

Leia sisu riikide kaupa
Termini „vanemlik vastutus“ asemel kasutatakse Hispaania õigusaktides tavaliselt terminit „vanema hooldusõigus“ (patria potestad). See hõlmab õigusi ja kohustusi, mis on füüsilistel isikutel – tavaliselt vanematel – või juriidilistel isikutel, kellele on seadusega või kohtuotsusega antud kohustus kaitsta alaealise isikut ja vara.
Vanema hooldusõigust tuleb alati teostada laste huvides, võttes arvesse nende isiksuseomadusi ning austades nende füüsilist ja vaimset puutumatust. Vanema hooldusõigus hõlmab järgmisi õigusi ja kohustusi:
Alaealiste lastega seotud vanemlik vastutus on nende vanematel.
Lahuselu ja abielulahutuse korral või juhul, kui vanemad ei ela koos, on mõlemal vanemal kõik õigused ja kohustused seoses alaealisega või tema varaga, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
Kui vanemad elavad eraldi, teostab vanema hooldusõigust see vanem, kellega koos laps elab. Kuid kui teine vanem esitab avalduse, millele on lisatud põhjendused, võib kohus lapse huvidest lähtuvalt näha ette vanemate ühise hooldusõiguse või võib vanema hooldusõigusega hõlmatud ülesanded ema ja isa vahel ära jagada.
Hispaania õiguse kohaselt võidakse määrata muud sugulased, isikud või asutused, kes peavad kohtu järelevalve all teostama vanemlikku vastutust alaealiste suhtes juhul, kui vanemad ei suuda täita seaduses sätestatud kohustust hoolitseda alaealiste eest või ei täida seda kohustust rahuldavalt.
Kui vanemad alustavad lahuselu või lahutavad oma abielu, võib vanemliku vastutuse määrata kindlaks järgmiselt:
Vanemlik vastutus, mille eesmärk on kaitsta alaealisi, on mõlemal vanemal.
Alaealiste eest hoolitsemiseks tehtud korraldusi võib kirjeldada järgmiselt.
Olukordades, kus alaealise eest hoolitsemine on antud ametiasutusele, säilitatakse status quo ja isikuhooldusõigust ei anta kummalegi vanemale.
Alaealise eest hoolitsemise kord otsustatakse igal üksikjuhul eraldi, lapse huvisid silmas pidades.
Vanemad, kes jõuavad vanemliku vastutusega seotud küsimustes üksmeelele, peavad esitama allkirjastatud vanematevahelise kokkuleppe (convenio regulador), mis sisaldab kõiki kokkulepitud punkte. Muu hulgas peab asjaomane dokument sisaldama sõnaselget kokkulepet järgmise kohta:
Vanematevaheline kokkulepe koos avaldusega tuleb esitada asjakohasele esimese astme kohtule. Vanemad peavad selle kohtus kinnitama. Alaealine kuulatakse ära juhul, kui seda peab vajalikuks kohus ex officio või kui prokurör, üks pooltest, kohtu tehnilise rühma liikmed või alaealine ise seda taotlevad. Pärast arvamuse küsimist prokurörilt hindab kohtunik kokkuleppeid.
Kohtunik kiidab abikaasade sõlmitud kokkuleppe abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu või abielu lahutamise tagajärgedega tegelemise kohta heaks, kui sellega ei kahjustata laste huve. Kui menetluspooled teevad ettepanekuid lapselaste ja vanavanemate suhtlus- ja külastusõiguse kohta, võib kohtunik need heaks kiita pärast seda, kui on korraldatud istung, millest võtavad osa vanavanemad ja kus nad annavad oma nõusoleku.
Kui kohus jätab kokkuleppe heaks kiitmata, peab ta tegema põhjendatud otsuse. Sellisel juhul peavad abikaasad esitama kohtunikule heakskiitmiseks uue ettepaneku, kui see on asjakohane.
Pooltevahelise kokkuleppe saavutamiseks on perelepitus parim alternatiiv kohtuotsusele.
Et sõlmitud kokkulepe oleks täitmisele pööratav, peab kohus selle alati oma otsusega heaks kiitma.
