsimustes, mis on seotud ohustatud laste ja noorte hooldust ja kaitset käsitlevate menetlustega, kui vanemate kokkulepe on olemas ja alaealine ei esita vastuväidet. Hooldus- ja kaitsemeetmete kohaldamiseks on kompetentne kaitsekomisjon, kellele kuulub pädevus alaealise elupaigas olukorrast teatamise ajal.

Pädevuse kohta kehtivad järgmised eeskirjad:

• kui lapse või noore elukoht ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks määrata, siis on pädev lapse asukohajärgne kaitsekomisjon;
• piiramata eelmiste punktide sätteid, astub alaealise asukohajärgne kaitsekomisjon lapse viivitamatuks kaitsmiseks kiiresti vajalikke samme ja võtab vajalikke meetmeid;
• kui alaealine muudab pärast muu kui kaitsemeetme kohaldamist oma elukohta kauemaks kui kolmeks kuuks, edastatakse juhtum uue elukoha järgsele kaitsekomisjonile;
• hooldus- ja hooldusperega seotud kaitsemeetme rakendamine ei sisalda lapse või noore elukoha muutmist;
• lapse või noore hoolduspere asukohaks oleva omavalitsuse või ringkonna järgse territoriaalse pädevusega kaitsekomisjon teeb koostööd hooldus- ja kaitsemeedet kohaldanud komisjoniga nii palju, kui on vaja sel eesmärgil kohaldatud meetme tõhusaks järelkontrolliks.

Perekonnaseisuametite pädevus ja kohtualluvus

Perekonnaseisuametid on asjast sõltuvalt pädevad kinnitama vanemliku vastutusega seotud kokkulepet, kui see on esitatud eraldi või lisatud vastastikusel kokkuleppel abielulahutuse või lahuselu taotlustele.

Perekonnaseisuametitel on asjast sõltuvalt pädevus tegeleda vastastikusel kokkuleppel toimuva abielulahutuse või lahuselu menetlusega ja võtta vastu sellega seotud otsuseid, kaasa arvatud kinnitada vanemlikku vastutust käsitlevaid lisatud kokkuleppeid.

Territoriaalse pädevuse eeskirju perekonnaseisuametitele ei kohaldata. Teiste sõnadega, pooled võivad pöörduda mis tahes perekonnaseisuametisse.

Pädevus seotud menetlustes

• Kui sama lapsega seoses algatatakse eraldi tsiviilõiguslik eestkostemenetlus ning hooldus- ja kaitsemenetlus, kaasa arvatud menetlused laste ja noorte kaitse komisjonides, või haridusliku eestkoste menetlus, tuleb neid olenemata nende seisust käsitleda liidetud juhtumitena ning nende juhtumite arutamiseks pädev kohtunik on kohtunik, kellele juures menetlus esimesena algatati;
• eelmise punkti sätteid ei kohaldata tsiviilõigusliku eestkoste meetmetele, mis on seotud emaduse või isaduse automaatse kontrollimisega, ega neile, mis kuuluvad perekonnaseisuametite pädevusse, ega neile, mis on seotud rohkem kui ühe lapsega;
• lahutuse või lahuselu menetluse korral liidetakse menetlusega vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriv menetlus, elatise tagamise menetlus ning vanema hooldusõiguse teostamise keelamise menetlus.

Kui tsiviilõigusliku eestkoste menetlus puudutab rohkem kui ühte last, võib algatada ühe menetluse, kui aga on algatatud eri menetlused, võib need kõik liita sellega, mis algatati esimesena, kui perekonnasuhted seda õigustavad.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Menetlusele on juba viidatud 10. küsimusele antud vastuses.

Hoolduse ja kaitse juhtumeid ning tsiviilõigusliku eestkoste juhtumeid võib käsitleda hädaolukorra menetlustena, kui viivitus võib lapse huve kahjustada. Sellisel juhul jätkatakse nende menetlemist kohtute puhkuse ajal.

Hädaolukordades võib igal juhul kohaldada ajutisi meetmeid.

