Kuidas algatada kohtuasja?

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Mõnikord on parem kasutada alternatiivset vaidluste lahendamise korda (vt asjakohane teabeleht).

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Kohtusse pöördumise tähtajad erinevad olenevalt asjast. Küsimustele tähtaegade kohta oskab vastata advokaat või see riigiasutus, kes annab kodanikele teavet kohtusse pöördumise kohta.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vt teabeleht „Kohtualluvus“.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Vt teabeleht „Kohtualluvus – Belgia“.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt teabeleht „Kohtualluvus – Belgia“.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Belgia kohtumenetluse seadustiku (Gerechtelijk Wetboek) artikli 728 lõike 1 kohaselt peavad pooled põhimõtteliselt esindama end kohtus ise või kasutama selleks advokaadi abi.

Kui välja arvata kassatsioonikohtu (Hof van Cassatie) menetlus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 478 ja 1080), võivad pooled seega end ise üldkohtutes esindada ning esitada ise oma seisukohad ja end ise kaitsta. Kuid kohtul on lubatud see õigus ära võtta, kui ta leiab, et isik ei suuda end oma asjas nõuetekohaselt või täiel määral esindada oma vaimse seisundi või kogenematuse tõttu (kohtumenetluse seadustiku artikkel 758).

Isik, kes otsustab mitte pöörduda kohtu poole isiklikult, võib kasutada advokaadi teenuseid.

Kohtumenetluse seadustikuga on menetluspooli lubatud kohtus esindada põhimõtteliselt vaid advokaatidel. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 440 on sätestatud, et esindamise ainuõigus on seotud õigusega pöörduda kohtu poole, õigusega esineda kohtu ees ja õigusega kasutada kaitsjana kolmandat isikut. Advokatuuri liikmetel on ka ainuõigus allkirjastada ühepoolseid avaldusi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (kohtumenetluse seadustiku artikli 1026 lõige 5).

Kassatsioonikohtu puhul kehtib õiguslik nõue, et sekkuda tohib kassatsioonikohtu advokaadi tiitlit omav advokaat. Seda nõuet ei kohaldata isikute suhtes, kes osalevad kriminaalmenetlustes tsiviilhagejana (kohtumenetluse seadustiku artikkel 478).

Kuid seadusega on ette nähtud mitmed erandid kohtumenetluse seadustiku artiklis 728 sisalduvast põhimõttest. Nimetatud artiklis on sätestatud, et pooled peavad kohtumenetluse algatamisel ja edaspidi end kohtus esindama ise või laskma end esindada advokaadil (kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõiked 1 ja 2).

Õigus esindada poolt menetluses hõlmab ka menetluse algatamise õigust.

Rahukohtuniku ees, kaubanduskohtus ja töökohtus võib pooli lisaks advokaadile esindada ka nende abikaasa või veresugulane või hõimlane, kellel on kirjalik volitus ja kes on kohtule vastuvõetav (kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõige 2).

Töökohtute puhul kehtivad järgmised põhimõtted (kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõige 3):

• töötajat (oskustöötajat või ametnikku) esindab töötajate esindusorganisatsiooni esindaja (ametiühingu esindaja), kellel on kirjalik volitus. Ametiühingu esindaja võib teha töötaja nimel kõiki sellise esindamisega seotud toiminguid, pöörduda kohtu poole ja saada kogu teavet seoses vaidluse menetlemise ja lahendamisega;
• ka füüsilisest isikust ettevõtjaid võib esindada füüsilisest isikust ettevõtjate esindusorganisatsiooni esindaja, kui tegemist on vaidlustega, mis on seotud nende endi õiguste ja kohustustega, mis tulenevad asjaolust, et nad on füüsilisest isikust ettevõtjad või puudega isikud;
• 7. augusti 1974. aasta seaduse (millega rakendatakse õigus elatusmiinimumile) kohaldamisega seotud vaidluste puhul ja 8. juuli 1976. aasta konstitutsioonilise seaduse (riiklike sotsiaalhoolekandekeskuste kohta; openbare centra voor maatschappelijk welzijn – OCMW) kohaldamisega seotud vaidluste puhul võib huvitatud isikut abistada või esindada sellise sotsiaalorganisatsiooni esindaja, mis esindab seaduses osutatud isikute huve.