Oma otsuse tegemisel lähtub kohtunik alati alaealiste laste huvidest, vältides võimaluse korral vendade-õdede lahutamist, ning teeb pärast laste ärakuulamist (tingimusel, et lapsed on otsustusvõimelised) otsuse järgmiste küsimuste kohta:
Üldjuhul on vanematel ühine hooldusõigus. Mõlemad vanemad jagavad õigust teha otsuseid alaealisega seotud küsimustes ja neid küsimusi lahendada, seda isegi juhul, kui lapse isikuhooldusõigus on antud ainult ühele vanemale.
Juhul kui vanemad ei suuda jõuda üksmeelele otsustes, mille nad võivad või mis tuleks teha seoses alaealise lapsega (näiteks kooli või koolivälise tegevuse valik seoses kooli- ja haridusküsimustega, arsti valik seoses tervishoiuküsimustega, isiklike küsimuste alla kuuluv nime või usulise hariduse valik või alaealise elukoha või elukohariigi valik jne), ning kui vastastikuse kokkuleppe saavutamine on osutunud võimatuks, võib üks vanematest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole.
Pärast mõlema vanema ja lapse (tingimusel, et laps on otsustusvõimeline) ärakuulamist teeb kohus edasikaebamisele mittekuuluva otsuse, millega annab otsuste tegemise õiguse kas isale või emale. Kui erimeelsused jätkuvad või kui tekib mõni muu põhjus, mis raskendab olulisel määral vanema hooldusõiguse teostamist, võib kohus anda otsuste tegemise õiguse täielikult või osaliselt ühele vanematest või võib need ülesanded vanemate vahel ära jagada. Kõik need meetmed võetakse kuni kaheks aastaks.
Juhul kui vanematele antakse alaealise suhtes ühine hooldusõigus, kannavad vanemad igapäevaselt lapse eest vaheldumisi hoolt eelnevalt kindlaksmääratud perioodide kaupa. Ühise isikuhooldusõiguse korraldus võib varieeruda: tavaliselt hoolitseb üks vanem lapse eest igal teisel nädalal või jagavad vanemad omavahel tööpäevad ja kumbki vanem hoolitseb lapse eest igal teisel nädalavahetusel.
Vanemad jagavad omavahel kõik pühade- ja puhkusteperioodid.
Lahuselu või abielu lahutamist vastastikusel kokkuleppel käsitlevates abieluasjades on pädev see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub abikaasade viimane ühine elukoht või avalduse esitaja elukoht.
Kui abieluasi lahendatakse hagimenetluse raames, siis on pädev abikaasade ühise elukoha järgne esimese astme kohus ning kui abikaasad elavad eri kohtualluvuspiirkondades, võib hageja valida kas selle kohtu, kelle tööpiirkonnas asub abikaasade viimane ühine elukoht, või kostja elukohajärgse kohtu.
Kui isikul ei ole kindlat aadressi või elukohta, võib hageja omal valikul teda hageda selle paiga kohtus, kus isik sel hetkel asub, või tema viimase elukoha järgses kohtus. Kui kohtualluvust ei ole siiski võimalik selliselt kindlaks määrata, on pädev hageja registripõhise aadressi järgne kohus.
Menetlustes, mis käsitlevad eranditult alaealiste laste eest hoolitsemist, nende isikuhooldusõigust ja ülalpidamist ning mille poolteks on vanemad, kes ei ole teineteisega abielus, on pädev see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub vanemate viimane ühine elukoht. Kui vanemad elavad eri kohtualluvuspiirkondades, võib hageja valida kas kostja elukohajärgse kohtu või alaealise elukohajärgse kohtu.
Abielu lahutamise avaldusele tuleb lisada abielu sõlmimise tunnistus rahvastikuregistrist ja kui see on asjakohane, siis kõikide laste sünnitõendid, samuti dokument (dokumendid), millele abikaasa võib oma õiguste osas tugineda. Kui nõutakse vara jagamist käsitlevate meetmete võtmist, peab hageja esitama oma valduses olevad dokumendid, mis võimaldavad hinnata tema abikaasa ja kui see on asjakohane, siis laste, rahalist olukorda. Nende dokumentide hulka kuuluvad näiteks maksudeklaratsioonid, palgatõendid, kontoväljavõtted, kinnisvara omandiõigust kinnitavad dokumendid või registreerimistunnistused.
Nende juhtumite puhul kohaldatakse järgmisi menetlusi.