Eelkõige on sätestatud järgmised kiireloomulised menetlused:

• prokuratuuri taotlusel annab kohus siis, kui teda teavitatakse olukordadest, mis kujutavad endast ohtu alaealise elule või kehalisele või vaimsele puutumatusele, 48 tunni jooksul välja ajutise otsuse, millega kinnitatakse lapse viivitamatuks kaitseks võetud meetmed, kohaldatakse seaduses sätestatud hooldus- ja kaitsemeetmeid või määratakse kindlaks, mis on alaealise tuleviku jaoks vajalik;
• kohus teeb sel eesmärgil kokkuvõtlikud ja vältimatud uurimised ning annab korraldused vajalike sammude astumiseks, et tagada oma otsuste täitmisele pööramine, ning võib kasutada politseiasutusi ja lubada nende otsuste täitmise eest vastutavatel isikutel päevasel ajal igasse majja siseneda.

Lisaks on sätestatud järgmised kohtuvälised hädaolukorra menetlused:

• kui on oht alaealise elule või kehalisele või vaimsele puutumatusele ja vanemliku vastutuse kandjate või tegelike hooldajate nõusolek puudub, võivad ükskõik millised laste ja noorte küsimustes pädevad asutused või laste ja noorte kaitse komisjonid võtta asjakohaseid meetmeid alaealise viivitamatuks kaitseks ja taotleda kohtu või politsei sekkumist;
• sekkuv asutus teavitab prokuratuuri viivitamata või kui see ei ole võimalik, siis nii kiiresti kui võimalik;
• kuni ajani, mil kohtul on võimalik sekkuda, viib politsei lapse või noore ära, et päästa ta ohust, milles too viibib, ja tagab talle hädaolukorras kaitse hooldusperes, laste ja noorte küsimustes pädevate organite ruumides või muus sobivas kohas;
• prokuratuur taotleb pärast eespool nimetatud asutuse teate saamist viivitamata pädevalt kohtult kiireloomuliste õiguslike meetmete võtmist.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, kohtu- ja perekonnaseisuameti menetlustes on tasuta õigusabi kättesaadav.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, 10. küsimusele antud vastuses juba märgitud viisil.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Vanemlikku vastutust käsitleva otsuse rikkumine

Kui üks vanematest või kolmas isik, kelle hoolde laps on usaldatud, ei täida lapse olukorraga seoses kokkulepitut või otsustatut, võib kohus omal algatusel, prokuratuuri või teise vanema taotlusel:

• anda korralduse täitmise tagamiseks vajalike meetmete võtmiseks;
• määrata kuni 20 arvestusühiku suuruse trahvi (2020. aastal oli arvestusühiku väärtus 102,00 eurot);
• pärast vastavate eelduste kontrollimist anda rikkujale korraldus maksta lapsele, taotluse esitanud vanemale või mõlemale hüvitist.

Kui kohus on kokkuleppe kinnitanud või kohus on oma otsuse välja kuulutanud, liidetakse taotluse käsitlemine menetlusega, mille käigus kokkulepe sõlmiti või otsus välja kuulutati ja millega seoses pöördutakse vastava kohtu poole, kui vastavalt pädevuse ja kohtualluvuse eeskirjadele on see kohus rikkumise arutamiseks pädev.

Pärast seda, kui taotlus on läbi vaadatud või menetlusele lisatud, kutsub kohtunik vanemad kohtumisele või erandjuhtudel teatab vastustajale, et ta esitaks viie päeva jooksul asjakohased vastuväited.

Kohtumisel võivad vanemad nõustuda vanema hooldusõiguse teostamise osas kokkulepitu muutmisega, võttes arvesse lapse huve.

Kui külastuskorrast ei peeta kinni, kui vastustaja ei võta kohtumisest osa, ei esita seisukohti või kui tema seisukohad on ilmselt põhjendamatud, võib kohus anda korralduse lapse üleandmiseks, nii et külastuskorrast on võimalik kinni pidada, määrates kindlaks, kus külastused toimuvad, ja tagades kohtu tehniliste nõustajate kohalviibimise.

Vastustajale teatatakse, et ta peab lapse kindlaksmääratud viisil loovutama ja talle võidakse määrata trahv.

Kui kohtumist kokku ei kutsuta või kui vanemad ei jõua kokkuleppele, suunab kohtunik pooled lepitusmenetlusse (kui vanemad sellega nõus on) või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele ja teeb seejärel otsuse.

Kui määratakse trahv ja seda ei tasuta 10 päeva jooksul, toimub täitmisele pööramine, mis liidetakse vastava menetlusega.

Selle menetluse suhtes kohaldatakse tsiviilõigusliku eestkostemenetluse õiguslikku raamistikku, mis kiideti heaks 8. septembri 2015. aasta seadusega nr 141/2015, millega saate tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?artigo_id=2428A0048&nid=2428&tabela=leis&pagina=1&ficha=1&so_miolo=&nversao=#artigo.