Juriidilised isikud, näiteks äriühingud, võivad end ise kohtus esindada (st volitatud organi kaudu) või lasta end esindada advokaadil. Neil ei ole lubatud kasutada allpool üksikasjalikult selgitatud erandit, mis on ette nähtud kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõikega 2.

Lisaks loetletud eranditele on mitmeid seadusest tulenevaid erandeid, mis on seotud lapse hooldusõiguse ja lapserööviga.

Need erandid on konkreetsemalt seotud kohtumenetlustega, mis on algatatud järgmistel alustel:

• rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon, millega nähakse ette lapse tagastamine, hooldusõiguse järgimine või vanema suhtlusõigus või teises riigis antud vanema suhtlusõiguse korraldus, ning
• laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsioon.

Neil juhtudel võib hagejat esindada prokuratuur (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1322d), kui see hageja on esitanud avalduse keskasutusele.

Seda korda, mille abil tehakse kindlaks, kas isikul on õigus algatada menetlus ise või peab ta kasutama advokaadi abi, kirjeldati ülevaatlikult eespool. Erinevused tulenevad ka sellest, mil viisil on võimalik kohtumenetlust algatada.

Belgia õigusega on ette nähtud eri viisid menetluse algatamiseks kohtus. Menetluse võib algatada kohtukutsega, vabatahtliku kohtusse ilmumisega ning inter partes põhimõttest lähtuva avaldusega või ühepoolse avaldusega (vt allpool). Kohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada avaldus, st tuleb võtta õiguslikud meetmed oma õiguste kaitsmiseks.

Põhimõtteliselt on menetlus algatatud, kui kätte on toimetatud kohtutäituri teade, millega isik kutsutakse kohtusse (kohtumenetluse seadustiku artikkel 700). Vabatahtlik kohtusse ilmumine, inter partes põhimõttest lähtuv avaldus ja ühepoolne avaldus on erandid sellest üldreeglist.

Allpool esitatud tabelites on näidatud, kes olenevalt kohtumenetluse algatamise viisist teeb toimingud ja kas advokaadi kasutamine on vajalik.

Toimingu tegija olenevalt kohtumenetluse algatamise viisist:
Kohtumenetluse algatamise viis	Toimingu tegija
Kohtukutse (kohtumenetluse seadustiku artiklid 727–730)	Hageja või avalduse esitaja (või tema advokaat) palub kohtutäituril kohtukutse kätte toimetada.
Vabatahtlik kohtusse ilmumine (kohtumenetluse seadustiku artikkel 706)	Vaidluse pooled (või nende advokaadid) ilmuvad kohtusse.
Inter partes põhimõttest lähtuvalt esitatud avaldus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1034a–1034e)	Avalduse esitaja (või tema advokaat) esitab avalduse ise.
Ühepoolne avaldus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1025–1034)	Kui ei ole tegemist seaduses konkreetselt sätestatud erandjuhtudega, on advokaadi kasutamine avalduse allkirjastamisel ja esitamisel kohustuslik (kohtumenetluse seadustiku artikli 1026 lõige 5 ja artikli 1027 esimene lause).

Advokaadi kasutamise vajadus olenevalt kohtumenetluse algatamise viisist:
Kohtumenetluse algatamise viis	Advokaadi kasutamine
Kohtukutse (kohtumenetluse seadustiku artiklid 727–730)	Võimalik, kuid mitte kohustuslik.
Vabatahtlik kohtusse ilmumine (kohtumenetluse seadustiku artikkel 706)	Võimalik, kuid mitte kohustuslik.
Inter partes põhimõttest lähtuvalt esitatud avaldus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1034a–1034e)	Võimalik, kuid mitte kohustuslik.
Ühepoolne avaldus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1025–1034)	Kui ei ole tegemist seaduses konkreetselt sätestatud erandjuhtudega, on advokaadi kasutamine avalduse allkirjastamisel ja esitamisel kohustuslik (kohtumenetluse seadustiku artikli 1026 lõige 5 ja artikli 1027 esimene lause).

Menetluse algatamise viis oleneb sellest, mida vaidlus puudutab.

Tavaliselt algatatakse menetlus kohtukutsega, eseme suhtes piirangud puuduvad.

