Kuidas algatada kohtuasja?

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Portugalis ei pea vaidluse lahendamiseks tingimata kohtusse pöörduma. On olemas alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid, nimelt:

• vahekohtukeskused,
• vahendusteenused,
• rahukohtunikud ja
• liigse võlakoormuse tugisüsteemid.

Selliste vaidluste lahendamist võimaldavate kohtuväliste meetodite väljatöötamise ja kasutuselevõtu eest vastutab vaidluste kohtuvälise lahendamise amet (Gabinete de Resolução Alternativa de Litígios – GRAL).

Teave vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite kasutamise kohta on kättesaadav järgmise lingi kaudu: http://www.dgpj.mj.pt/sections/gral.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Jah. Seaduse kohaselt tuleb kohtusse pöördumise õigust kasutada teatava aja jooksul, pärast mida see õigus kaob.

• Konfiskeerimise üldeeskirjad on sätestatud tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 332 ja artikli 327 lõikes 2.
• Konfiskeerimist käsitlevad erieeskirjad kehtivad järgmistel juhtudel:

a) vara tagasivõitmise hagi esitamise õigus (tsiviilseadustiku artikkel 618);

b) puudustega kauba müügi tühistamise hagid (tsiviilseadustiku artikkel 917);

c) annetuste tühistamise hagid (tsiviilseadustiku artikkel 976);

d) rendilepingu lõpetamise õigus (tsiviilseadustiku artikkel 1085);

e) hagid valduse säilitamiseks ja taastamiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1282);

f) abiellumislubaduse rikkumisega seotud hagid (tsiviilseadustiku artikkel 1595);

g) hagid abielu tühistamiseks tunnistajate puudumise tõttu (tsiviilseadustiku artikkel 1646);

h) isaduse vaidlustamise hagid (tsiviilseadustiku artiklid 1842 ja 1843);

i) pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagid (tsiviilseadustiku artikkel 2036);

j) hagid pärandvara vabalt käsutatavat osa ületavate kingituste suuruse vähendamiseks (tsiviilseadustiku artikkel 2178);

k) hagid testamentaarsete korraldustega seotud vaidluste lahendamiseks (tsiviilseadustiku artikkel 2248) ning

l) hagid testamendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks (tsiviilseadustiku artikkel 2308).

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Jah. Portugali kohtud on rahvusvaheliselt pädevad järgmistel juhtudel:

• kui menetluse saab algatada Portugali kohtus kooskõlas Portugali õigusaktides sätestatud normidega, mis käsitlevad Portugali kohtute territoriaalset pädevust;
• kui asjaolu, mis oli kohtumenetluse algatamise põhjuseks, või kohtumenetlusega seotud mis tahes asjaolu avaldus Portugali territooriumil;
• kui õigust, millele soovitakse tugineda, on võimalik teostada ainult Portugali territooriumil algatatud kohtumenetluses või kui hageja jaoks on keeruline algatada kohtumenetlust välisriigis, sest vaidluse eseme ja Portugali õigussüsteemi vahel on oluline isiklik või asjaõiguslik seos.

Portugali kohtute rahvusvahelise kohtualluvuse üldeeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artiklites 59, 62, 63 ja 94.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Sellele küsimusele üksikasjaliku vastuse saamiseks tutvuge selle veebisaidi Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema? käsitleva teabelehega.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Sellele küsimusele üksikasjaliku vastuse saamiseks tutvuge selle veebisaidi Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema? käsitleva teabelehega.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Üldjuhul võivad pooled ise kohtusse pöörduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 40 ja 58 osutatud juhtudel on kohustuslik advokaadi kasutamine.

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Üldjuhul esitatakse esialgne avaldus kohtule elektrooniliselt vastavalt 26. augusti 2009. aasta määruses nr 280/2013 sätestatud tingimustele: Kohtuasjade elektrooniline menetlemine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõikes 7 on sätestatud juhud, mil kohtule võib avalduse esitada ühel järgmistest viisidest:

• kättetoimetamine kohtukantseleisse;
• kättetoimetamine tähitud posti teel;
• kättetoimetamine faksi teel.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 133 on kohtumenetluses kasutatav keel portugali keel.

Välismaalased, keda on vaja Portugali kohtus ära kuulata, võivad kasutada muud keelt, kui nad ei räägi portugali keelt.

Menetlusdokumentide vorm: üldiselt võib menetlusdokumente koostada suuliselt või kirjalikult. Valitud meetod peaks olema selline, mis kõige paremini vastab kavandatud eesmärgile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 131).

Menetlusdokumentide kohtule esitamise viis: vt vastus küsimusele 7.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Jah, on. Lisaks liidu õigusaktides sätestatud vormidele on Portugalis täitetoimingute jaoks olemas ka spetsiaalsed vormid, mis on kättesaadavad Citiuse portaalis aadressil https://www.citius.mj.pt/portal/Artigos.aspx?CategoryId=24.

Siseriiklikus õiguses on sätestatud, et menetlusdokumendid võivad vastata pädeva asutuse kinnitatud vormidele; kohustuslikud on siiski ainult kohtukantselei dokumentide vormid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 131).

Toimik peab sisaldama alljärgnevat teavet.

