- 1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
- 2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
- 3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
- 4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
- 5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
- 6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
- 7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
- 8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
- 9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
- 10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
- 11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
- 12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
- 13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Leia sisu riikide kaupa
1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
Vaidlusi saab lahendada ka kohtusse pöördumata, kasutades lepitusmenetlust – vt teabeleht „Vahendus Hispaanias“.
Pooled võivad taotleda lepitust ka pärast seda, kui kohtumenetlus on algatatud.
2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
Kohtusse nõuete esitamise tähtajad on erinevad ja olenevad konkreetsest kohtuasjast. Tähtaegade, st aegumistähtaegade küsimus on õiguslikult keeruline ja kõige parem on pidada nõu advokaadi või õiguskaitse kättesaadavuse kohta teavet andva õiguskeskusega.
Üldjuhul on näiteks
- lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg viis aastat;
- lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg üks aasta.
3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
Kui otsustate lahendada vaidluse kohtus, peate pöörduma selle liikmesriigi kohtusse.
4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
Vt kohtualluvuse reeglid teabelehel „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?“.
Elukohapõhine:
kohtute kataloog (Directorio Juzgados)
5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
Vt kohtualluvuse reeglid teabelehel „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?“.
6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
Üldjuhul on Hispaanias kohtusse pöördumiseks vaja palgata:
- õigusesindaja (procurador) ja
- advokaat (abogado), kes teid kohtus esindab.
Neid ei ole vaja palgata järgmistel juhtudel:
- kui nõude summa ei ületa 2000 eurot;
- nõude esitamiseks eraldi kiirmenetluses, mida nimetatakse maksekäsumenetluseks (monitorio), tingimusel et esitate võla kohta dokumentaalsed tõendid. Neil juhtudel ei ole nõude suurus piiratud;
- enne menetluse algatamist kiireloomuliste meetmete kohaldamise taotlemiseks. See hõlmab ajutisi meetmeid tühistamis-, kooselu lõpetamise või lahutusmenetluses. Selliste meetmete eesmärk on rahuldada abikaasade ja nende laste kõige pakilisemad isiklikud ja rahalised vajadused, kui üks abikaasadest kavatseb algatada tühistamis-, kooselu lõpetamise või lahutusmenetluse (siiski on juristi vaja kasutada kirjalike dokumentide esitamise korral ja edasises menetluses).
7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
Hagiavalduse ja dokumendid võib esitada internetis:
üldine juurdepääsupunkt kohtule (Administración de Justicia).
Hagiavaldused ja dokumendid võib esitada ka asjaomase ringkonna keskkantseleisse (Juzgado Decano) või asjaomase asukoha kohtu kantseleisse. Sel juhul tegeleb nendega
- keskkantselei ja üldiste ühisteenuste eest vastutav kohtusekretär või
- kohtusekretäri järelevalve all tegutsev kantseleiametnik.
Kohtusekretärid ja nende määratud ametnikud saavad ainsana kinnitada hagiavalduste, menetluse algatamise dokumentide ja mis tahes muude kohustuslike tähtaegadega dokumentide esitamise kuupäeva ja kellaaega.
Tsiviil- või kaubandusnõudeid ei saa esitada ühelegi teisele avalik-õiguslikule asutusele, sealhulgas valvekohtule.
8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
Kohtumenetlustes tuleb põhimõtteliselt kasutada hispaania keelt. Neis autonoomsetes piirkondades (Kataloonia, Valencia, Baleaarid, Galicia ja Baskimaa), kus on oma keel, võib kasutada ka seda keelt.
Kõik teised menetlusosalised võivad nii kirjalikes dokumentides kui ka suulises menetluses kasutada kas hispaania keelt või selle autonoomse piirkonna keelt, kus menetlus toimub. Kui üks menetlusosalistest ei valda autonoomse piirkonna keelt, määrab kohus tõlgi, kes tagab tõlke hispaania keelde. Tõlk määratakse seaduses ettenähtud juhtudel või kaitseõiguste rikkumisele tugineva isiku taotlusel. Kui keegi peale poole annab ütlusi muus keeles, kuna ta ei valda hispaania või autonoomse piirkonna keelt, vastutab tõlgi tagamise eest neile tõenditele tuginev pool.
Menetluse algatamiseks tuleb alati esitada kirjalik hagiavaldus (demanda). Kui nõude suurus jääb alla 2000 euro, piisab lihtsast kirjalikust dokumendist. See peab sisaldama järgmist teavet:
- hageja isikuandmed ja aadress ning teise poole isikuandmed ja aadress, kui need on teada, ja
- mida hageja täpselt teiselt poolelt nõuab.
Isikud, kes procurador'i ei palka, võivad valida, kas suhelda kohtuga elektrooniliselt või mitte. Nad võivad valitud suhtlusmeetodit igal ajal muuta.
Üldine juurdepääsupunkt kohtule
Kõik õiguspraktikud peavad nii algse hagiavalduse kui ka hilisemate hagiavaldusega seotud dokumentide ja muude dokumentide esitamiseks kasutama kohtuelektroonilisi või kaugesitamissüsteeme, et tagada esitatud dokumentide ehtsus, samuti kõikide dokumentide saatmise ja kättesaamise ning saatmise ja kättesaamise kuupäeva usaldusväärne registreerimine.
Kohtutega peavad elektrooniliselt suhtlema ka järgmised organisatsioonid ja isikud:
- juriidilised isikud;
- iseseisva õigusvõimeta üksused;
- spetsialistid, kes peavad kutsetegevusega tegelemiseks kuuluma kutseorganisatsiooni, oma kutsetegevuse käigus tehtavate toimingute ja kohtuga toimuva suhtluse raames;
- notarid ja registripidajad;
- huvitatud poole esindajad, kes on kohustatud kohtutega elektroonilisel teel suhtlema, ning
- ametiisikud oma ametiülesannete täitmise käigus tehtavate toimingute ja suhtluse raames.