Elatisnõuete täitmisele pööramine

Elatisnõuete täitmisele pööramiseks on võimalik kasutada kolme alternatiivset vahendit: eespool osutatud vanemliku vastutuse rikkumise arutamise istung; täitmisele pööramisele eelnev istung elatise tagamiseks, nagu allpool nimetatud, või allpool nimetatud elatiskohustuse erijõustamine.

Täitmisele pööramisele eelnev istung maksmisele kuuluva elatise sissenõudmiseks (tsiviilõigusliku eestkostemenetluse õigusliku raamistiku artikkel 48)

Kui seaduse järgi elatise maksmiseks kohustatud isik ei maksa tasumisele kuuluvaid summasid 10 päeva jooksul alates maksetähtpäevast, toimitakse järgmiselt:

• kui isik on avaliku sektori töötaja, arvatakse vastavad summad maksetähtpäeval maha kohtu taotluse alusel, mis on esitatud avaliku sektori tööandjale;
• kui isik on palgatöötaja, arvatakse summad maha sissetulekust või palgast, sel eesmärgil palutakse mahaarvamised teha vastaval tööandjal, kes võtab endale hoiulevõtja rolli;
• kui isik saab renti, pensioni, hüvitisi, komisjonitasusid, protsente, rahalist tulu, lisatasusid, toetusi või sarnast tulu, tehakse mahaarvamine nendest maksetest, kui need kuuluvad tasumisele või krediteerimisele, esitades vajalikud nõuded või teated isikutele, kellel on palutud võtta hoiulevõtja roll.

Mahaarvatud summad katavad ka eelnevalt kogunenud elatise ja makstakse otse nende saamiseks õigustatud isikutele.

Ülalpidamiskohustuse erijõustamine

Juhul kui elatis kuulub maksmisele alaealistele, võib ülalpidamist saama õigustatud isik teise võimalusena algatada elatise saamiseks spetsiaalsed täitemeetmed, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artiklis 933. Seega saab ühe menetluse raames tasumisele kuuluvad summad, tasumata summad või edaspidi tasumisele kuuluvad summad täielikult sisse nõuda. Täitemeetmete puhul võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada laiemat täitmisele pööramise korda, näiteks arestimine ja sissetuleku pantimine.

Ülalpidamiskohustuse erijõustamise puhul võib taotluse esitaja nõuda asja lahendamist teise poole saadaolevate summade, palga või pensioni osalise väljamõistmise või elatisvõlgnikule kuuluva sissetuleku loovutamise kaudu. Väljamõistmine või pantimine toimub arestimisest sõltumatult ja selle eesmärk on tagada tasumata summade ja edaspidi tasumisele kuuluvate summade maksmine.

Kui taotluse esitaja nõuab summade, palga või pensioni väljamõistmist, teavitatakse nende summade või vastavate maksete käsitlemise eest vastutavat asutust, et ta on kohustatud maksma väljamõistetud osa otse taotluse esitajale. Väljamõistetud summa tuleb hoiustada iga kuu taotluse esitaja pangakontole, pangakonto number tuleb esitada esialgses taotluses.

Kui taotluses nõutakse tulu pantimist, tuleb täpsustada vara, millega see on seotud, ja täiteametnik määrab kindlaks, kas asjaomasest varast piisab elatiseks, mis on tasumata ja mille katmiseks kuulub tulu pantimisele.

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib endiselt nõuda ka elatisvõlgniku vara arestimist. Arestimine võib hõlmata vallas- ja kinnisvara, pangahoiuseid, krediidiõigusi, äriettevõtteid või ettevõtte osi.

Kui arestitud vara müüakse elatisvõla katteks, ei tohiks anda korraldust ülemäärase summa ülalpidamiskohustuslasele tagastamiseks, kuni tasumisele kuuluva elatise maksmine on tagatud ulatuses, mida kohtunik peab asjakohaseks, välja arvatud juhul, kui esitatakse tagatis või muu sobiv garantii.

Ülalpidamiskohustuslane tuleks kohtusse kutsuda alles pärast tulu arestimise/väljamõistmise/pantimise toimumist. Elatisvõlgniku vastuväide täitmisele või arestimisele ei peata täitmist.