• Esialgses taotluses peab taotluse esitaja

a) määrama kindlaks kohtu ja osakonna, kellele hagiavaldus esitatakse, ning märkima pooled, esitades nende nime ja elukoha või registrijärgse asukoha. Hageja (ning võimaluse korral teiste poolte) kohta tuleb esitada ka isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number, amet ja töökoht;

b) esitama nende õigusesindaja juriidilise aadressi;

c) märkima kohtuasja liigi;

d) esitama olulised asjaolud, mille tõttu hagi esitatakse, ning hagi aluseks olevad õiguslikud põhjused;

e) sõnastama taotluse;

f) märkima nõude summa;

g) määrama kohtukutse väljastamise eest vastutava täitevametniku või kohtukutse kättetoimetamise eest vastutava õigusesindaja.

• Hagi vaidlustamisel peab kostja

a) täpsustama konkreetse kohtuasja;

b) esitama hageja hagi vaidlustamise faktilised ja õiguslikud alused;

c) tooma välja peamised asjaolud, millel esitatud vastuväited põhinevad, ning

d) esitama tunnistajate nimekirja ja taotlema muus vormis tõendite kogumist; juhul kui kostja esitab vastuhagi ja hageja vastab sellele, lubatakse kostjal muuta oma algset tõendite kogumise taotlust.

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Jah, üldjuhul tuleb tasuda kohtukulud. Menetluskulud hõlmavad kohtukulusid, lõive ja menetlusosalise kulusid.

Kõige asjakohasemad menetluskulusid käsitlevad õigusnormid on peamiselt sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 145, 529, 530, 532 ja 533 ja menetluskulude määruses.

Kohtukulud tasutakse järgmistes etappides (menetluskulude määruse artikkel 14):

kohtuasjad, mille puhul on õigusesindaja määramine kohustuslik:

• kohtukulude esimene või ainus osamakse tuleb tasuda asjaomase menetlustoimingu ajaks;
• kui tuleb tasuda teine osamakse, tuleb seda teha 10 päeva jooksul alates lõplikust kohtuistungist teatamisest;

kohtuasjad, mille puhul ei ole õigusesindaja määramine kohustuslik:

• kui dokumendi esitab vahetult menetlusosaline, tuleb kohtukulud kohtumenetluse algatamise eest tasuda alles pärast sellise teate saatmist, milles on ette nähtud makse tegemise kümnepäevane tähtaeg ja makse tegemata jätmise korral kohaldatavad karistused.

Kohtukulude kalkulaator on kättesaadav järgmisel aadressil: http://justica.gov.pt/Servicos/Simulador-Taxas-de-justica.

Advokaaditasud arvatakse menetlusosalise kulude hulka ja need kannab kaotanud menetlusosaline vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 533.

Menetlusosalised, kellel on õigus kulude hüvitamisele, peavad saatma kohtule ja kohtuvaidluse kaotanud menetlusosalisele kohtumenetluse kulusid käsitleva määruse artiklis 25 sätestatud korras ja tähtajaks üksikasjaliku ja kirjeldava arve.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Jah, saate seda taotleda, eeldusel et vastate tasuta õigusabi saamise tingimustele.

29. juuli 2004. aasta seadus nr 34/2004, millega reguleeritakse juurdepääsu õigusele ja õigusemõistmisele, sätestab tasuta õigusabi taotlemise nõuded ja kehtestab asjakohase korra.

Tasuta õigusabi taotlus tuleb esitada Portugali sotsiaalkindlustusametile (Segurança Social).

Tasuta õigusabi taotluse vormi, kohaldatavad õigusaktid ja praktilise juhendi leiate järgmiselt aadressilt:

http://www.seg-social.pt/protecao-juridica.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Hagi loetakse ametlikult esitatuks esmase avalduse esitamise hetkel järgmiselt:

• kui avaldus esitatakse elektrooniliselt, loetakse see esitatuks saatmise kuupäeval;
• kui avaldus toimetatakse kätte kohtukantseleisse, loetakse see esitatuks kättetoimetamise päeval;
• kui avaldus on saadetud tähitud kirjaga, loetakse see esitatuks vastavasse postiregistrisse kandmise kuupäeval;
• kui avaldus esitatakse faksiga, loetakse see esitatuks saatmise kuupäeval.

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 259 ja 144)

Kohtukantselei ülesanne on võtta vajalikud meetmed kostja kohtusse kutsumiseks ja teavitada hagejat järgmisest:

• võetud meetmetest ja kui kohtukutset ei esitata, siis selle põhjustest;
• kostja vastuse esitamisest, kui kostja on seda teinud.

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 226 ja 575)

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Jah. Menetlusosalistel on õigus toimikut uurida ja sellega tutvuda. Selle teabe esitamise eest vastutab kohtukantselei (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 163).

Eelistungil (või teatises) määrab kohtunik pärast asjaomaste õigusesindajatega konsulteerimist kindlaks lõpliku kohtuistungi ajal tehtavad toimingud, istungite arvu ja nende eeldatava kestuse ning asjaomased kuupäevad (vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 591 ja 593).

Kohaldatavad õigusaktid

• Tsiviilseadustik
• Tsiviilkohtumenetluse seadustik
• Kohtuasjade elektrooniline menetlemine
• Menetluskulude määrus
• Juurdepääs õigusabile ja kohtumõistmisele

Hoiatus

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole kontaktpunktile ega kohtutele siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktide ja nende hilisemate muudatustega.