9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
Standardvormid ja trükitud dokumendid on olemas nende nõuete esitamiseks, mille suurus ei ületa 2000 eurot, ja ka maksekäsumenetluseks nimetatavas erimenetluses esitatavate rahaliste nõuete jaoks. Maksekäsumenetluse nõudele ei ole kehtestatud ülemmäära, kuid võla kohta tuleb esitada dokumentaalsed tõendid.
Need vormid (koos koostamisjuhenditega) on kättesaadavad järgmistel veebilehtedel:
suulised kohtumenetlused (Juicio Verbal) (väiksemate nõuete korral)
maksemenetlus (Juicio Monitorio) (erimenetluse korral)
Need on üldsusele kättesaadavad ka kohtute keskkantseleis ja iga kohturingkonna ühise menetlusteenistuse büroos.
Kui nõude suurus ei ületa 2000 eurot, on see väga lihtne dokument. See peab sisaldama ainult hageja isikuandmeid, teise poole isikuandmeid (kui need on teada) ja hageja nõude täpset kirjeldust.
Kui nõude suurus on üle 2000 euro, on dokument keerukam ja selle peab koostama advokaat, sest see peab sisaldama ka juhtumi faktiliste asjaolude kirjeldust, hagi õiguslikku alust ning dokumentide ja muude esitatud tõendite korrektset loetelu.
Mõlemal juhul tuleb algsele hagiavaldusele lisada kõik hagi toetavad dokumentaalsed tõendid ning eksperdiarvamused või muud asjaga seotud tõendid. Üldiselt ei saa neid dokumente hiljem esitada, välja arvatud väga erandlikel juhtudel.
10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
Üksikisikud ei pea riigilõivu tasuma.
Juriidilised isikud (äriühingud, sihtasutused, ühingud) peavad tasuma riigilõivu tsiviil-, kaubandus- või halduskohtusse esitatavalt hagiavalduselt ning sotsiaalkohtu otsuse edasikaebamisel. Kriminaalkohtutes ei tule riigilõivu tasuda. Lisateave:
kohtulõivud (Tasas judiciales)
Kataloonia autonoomses piirkonnas peavad juriidilised isikud tasuma riigilõivu (kuid üksikisikud mitte):
Kataloonia autonoomne piirkond (Comunidad Autónoma de Cataluña). Lõiv
Advokaaditasudele ei ole kehtestatud standardmäärasid. Nii tasude suurus kui ka makseviis määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel kliendiga.
Procurador'ide tasu puhul kehtib standardmäär.
Procurador'ide tasu (Arancel Procuradores) (standardmäär)
Õiguspraktikud küsivad tavaliselt esialgsete kulude katmiseks ettemaksu, arvates hiljem selle kogutasust maha. Menetlus jaguneb etappideks ja õiguspraktikud võivad nõuda oma klientidelt kogutasu teatava osa tasumist iga etapi alguses.
Õiguspraktikud ei nõua tavaliselt kogu tasu maksmist enne kohtuasja menetluse lõppu.
11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
Isikutel, kes suudavad tõendada, et neil ei ole kohtusse pöördumiseks rahalisi vahendeid, on õigus saada menetlusabi.
Menetlusabi (Justicia Gratuita) (justiitsministeerium)
Isikute rahaliste vahendite hindamiseks kasutatakse indeksit nimega IPREM (indicador público de renta de efectos múltiples, üldine riiklik sissetulekuindeks).
Isikul puuduvad kohtusse pöördumiseks rahalised vahendid, kui tema leibkonna kõikidest allikatest saadav aastasissetulek ei ületa
- üheliikmelisse leibkonda kuuluvate isikute puhul kahekordset hagiavalduse esitamise ajal kohaldatavat IPREMi;
- vähem kui neljaliikmelisse leibkonda kuuluvate isikute puhul kahe ja poole kordset hagiavalduse esitamise ajal kohaldatavat IPREMi;
- vähemalt neljaliikmelisse leibkonda kuuluvate isikute puhul kolmekordset IPREMi.
2023. aastal on aastane IPREM 7200,00 eurot (12 osamaksena).
Menetlusabi võivad saada ka teatavat liiki mittetulundusühendused.
12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
Hagiavaldus arvatakse ametlikult esitatuks alates selle esitamise kuupäevast, kui see on esitatud kohtukantseleisse ja kui on tehtud määrus hagi menetlusse võtmise kohta, olles eelnevalt veendunud, et asi kuulub asjaomase kohtu pädevusse.
Kohtu otsusest võtta hagi menetlusse ja kõikidest järgnevatest otsustest teavitab teid teie procurador, kui olete ta palganud. Kui procurador'i ei ole vaja palgata, teavitatakse teid otse, saates tähitud kirja hagiavalduses esitatud aadressil.
Kui hagiavalduses on puudusi, mille tõttu ei saa seda menetlusse võtta, annab kohus teile aega puudused kõrvaldada. Kui puudusi ei saa kõrvaldada, teavitab kohtusekretär kohtunikku, kes otsustab, kas võtta hagi menetlusse või mitte.
13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Pooli teavitatakse viivitamata kõigist menetlusetappidest või -toimingutest kas otse või nende procurador'i kaudu, kui see on neil palgatud.
Üldjuhul ei ole menetlustel kindlaksmääratud ajakava, kuid on tähtajad, millest tuleb kinni pidada.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.