Kuidas algatada kohtuasja?

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Üks alternatiivne vaidluste lahendamise menetlus on vahendus, mille abil võib olla võimalik vältida kohtusse pöördumist.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Kohtusse pöördumiseks ettenähtud tähtajad varieeruvad sõltuvalt asjast.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vt Luksemburgi kohtute pädevust käsitlev teabeleht.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Vt Luksemburgi kohtute pädevust käsitlev teabeleht.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt Luksemburgi kohtute pädevust käsitlev teabeleht.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

See sõltub nõude suurusest ja vaidluse sisust.

Üldiselt kohaldatakse järgmisi põhimõtteid, kuigi seadusega on ette nähtud ka konkreetsed erandid.

• Kuni 10 000 euro suurust nõuet menetlevad tavaliselt rahukohtud (Justices de Paix). Nendes kohtutes võite te end esindada ise või lasta end esindada kas advokaadil või mõnel muul isikul, kellele te olete andnud konkreetsed volitused (mandat).
• Üle 10 000 euro suuruseid nõudeid menetleb tavaliselt ringkonnakohus (Tribunal d'Arrondissement). Selles kohtus peab teid esindama täieõiguslik advokaat (avocat à la cour), välja arvatud ajutiste meetmete võtmise taotluste (actions en référé) ja äriõiguse alusel algatatud kohtuasjade menetlemise korral, kui te võite kasutada abilist või esindajat või esindada end kohtus ise. Ülemkohtu (Cour Supérieure de Justice) osaks olevas apellatsioonkohtus peab teid esindama täieõiguslik advokaat.
• Mõnel juhul on rahukohtul pädevus isegi siis, kui nõude suurus on üle 10 000 euro. Nii on see näiteks rendile-/üürilevõtja ja rendile-/üürileleandja vaheliste vaidluste ning elatisnõuete (pensions alimentaires) korral, välja arvatud juhul, kui need on seotud lahutuse või lahuselu taotlusega. Rahukohtus menetlemisele tulevad asjad algatatakse üldiselt nii, et kohtutäitur toimetab teisele poolele kätte kohtukutse (citation). Sellisel juhul peab menetluse algatusdokument vastama teatavatele vorminõuetele, mille eesmärk on eelkõige tagada kaitseõigus. Mõnel juhul võivad pooled algatada asja ise ilma kohtutäituri vahenduseta, esitades kirjaliku avalduse (requête) rahukohtunikule (lihtsustatud menetlus ja ringkonnakohtu menetlusega võrreldes ka odavam). Mõlemal juhul võivad pooled isiklikult kohtusse ilmuda või lasta end esindada kas advokaadil või mõnel muul isikul, kellele juhul, kui ta ei ole advokaat, peavad olema antud konkreetsed volitused (mandat).

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

See sõltub sellest, millisesse eespool nimetatud kategooriasse teie kohtuasi kuulub.

Kui nõude suurus on kuni 10 000 eurot, võivad pooled pöörduda otse (esitades avalduse) või kaudselt (kohtukutse kättetoimetamisega kohtutäituri vahendusel) territoriaalselt pädeva rahukohtu poole. Sisuliselt esitatakse avaldused pädeva rahukohtu peakohtusekretärile (greffier en chef).

Kui nõude suurus on üle 10 000 euro, peavad pooled tavaliselt andma juhised advokaadile, kes omakorda teeb kohtutäiturile (huissier de justice) ülesandeks toimetada kohtukutse vastaspoolele kätte oma kliendi nimel. Advokaat esitab menetluse algatamise dokumendid pädevale ringkonnakohtule või ülemkohtule.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Avalduse võib esitada prantsuse, saksa või letseburgi keeles, ent teatavat tüüpi kohtuasjade korral kohaldatakse erisätteid.

Menetlus algab kohtukutse (assignation või citation) kättetoimetamisega, välja arvatud nendel juhtudel, kus menetluse alustamiseks piisab kohtule avalduse (requête) esitamisest. Kui mõned üksikud konkreetsed rahukohtus menetletavad asjad välja arvata, tuleb hagi esitada kohtule kirjalikult. Faksi või e-kirja teel edastatud dokumendid ei ole lubatavad.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Mõnel konkreetsel juhul (näiteks kui esitatakse avaldus maksekäsu saamiseks seoses võlgnetava summaga või tasumata arvetega) on olemas täitmiseks vormid. Üldjuhul peavad rahukohtusse kutsumiseks väljastatavad kohtukutsed, ringkonnakohtule esitatavad hagiavaldused ja ringkonnakohtusse kutsumiseks väljastatavad kohtukutsed ning kõrgema astme kohtutele esitatavad apellatsioonid sisaldama konkreetset teavet ja olema koostatud konkreetses vormis. Vastasel juhul on need õigustühised.

Ametlikud vormid selleks puuduvad. On olemas ka ühenduse õigusaktidega ette nähtud avaldusevormid. Nende hulka kuuluvad määrusel (EÜ) nr 1896/2006 põhinevad Euroopa maksekäsu avaldused ja määrusel (EÜ) nr 861/2007 põhinevad avaldused Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamiseks.

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Üldjuhul tuleb kohtukulud tasuda kohtumenetluse lõppedes. Kohus võib otsustada mõista kaotanud poolelt võitnud poole kasuks välja menetlushüvitise (indemnité de procédure), kui kohtunik leiab, et oleks ebaõiglane jätta kõik tasud ja kulud selle poole kanda. Kohus võib ka otsustada, et üks menetlusosalistest peab või mitu menetlusosalist peavad maksma kautsjoni või tegema ettemakse (näiteks kui kohus küsib eksperdi arvamust).

Kliendi poolt advokaatidele makstavad tasud määratakse kindlaks nendevahelise kokkuleppega. Praktikas on tavapärane, et advokaadile tehakse ettemakse.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Vt Luksemburgis õigusabi andmist käsitlev teabeleht.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

• Hagejad, kes esindavad end ise (kui see on lubatud õigusaktide kohaselt), saavad kohtult vastuse.
• Kui hagiavalduse esitab advokaat oma kliendi nimel, saadab kohus vastuse advokaadile kui kliendi õigusesindajale. Advokaat võib anda kliendile üksikasjaliku ülevaate sündmuste ajakavast, kui see ajakava on teada või prognoositav.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Vt eelmisele küsimusele antud vastus.

Kirjalike menetluste raames kohtusse ilmumiseks ette nähtud tähtaeg on tavaliselt sätestatud seaduses; kohtunik võib lisaks määrata tähtaegu, eelkõige selleks et ühte poolt või kolmandat isikut isiklikult ära kuulata. Seaduses kehtestatud tähtajad on erinevad sõltuvalt kohtust ja sellest, kas kostja elab Luksemburgis või mujal. Suulistes menetlustes peab hageja üldjuhul kostjale nimetama täpse kuupäeva, mil viimane peab kohtusse ilmuma.

Lingid

http://www.legilux.lu/