- 1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
- 2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
- 3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
- 4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
- 5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
- 6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
- 7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
- 8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
- 9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
- 10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
- 11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
- 12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
- 13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Leia sisu riikide kaupa
1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
Mõistlik oleks kasutada vaidluste alternatiivse lahendamise meetodeid. Vt teabeleht „Vahendus“.
2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
Kohtusse pöördumiseks tähtaega pole, kuid hagi raames esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse aegumistähtaegu. Kui nõue on aegunud ja vastaspool tugineb sellele, siis nõue lükatakse tagasi. Tähtajad sõltuvad pigem juhtumiga seotud materiaalõigusest kui menetlusõigusest. Olenevalt juhtumist on tähtajad erinevad. Selle küsimuse täpsustamiseks on võimalik kasutada õigusnõustaja abi.
3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
Vt „Kohtualluvus“.
4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
Vt „Kohtualluvus – Saksamaa“.
5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
Vt „Kohtualluvus – Saksamaa“.
6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
See, kas te peate kohtusse pöördumiseks kasutama advokaadi abi, sõltub sellest, milline kohus on pädev hagiavaldust menetlema.
Piirkonnakohtutes (Landgerichten) ja liidumaa kõrgeimates kohtutes (Oberlandesgerichten) peab pooli esindama advokaat. Advokaadi kasutamine on kohustuslik ka kohaliku kohtu (Amtsgericht) pädevusse kuuluvate enamiku perekonnaasjade (nt lahutus, ülalpidamisvaidlused, varavaidlused) korral.
Kõigi muude kohalikule kohtule menetlemiseks esitatavate juhtumite korral võite hagiavalduse ise esitada ja osaleda kohtumenetluses ilma advokaadita.
Rahaliste nõuetega seoses täitmisele pööratava maksekäsu saamiseks ette nähtud lihtsustatud menetluse (Mahnverfahren) korral on pädev kohus kohalik kohus. Seega võite esitada kohtule avalduse maksekäsu saamiseks ise, ilma advokaadi abi kasutamata.
Advokaadi abita võite esitada hagiavalduse ka töökohtule (Arbeitsgericht).
7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
Üldjuhul tuleb hagiavaldus esitada pädevale kohtule kirjalikult.
Kui asja on pädev menetlema kohalik kohus, võib hagiavalduse registreerida suuliselt kohtu kantseleis (Geschäftsstelle des Amtsgerichts). Hagiavalduse võib registreerida mis tahes kohaliku kohtu kantseleis. Kohtu kantselei edastab registreeritud hagiavalduse viivitamata asjaomasele kohtule.
Sama kehtib ka töökohtule hagiavalduse esitamise korral. Ka töökohtule mõeldud hagiavalduse võib registreerida töökohtu kantseleis.
8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
Kohtumenetluse keel on saksa keel. Seega tuleb hagiavaldus esitada saksa keeles.
Üldjuhul tuleb hagiavaldus esitada kirjalikult. Kohaliku kohtu või töökohtu poole pöördumisel võib hagiavalduse registreerida kohtu kantseleis ka suuliselt (vt 7. küsimus).
Hagiavalduse võib esitada ka faksi teel. Faksil peab olema näha asjaomase poole või advokaadi allkiri (kui kasutatakse advokaadi abi). Peab olema selge, kes on allkirjastanud originaali, et näidata, kes vastutab hagiavalduse esitamise eest.
Hagiavalduse võib saata elektroonilise dokumendina turvalise edastussüsteemi kaudu (De-Mail (Saksamaa e-valitsuse sideteenus)), spetsiaalsed elektroonilised postkastid) või kui see on varustatud nõuetekohase digiallkirjaga, siis kasutades kohtu ja haldusküsimuste elektroonilist postkasti (EGVP). Elektrooniliste dokumentide edastamine e-postiga ei ole võimalik.
9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
Lihtsustatud menetluste tarbeks on olemas tüüpvormid, s.t taotlused maksekäsu (Mahnbescheid) või täitmismääruse (Vollstreckungsbescheid) saamiseks. Neid vorme tuleb kasutada. Kui avaldust ei esitata nõuetekohasel vormil selleks ette nähtud tähtaja jooksul, lükatakse avaldus vastuvõetamatuse põhjendusel tagasi.