Juhul kui ülalpidamiskohustuse erijõustamise ajal esitatakse taotlus elatismaksete muutmiseks või lõpetamiseks, liidetakse muutmise või lõpetamise taotlus menetlusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga selle kehtivas sõnastuses saate tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=1959&tabela=leis.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Tunnustamine

Vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse tunnustamine teises liikmesriigis, mis on seotud nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega nr 2201/2003 (edaspidi „Brüsseli IIa määrus“), toimub automaatselt. Teiste sõnadega, otsuse tunnustamiseks ei ole vaja eraldi menetlust.

Selleks et jõustada Portugalis otsus vanemliku vastutuse kohta teises liikmesriigis välja antud Brüsseli IIa määruse tähenduses, peab asjaomane pool pöörduma nimetatud otsuse täidetavaks tunnistamiseks kohtusse.

Brüsseli IIa määruse artiklis 40 on siiski sätestatud kaks juhtumit, kui täidetavaks tunnistamise taotlus ei ole vajalik ja vastavalt Brüsseli IIa määrusele otsuse teinud kohtu väljastatud tunnistusest piisab teises liikmesriigis tehtud otsuses täitmiseks Portugalis. See on nii järgmiste otsuste puhul: külastusõigustega seotud otsused ja otsused, millega antakse korraldus lapse tagasitoomiseks ja mille on teinud pädev kohus pärast tagasitoomisest keeldumise otsust vastavalt rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva Haagi 1980. aasta konventsiooni artiklile 13.

Territoriaalne pädevus täidetavuse taotlemiseks

Täidetavaks tunnistamise taotluse esitamise territoriaalne pädevus on sätestatud Brüsseli IIa määruses järgmiselt: taotlus tuleb esitada elatisvõlgniku elukohajärgsele kohtule või selle lapse, kellele elatis võlgnetakse, elukohajärgsele kohtule, või nende ühendavate tegurite puudumisel täitmise kohas.

Nõuded ja dokumendid, mis tuleb täidetavaks tunnistamise taotlusele lisada

Nõuded ja dokumendid, mis tuleb täidetavaks tunnistamise taotlusele lisada, on kehtestatud Brüsseli IIa määrusega. Kokkuvõtlikult peab taotluse esitaja lisama täidetavaks tunnistamise taotlusele kohtuotsuse kinnitatud ärakirja; väljastatud otsust tõendava dokumendi, kasutades Brüsseli IIa määruse II lisa; kui otsus on välja kuulutatud ilma kostja kohalviibimiseta või kui kostja on selle vaidlustanud, tõendi selle kohta, et ta kutsuti kohtusse või et ta on otsusega üheselt mõistetavalt nõustunud.

Täidetavaks tunnistamise taotlusele kohaldatav menetlus, mis on ette nähtud Brüsseli IIa määruses

Kohaldatavat menetlust reguleerivad Brüsseli IIa määrusega kehtestatud eeskirjad ja selles määruses sätestamata aspektide puhul Portugali tsiviilkohtumenetluse siseriiklikud eeskirjad.

Brüsseli IIa määrusest tuleneb seega, et otsuse täidetavusele ei eelne ärakuulamismenetlust ja taotluse võib tagasi lükata üksnes ühel nimetatud määruses ettenähtud põhjustest. Kumbki pool võib esitada täidetavaks tunnistamise otsuse suhtes apellatsioonkaebuse Brüsseli IIa määruses sätestatud tähtaja jooksul. Portugali kohus võib otsustada, et välisriigi kohtu otsus kuulub täitmisele osaliselt, kuid ei saa seda sisuliselt läbi vaadata.

Kohaldatavad Portugali tsiviilmenetluse eeskirjad

Täidetavaks tunnistamise taotlus tuleb esitada keskse piirkondliku kohtu juures asuvale perekonna ja alaealiste asjade kohtumajale. Perekonna ja alaealiste asjade kohtumaja puudumise korral tuleb taotlus esitada piirkondliku kohtu juures asuvale tsiviilkohtule või sellele kohtule, millel on üldine pädevus.

Menetlus on deklaratiivne, nagu on ette nähtud Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Código de Processo Civil) koos Brüsseli IIa määruses sätestatud täpsustustega.

Kuna edasikaebamine on väärtusele vaatamata alati lubatud, on advokaadi nimetamine kohustuslik.

Prokuratuur võib võtta meetmeid alaealise huvide kaitseks.