Inter partes põhimõttest lähtuvat avaldust (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1034a–1034e) võib kasutada mitmel seaduses sätestatud juhul. Inter partes põhimõttest lähtuvat menetluse algatamist käsitlevad kõige olulisemad sätted on esitatud kohtumenetluse seadustiku artiklites 704 ja 813, artikli 1056 lõikes 2, artiklites 1193a, 1239, 1253b, 1254, 1320, 1344a, 1371a ja 1454 ning tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artiklites 331, 331a ja 340f.

Need artiklid hõlmavad eelkõige järgmisi küsimusi:

• vabatahtlik sekkumine;
• edasikaebamine;
• teatav kinnisvaramüük;
• elatis (taotlused elatise määramiseks, suurendamiseks, vähendamiseks või tühistamiseks);
• rendi- või üürilepingutega seotud avaldused;
• isikute kaitse;
• perekonnasuhetest tulenevate õiguste ja kohustustega seotud menetlused;
• abielulahutus;
• arestimisega seotud kulude hindamine.

Kohtumenetlus algatatakse avaldusega, mis edastatakse kohtusekretärile või saadetakse kohtu kantseleile tähitud kirjaga. Kohtusekretär kutsub pooled kohtusse istungiks määratud kuupäeval.

Ühepoolset avaldust (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1025–1034) on võimalik kasutada ainult juhtudel, mis on konkreetselt sätestatud seadustes, eelkõige kohtumenetluse seadustiku artiklites 584, 585, 588, 594, 606, 708, 1149, 1168, 1177, 1186–1189, 1192 ja 1195. Seda kasutatakse ka juhul, kui ei ole võimalik algatada võistlevat menetlust, sest vastaspool puudub.

Seega kasutatakse ühepoolset avaldust peamiselt ühepoolsete menetluste puhul, näiteks vältimatu vajaduse korral.

Ühepoolse avalduse peab allkirjastama advokaat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, sest vastasel juhul on see avaldus õigustühine.

Sellest tulenevalt on ühepoolse avalduse abil kohtumenetluse algatamise korral advokaadi kasutamine põhimõtteliselt kohustuslik.

Kui vaidlus on seotud küsimusega, mis kuulub allpool nimetatud kohtute pädevusse, võivad pooled ilmuda vabatahtlikult neisse kohtutesse:

• esimese astme kohus,
• töökohus,
• kaubanduskohus,
• rahukohtunik või
• väärteoasjade kohus tsiviilasjade puhul.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral peavad otsust taotlevad pooled allkirjastama oma deklaratsiooni kohtu koostatud protokolli lõpus.

Kõiki hagimenetlusi saab algatada pädevas kohtus sellisel kulusid ja aega kokkuhoidval viisil.

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Isik, kes soovib algatada kohtumenetlust, võib võtta ühendust selle kohtu registratuuri või kantseleiga.

Kui menetluse algatamise dokumendiks on kohtukutse, tagab kohtukutse kättetoimetamise kohtutäitur ning ta palub kohtu kantseleil registreerida see kohtuasjade registris pärast kättetoimetatud kohtukutse originaali või vajaduse korral ärakirja esitamist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 718). Kohtu kantselei peab registrit kõigi kohtuasjade kohta. Kohtuasjade registri kanne on kehtiv ainult juhul, kui see kanne tehakse hiljemalt üks päev enne seda kohtuistungit, millega seoses kohtukutse kätte toimetati. Üldine kohtuasjade register on avalik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 719). Seega saab kostja kontrollida, kas asi, millega seoses ta on kohtusse kutsutud, on kantud üldisesse kohtuasjade registrisse.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral paluvad pooled või nende advokaadid kohtu kantseleil sisestada asja kohtuasjade registrisse.

Inter partes põhimõttest lähtuva avalduse esitab avalduse esitaja või tema advokaat kohtu kantseleile või saadab kohtusekretärile tähtkirjaga nii mitmes eksemplaris, nagu on huvitatud isikuid (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1034d).

Ühepoolse avalduse adresseerib advokaat kahes eksemplaris sellele kohtule, kellel palutakse avaldusega seoses otsus teha. See avaldus esitatakse ka kohtu kantseleile (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1027).