Hagiavalduse esitamiseks kasutatavad tüüpvormid puuduvad. Hagiavaldus peab olema esitatud konkreetses vormis ja sisaldama konkreetseid andmeid.
- Hagiavaldus peab sisaldama poolte ja nende õigusesindajate õigeid nimesid ja aadresse. Samuti tuleb ära märkida kohus, kes on pädev hagiavaldust menetlema.
- Hagiavalduses tuleb sõnaselgelt märkida, mille üle kaevatakse ja mida hageja kohtult soovib (hagiavalduse nõude osa).
- Samuti tuleb põhjalikult ja selgelt kirjeldada hagi eset ja asjaolusid, millele hageja nõue tugineb.
- Hagiavaldus tuleb allkirjastada isiklikult. Kui kohtusse pöörduvat poolt esindab advokaat, on vajalik volitatud advokaadi või tema esindaja allkiri.
10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
Tsiviil- ja kaubandusasju menetlevates kohtutes tuleb menetluse korral tasuda kohtukulud. Nendeks kuludeks on riigilõivud ja kohtu kantud kulud. Pärast hagiavalduse esitamist tuleb kohtule teha menetluskulude katteks ettemakse (Gerichtskostenvorschuss), mis vastab seadusega ette nähtud riigilõivudele. Üldjuhul ei edastata hagiavaldust vastaspoolele enne, kui hageja on teinud menetluskulude katteks ettemakse.
Sama kehtib ka maksekäsumenetluse korral.
Töökohtus menetletavate juhtumite korral menetluskulude ettetasumise nõuet pole.
Kui kasutatakse advokaadi abi, tuleb maksta ka advokaaditasud. Kehtib põhimõte, et advokaaditasud tuleb maksta alles menetluse lõpus või pärast kulusid käsitleva kohtuotsuse tegemist, kuid advokaat võib nõuda oma töö eest ettemaksu (mis vastab tema edasistele tasudele) isegi enne hagiavalduse esitamist.
Menetluskulud, kohtukulud ja advokaaditasud, sealhulgas juba tasutud kulud, peab lõppkokkuvõttes kandma kaotanud pool.
11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
Isikud, kes ei suuda ise tasuda kohtumenetluse eest, võivad taotleda menetlusabi. Kohus kontrollib, kas hagejal on võiduväljavaateid, kas nõue ei ole pahatahtlik ja kas vaja on rahalist abi. Kui kohus otsustab anda menetlusabi, ei pea hageja tasuma ette ühtegi tasu, mis on seotud hagiavalduse kättetoimetamisega.
12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
Kui hagiavaldus ei sisalda vigu ning kohtukulud on ettemaksuna kohtu kassasse tasutud, toimetatakse hagiavaldus viivitamata vastaspoolele. Menetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil hagiavaldus on vastaspoolele kätte toimetatud.
Kui hagiavaldus sisaldab vigu, annab kohus hagejale võimaluse need parandada. Kui vigu ei parandata, lükkab kohus avalduse tagasi, tunnistades selle vastuvõetamatuks.
13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Hagiavalduse kättetoimetamisel määrab kohtu eesistuja kindlaks õige lühikese aja pärast toimuva esimese kohtuistungi kuupäeva või näeb ette kirjaliku eelmenetluse. Mõlemat poolt teavitatakse kohtuistungi kuupäevast või asjaolust, et ette on nähtud kirjalik eelmenetlus. Kohus võib anda korralduse, et pooled peavad isiklikult istungile ilmuma.
Mis tahes kohtuistugi ettevalmistamisel võib kohus paluda pooltel täiendada või selgitada nende esitatud dokumente ning määrata tähtaja selgituste esitamiseks konkreetsetes selgitamist vajavates küsimustes. Kohus võib paluda menetlusosalistel või kolmandatel isikutel esitada dokumente ja esemeid vaatluseks ning võib koguda teavet ametlikest allikatest.
Pooli tuleb kõigist sellistest korraldustest teavitada.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.