Esialgses taotluses peab taotluse esitaja

• märkima kohtu ja vastava kohtuniku, kellele hagi esitatakse, ja määrama kindlaks pooled, märkides nende nimed, aadressid või registrijärgsed asukohad ja võimaluse korral isiku- ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid, ametikohad ja töökohad;
• märkima oma seadusliku esindaja tööaadressi;
• märkima menetluse vormi;
• esitama hagi põhjuseks olevad olulised asjaolud ja hagi aluseks olevad õiguslikud asjaolud;
• sõnastama taotluse;
• deklareerima nõude väärtuse;
• määrama kohtusse kutsumise eest vastutava täiteametniku või selle eest vastutava kohtu esindaja;
• taotlema tõendite kogumist, sellisel juhul tuleb taotlusele lisada Brüsseli II määruses sätestatud teave;
• lisama dokumendi, mis tõendab kohtulõivu tasumist või tasuta õigusabi andmist sellisest maksest loobumisena, kaasa arvatud juhul, kui sellest loobuti otsuse teinud liikmesriigis.

Seaduslikud esindajad esitavad esialgse taotluse ja dokumendid elektrooniliselt, kasutades kohtute tegevust toetavat arvutisüsteemi, aadressile https://citius.tribunaisnet.mj.pt/.

Sama menetlust kohaldatakse juhul, kui hagi esitab prokuratuur alaealise huvide kaitseks. Prokuratuur on kuludest vabastatud, kui ta tegutseb alaealise huvide kaitseks.

Arvutisüsteemile juurdepääsemiseks peavad advokaadid, advokaadikandidaadid ja õigusnõustajad olema registreeritud asutuses, mis vastutab arvutisüsteemile juurdepääsu eest.

Kui hagiga seoses ei määrata esindajat ja poolt ei abistata või kui poolt abistab esindaja, kuid viimatinimetatul on õigustatud põhjus, mis takistab tal menetlustoimingute tegemist elektrooniliselt, võib esialgse taotluse ja dokumendid esitada ühel järgmistest viisidest:

• kohtuametnikule kättetoimetamine, kättetoimetamise kuupäev kehtib menetlustoimingu kuupäevana;
• saatmine tähitud postiga, registreeritud postmargi kuupäev kehtib menetlustoimingu kuupäevana;
• faksi teel kättetoimetamine, saatmise kuupäev kehtib menetlustoimingu kuupäevana.

Kui kohus on esialgse taotluse ja lisatud dokumendid kätte saanud, registreeritakse need ametlikult ja saadetakse nõuetekohaselt laiali. Kohtunik kontrollib, et kogu vajalik teave on olemas ja et puuduvad Brüsseli IIa määruses sätestatud keeldumise põhjused, ning tunnistab otsuse täidetavaks. Täidetavaks tunnistamise otsusest teavitatakse seejärel pooli.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Brüsseli IIa määruse artiklis 21 on huvitatud isiku jaoks ette nähtud võimalus taotleda liikmesriigis teises liikmesriigis väljastatud, vanemlikku vastutust käsitleva otsuse mittetunnustamist.

Sellisel juhul on kohus, kelle poole pool peaks Portugalis pöörduma, ja kohaldatavad menetluseeskirjad need, mis on märgitud 15. küsimusele antud vastuses, koos selgitusega, et tegemist on maksekohustusest vabastamise tavamenetlusega. Sellel on tagajärjed seoses tõendamiskohustust käsitlevate eeskirjadega, kuna Portugali õiguse kohaselt on maksekohustusest vabastamise hagide korral kostja kohustatud tõendama asjaolusid, mis moodustavad nõutava õiguse aluse.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Vanemate ja laste vahelisi suhteid reguleerivad:

• vanemaid käsitlev üldine siseriiklik õigus;

selle puudumise korral

• vanemate tavalise elukoha järgne õigus;

või kui vanemad elavad tavaliselt eri riikides, siis

• lapse suhtes kohaldatav õigus.

Lapse suhtes kohaldatav õigus on tema kodakondsusjärgne õigus. Kodakondsuseta isikute puhul on kodakondsuseta isiku suhtes kohaldatav õigus tema elukohariigi õigus. Kui kodakondsuseta isik on alaealine või piiratud teovõimega isik, kohaldatakse tema suhtes tema alalise elukoha riigi õigust.

Märkus:

Käesolevas teabelehes sisalduv teave ei ole EJN-Civil kontaktpunkti ega kohtute või muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega, mida võidakse korrapäraselt ajakohastada või kohtupraktikas teisiti tõlgendada.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.