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Kasutatavate keeltega seoses on asjakohane 15. juuni 1935. aasta seadus kohtumenetluses kasutatavate keelte kohta (wet van 15 juni 1935 op het gebruik de talen in gerechtszaken; avaldatud Belgia ametlikus väljaandes (Moniteur belge / Belgisch Staatsblad) 22. juunil 1935). Selle seadusega reguleeritakse keelte kasutamist Belgia tsiviil- ja kaubanduskohtutes.

Põhimõtteliselt määratakse kohtus kasutatav keel kindlaks pädeva kohtu geograafilise asukoha alusel. Seaduse artikli 42 kohaselt on olemas kolm keelepiirkonda: prantsuskeelne, flaamikeelne ja saksakeelne piirkond. Lisaks on olemas kakskeelne liitlinn Brüssel (prantsuse ja flaami keel), mis seaduse kohaldamise eesmärgil koosneb järgmistest omavalitsusüksustest: Anderlecht, Auderghem, Berchem-Sainte-Agathe, Brüssel, Etterbeek, Evere, Forest, Ganshoren, Ixelles, Jette, Koekelberg, Molenbeek-Saint-Jean, Saint-Gilles, Saint-Josse-ten-Noode, Schaerbeek, Uccle, Watermael-Boitsfort, Woluwé-Saint-Lambert ja Woluwé-Saint-Pierre.

Teatavatel tingimustel võib asja suunata menetlemiseks siiski kohtule, kes kasutab teist menetluskeelt. Teatavatel tingimustel võidakse põhimõtteliselt menetluse alguses taotleda menetluskeele vahetamist.

Nõude sõnastamine: kohtukutse, inter partes põhimõttest lähtuva avalduse või ühepoolse avalduse vormis esitatav nõue tuleb koostada kirjalikult ja peab vastama konkreetsetele menetlusnõuetele. Kui asi on kantud kohtu üldisesse kohtuasjade registrisse, avab kohtusekretär menetlustoimiku. Menetlustoimik edastatakse kohtule, kelle poole pöörduti. Kui tegemist on teise astme kohtule esitatud apellatsiooniga või kui see on seotud kassatsioonikohtuga, edastatakse toimik ka kõrgema astme kohtu kantseleile.

Praegu ei ole võimalik algatada kohtumenetlust faksi või e-posti teel.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Seadusega ei ole ette nähtud eeltrükitud vorme menetluse algatamiseks. Kohtumenetluse algatamise avaldus peab siiski sisaldama mitmeid teabeelemente. Kui avaldus neid elemente ei sisalda, on see seaduse kohaselt õigustühine.

Kohtukutse, inter partes põhimõttest lähtuv avaldus ja ühepoolne avaldus peavad vastama mitmele kohtumenetluse seadustikus sätestatud nõudele, vastasel juhul on need õigustühised. Nimetatud kohustuslikud elemendid on peamiselt seotud kaasatud poolte isikuandmete, avalduse eseme, pädeva kohtu kindlaksmääramise ja kohtuistungi kuupäevaga.

Seega peaks kohtukutse muu hulgas sisaldama järgmist teavet (kohtumenetluse seadustiku artiklid 43 ja 702):

• kohtutäituri allkiri;
• menetluse algataja perekonnanimi, eesnimed ja elukoht ning kui see on asjakohane, siis tema riiklik registrinumber või äriregistri number;
• nende isikute perekonnanimed, eesnimed ja elukohad või – püsiva elukoha puudumisel – praegune aadress, kellele kohtukutse kätte toimetatakse;
• nõude ese ja selle põhjenduste lühikokkuvõte;
• selle kohtu nimi, kelle poole pöördutakse;
• kohtukutse kättetoimetamise päev, kuu, aasta ja koht, ning
• kohtuistungi koha, kuupäeva ja kellaaja andmed.

Inter partes põhimõttest lähtuvalt esitatud avaldus (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1034b) peab sisaldama järgmist teavet:

• päev, kuu ja aasta;
• avalduse esitaja perekonnanimi, eesnimi ja elukoht ning kui see on asjakohane, siis tema ametinimetus ja riiklik registrinumber või äriregistri number;
• selle isiku perekonnanimi, eesnimi, elukoht ja vajaduse korral ametinimetus, kellele kohtukutse kätte toimetatakse;
• nõude ese ja selle põhjenduste lühikokkuvõte;
• selle kohtu nimi, kelle poole pöördutakse;
• avalduse esitaja või tema advokaadi allkiri.