Kui vanemad on saavutanud kokkuleppe, kohaldatakse juhul, kui vanemad ei ole abielus, tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 777 lahuselu ja abielu lahutamise kohta ning alaealiste laste eest hoolitsemise, nende isikuhooldusõiguse ja ülalpidamisega seotud lõplike meetmete vastuvõtmiseks sätestatud vastastikusel kokkuleppel toimuvat menetlust.
Kui vanematevaheline kokkulepe puudub ja vanemad ei ole abielus, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklites 770 ja 774 sätestatud võistlevat menetlust ka perekonnaasjade ja alaealisi käsitlevate asjade puhul. Kiireloomuliste asjade puhul võib taotleda meetmete võtmist järgmiste menetluste kohaselt.
Enne seda, kui esitatakse avaldus abielu kehtetuks tunnistamiseks, lahuselu võimaldamiseks,
abielu lahutamiseks, või menetlustes, milles käsitletakse alaealiste laste eest hoolitsemist, nende isikuhooldusõigust või ülalpidamist, võib võtta ajutisi meetmeid. Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitega 771 ja 772.
Sõnaselgelt on sätestatud, et kui on alust võtta kiireloomulisi meetmeid, võib esimese otsusega võtta kohesed meetmed.
Sarnaselt eespool kirjeldatud juhtudega võib võtta ajutisi meetmeid tulenevalt abieluasjas või alaealistega seotud menetluses esitatud avalduse vastuvõtmisest. Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 773.
Isik võib saada täielikku või osalist õigusabi, kui ta esitab tõendid selle kohta, et tema puhul on täidetud õigusabi seaduses õigusabi taotlejale sätestatud tingimused. (Vt teabeleht „Õigusabi – Hispaania“).
Et teha kindlaks, milliseid otsuseid on võimalik edasi kaevata, tuleb vaadelda eraldi kõiki võimalikke otsuseid, mis on seotud vanemliku vastutusega.
Seadusega ei ole ette nähtud õigust esitada apellatsiooni esialgseid ajutisi meetmeid või ajutisi meetmeid käsitlevate otsuste peale või vanema hooldusõiguse teostamist käsitlevate otsuste peale.
Kui vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust ei täideta vabatahtlikult, võib asjaomase otsuse teinud esimese astme kohtule esitada avalduse, milles taotletakse täitmata jäetud meetme või meetmete täitmisele pööramist.
Avalduses tuleb märkida, millise otsuse täitmist taotletakse ja kelle vastu tuleb täitmisele pööramise menetlust alustada.
Otsuseid, mis on liikmesriigis tehtud abieluasjades seoses abikaasade ühise lapse suhtes vanemliku vastutuse teostamisega ja mis kuulusid täitmisele asjaomases liikmesriigis ning millest on teavitatud, tunnustatakse Hispaanias iga huvitatud isiku taotluse alusel ühegi erimenetluse järgimist nõudmata kooskõlas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega. Seda määrust kohaldatakse enne 1. augustit 2022 algatatud kohtumenetluses tehtud lahendite suhtes, enne 1. augustit 2022 ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis muutusid liikmesriigis, kus need sõlmiti, täidetavaks enne 1. augustit 2022. Pärast seda kuupäeva hakatakse kohaldama 25. juuni 2019. aasta määrust 2019/1111.
Täitmisele pööramiseks tuleb esitada asjakohane taotlus selle koha kohtule, kus alaealine asub ja kus täitmisele pööramist taotletakse. Taotlusele tuleb lisada selle otsuse koopia, mille täitmisele pööramist taotletakse, ja see peab vastama kõigile autentsuse tõendamiseks vajalikele tingimustele kooskõlas V lisas esitatud standardvormiga. Advokaadi ja õigusesindaja olemasolu on vajalik.
Et vaidlustada Hispaanias teises liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse tunnustamine, peab isik pöörduma selle esimese astme kohtu poole, kellele on esitatud tunnustamise taotlus, ning väitma, et eksisteerivad määruses (EÜ) nr 2201/2003 ja hiljem määruses 2019/1111 sätestatud mittetunnustamise alused.
Need alused on järgmised:
Kohaldatakse alaealise hariliku viibimiskoha õigust vastavalt vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevale 1996. aasta Haagi konventsioonile.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.