Ühepoolne avaldus peab sisaldama järgmist teavet (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1026):

• päev, kuu ja aasta;
• avalduse esitaja perekonnanimi, eesnimi ja elukoht ning kui see on asjakohane, siis tema ametinimetus ja riiklik registrinumber või äriregistri number;
• nõude ese ja selle põhjenduste lühikokkuvõte;
• selle kohtu nimi, kes hakkab asja menetlema;
• menetlusosalise advokaadi allkiri, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral esimeses astmes (esimese astme kohtus, töökohtus, kaubanduskohtus, rahukohtuniku ette või väärteoasjade kohtus tsiviilasjade korral) saab menetluse algatada poolte ühisavaldusega. Nad peavad lisama selle avalduse lõppu allkirja ja kuupäeva, vastasel juhul on see õigustühine. Avaldus esitatakse kohtusekretärile või saadetakse kohtu kantseleile tähitud kirjaga. Avalduse esitamist kohtusekretärile või saatmist tähitud kirjaga peetakse kättetoimetamiseks. Avaldus kantakse kohtuasjade registrisse pärast registrimaksude tasumist, kui need on kohaldatavad. Kui pooled seda taotlevad või üks pool seda taotleb või kui kohus peab seda vajalikuks, määrab kohus kindlaks kohtuistungi kuupäeva nii, et see toimub 15 päeva jooksul avalduse esitamisest. Kohtusekretär kutsub pooled ja vajaduse korral nende advokaadid lihtkirjaga kohtusse kohtu kindlaksmääratud istungile (kohtumenetluse seadustiku artikkel 706).

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Kohtule tuleb tõepoolest tasuda eri kulud.

Menetluse algataja peab menetluse algatamisel maksma 19. märtsi 2017. aasta seaduse (millega kehtestatakse teise astme õigusabi eelarvefond; Wet van 19 maart 2017 tot instelling van een begrotingsfonds voor tweedelijnsrechtsbijstand) artikli 4 lõikes 2 osutatud tasu, mille suurus on praegu 20 eurot.

Menetluse käigus peavad pooled tasuma teatavad menetlusega seotud kulud, mis olenevad kohtu määratud toimingutest (uurimismeetmed, eksperditasud ja -kulud, sõidukulud jne).

Pärast menetlust mõistab kohus kaotanud poolelt või kui kaotanud poolt ei ole, siis menetluse algatajalt välja kavandamistasu (planningsgeld), mille suurus on eri kohtuasjade puhul erinev. Need summad on sätestatud registreerimis-, hüpoteegi- ja kohtutasude seadustiku (Wetboek der registratie-, hypotheek- en griffierechten) artiklis 2691 järgmiselt:

• rahukohtunik ja väärteoasjade kohtud: 50 eurot;
• esimese astme kohtud ja kaubanduskohtud: 165 eurot;
• apellatsioonikohtud: 400 eurot;
• kassatsioonikohus: 650 eurot.

Teatavad kohtuasjad on kavandamistasust vabastatud, eelkõige need, mis kuuluvad töökohtute pädevusse või on seotud pankroti ja saneerimisega.

Kohtumenetluskulud kinnitatakse lõplikus kohtuotsuses. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1017 järgi jäävad need üldjuhul kaotanud poole kanda. Need kulud tuleb vastavalt juhtumile tasuda või hüvitada teisele poolele. Menetluskulud on järgmised (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1018):

1. mitmesugused kohtu kantselei tasud ja registreerimistasud ning tempelmaksud, mida tasuti enne tempelmaksude seadustiku (Wetboek der zegelrechten) kehtetuks tunnistamist;
2. kohtudokumentide koostamise maksumus ning nendega seotud tasud ja töötasud;
3. kohtuotsuse kuulutamise hind;
4. kõikide uurimismeetmetega seotud kulud, sealhulgas tunnistaja- ja eksperditasud;
5. rahukohtunike, kohtusekretäride ja poolte sõidu- ja majutuskulud, kui nad on sõitnud kohtu korraldusel, ning dokumentidega seotud kulud, kui dokumendid on koostatud üksnes menetluse tarbeks;
6. seadusest tulenev hüvitis teise poole õigusesindaja kulude katmiseks, nagu on sätestatud artiklis 1022;
7. artikli 1734 kohaselt määratud vahendaja tasud, töötasud ja kulud;
8. 19. märtsi 2017. aasta seaduse (millega kehtestatakse teise astme õigusabi eelarvefond) artikli 4 lõikes 2 osutatud makse. Advokaaditasud ja -kulud ei ole iseenesest kohtukuludega hõlmatud. Need lepitakse kokku advokaadi ja kliendi vahel. Seega tasuvad kõik pooled oma advokaaditasud ja -kulud ise.
   Kaotanud pool on kohustatud tasuma seadusest tulenevat hüvitist teise poole õigusesindaja kulude katmiseks (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1018 ja 1022). Tegemist on üks kord tasutava summaga võitnud poole advokaaditasude ja tasudel põhineva hüvitise katmiseks. Selle tasudel põhineva hüvitise suurus ning arvutamise ja määramise viis on sätestatud 26. oktoobri 2007. aasta kuninglikus dekreedis (koninklijk besluit van 26 oktober 2007).

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

(Vt teabeleht „Õigusabi“.)

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Menetlus arvatakse reaalselt algatatuks, kui see on kantud üldisesse kohtuasjade registrisse, ning seda isegi vabatahtliku kohtusse ilmumise korral.

Avaldusel põhinevad menetlused ja esialgse õiguskaitse menetlused kantakse spetsiaalsesse kohtuasjade registrisse, millega tegelikult tunnistatakse, et nad on algatatud.

Kaasatud pooled ei saa selle kohta mingit kinnitust, kuid neil on võimalik tutvuda üldise kohtuasjade registriga, et veenduda, et nende algatatud menetlus on registrisse kantud. Kui kohtuasi on registreeritud, on kohtu ülesanne vaidlus lahendada.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Üldjuhul annab menetluse käigu kohta teavet poole advokaat, kui pool kasutab tema teenuseid. Teavet on võimalik saada ka selle kohtu kantseleist, kus asja menetletakse. Ka kohtukutse sisaldab teavet kohtuistungi kuupäeva ja asja menetleva kohtu kohta.

Esimeses etapis antakse konkreetset teavet esimese kohtuistungi kohta.

Kui menetlus on algatatud kohtukutsega, annab kohtutäitur menetluse algatajale teada, millisel kuupäeval toimub esimene kohtuistung, mis kujutab endast menetluse esimest etappi.

Inter partes põhimõttest lähtuva avalduse või vabatahtliku kohtusse ilmumise korral teavitab pooli kohtusekretär.

Ühepoolse avalduse korral kohtuistungit ei toimu. Kohtusekretär võib siiski kutsuda avalduse esitaja kohtusse, kui kohtunik soovib esitada küsimusi.

Teises etapis valmistatakse asi ette kohtulikuks arutamiseks. Pooltele määratakse õigusaktidega ette nähtud tähtaeg (kohtumenetluse seadustiku artikli 747 lõige 1) dokumentide ja tõendite esitamiseks (kirjalikud argumendid ja kaitseväited). Kui neist tähtaegadest kinni ei peeta, võidakse kohaldada kohtumenetluse seadustiku artikli 747 lõikes 2 sätestatud karistusi.

Kui asi on kohtulikuks arutamiseks valmis ja seda ollakse valmis argumenteerima, paluvad pooled kindlaks määrata istungi kuupäeva. Ajavahemik, kuhu kohtuistungi kuupäev määratakse, oleneb kohtu töökoormusest ja sellest, kui palju aega on võimalik asja menetlemiseks eraldada. Mõne asja puhul (hindamised, poolte ja tunnistajate küsitlemine jne) esile kerkivate menetlusküsimuste tõttu on menetluse kestust raske eelnevalt hinnata. Kõigele lisaks võivad menetlusküsimused kaasa tuua menetluse katkemise või peatamise või isegi tühistamise.

Kohtuistungi lõpus võetakse arutelud kokku ja asja asub arutama kohus. Põhimõtteliselt peab kohus kuulutama otsuse välja ühe kuu jooksul pärast asja arutamist vastavalt kohtumenetluse seadustiku artiklile 770.