Kuidas algatada kohtuasja?

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Vaidlusi saab lahendada ka kohtusse pöördumata, kasutades lepitusmenetlust – vt teabeleht Vahendus liikmesriikides – Hispaania.

Pooled võivad taotleda lepitust ka pärast seda, kui kohtumenetlus on algatatud.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Kohtusse nõuete esitamise tähtajad on erinevad ja olenevad konkreetsest kohtuasjast. Tähtaegade, st aegumistähtaegade küsimus on õiguslikult keeruline ja kõige parem on pidada nõu advokaadi või õiguskaitse kättesaadavuse kohta teavet andva õiguskeskusega.

Üldjuhul on näiteks

1. lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg viis aastat;
2. lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg üks aasta.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Kui otsustate lahendada vaidluse kohtus, peate pöörduma selle liikmesriigi kohtusse.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Vt kohtualluvuse reeglid teabelehel Kohtualluvus – Hispaania.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt kohtualluvuse reeglid teabelehel Kohtualluvus – Hispaania.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Üldjuhul on Hispaanias kohtusse pöördumiseks vaja palgata:

1. õigusesindaja (procurador) ja
2. advokaat, kes teid kohtus esindab.

Neid ei ole vaja palgata järgmistel juhtudel:

1. kui nõude summa ei ületa 2000 eurot;
2. avalduse esitamiseks eraldi kiirmenetluses, mida nimetatakse maksekäsumenetluseks (monitorio), tingimusel et esitate võla kohta dokumentaalsed tõendid. Neil juhtudel ei ole nõude suurus piiratud;
3. kiireloomuliste meetmete kohaldamise taotlemiseks enne menetluse algatamist. See hõlmab ajutisi meetmeid tühistamis-, kooselu lõpetamise või lahutusmenetluses. Meetmete eesmärk on rahuldada abikaasade ja nende laste kõige pakilisemad isiklikud ja rahalised vajadused, kui üks abikaasadest kavatseb algatada tühistamis-, kooselu lõpetamise või lahutusmenetluse (õiguspraktikuid on vaja kasutada kirjalike dokumentide esitamise korral ja edasises menetluses).

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Hagiavaldus tuleb esitada asjaomase kohtu kantseleisse. Hagiavaldustega tegeleb

1. kantselei ja üldiste ühisteenuste eest vastutav kohtusekretär või
2. kohtusekretäri järelevalve all ja vastutusel tegutsema määratud kantseleiametnik.

Kohtusekretärid ja nende määratud ametnikud saavad ainsana kinnitada hagiavalduste, menetluse algatamise dokumentide ja mis tahes muude kohustuslike tähtaegadega dokumentide esitamise kuupäeva ja kellaaega.

Tsiviil- või kaubandusnõudeid ei saa esitada ühelegi teisele avalik-õiguslikule asutusele, sealhulgas valvekohtule.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Kohtumenetlustes tuleb põhimõtteliselt kasutada hispaania keelt. Neis autonoomsetes piirkondades (Kataloonia, Valencia, Baleaarid, Galicia ja Baskimaa), kus on oma keel, võib kasutada ka seda keelt.

Kõik teised menetlusosalised võivad nii kirjalikes dokumentides kui ka suulises menetluses kasutada kas hispaania keelt või selle autonoomse piirkonna keelt, kus menetlus toimub. Kui üks menetlusosalistest ei valda autonoomse piirkonna keelt, määrab kohus tõlgi, kes tagab tõlke hispaania keelde. Tõlk määratakse seaduses ettenähtud juhtudel või kaitseõiguste rikkumisele tugineva isiku taotlusel. Kui keegi peale poole annab ütlusi muus keeles, kuna ta ei valda hispaania või autonoomse piirkonna keelt, vastutab tõlgi tagamise eest neile tõenditele tuginev pool.

Menetluse algatamiseks tuleb alati esitada kirjalik hagiavaldus (demanda). Kui nõude suurus jääb alla 2000 euro, piisab lihtsast kirjalikust dokumendist. See peab sisaldama järgmist teavet:

1. hageja isikuandmed ja aadress ning teise poole isikuandmed ja aadress, kui need on teada, ning
2. mida hageja täpselt teiselt poolelt nõuab.

Isikud, kes õigusesindajat ei palka, võivad valida, kas suhelda kohtuga elektrooniliselt või mitte. Nad võivad valitud suhtlusmeetodit igal ajal muuta.

Kõik õiguspraktikud peavad nii algse hagiavalduse kui ka hilisemate nõudega seotud dokumentide ning muude dokumentide esitamiseks kasutama kohtute elektroonilisi või kaugesitamissüsteeme, et tagada esitatud dokumentide ehtsus, samuti kõikide dokumentide saatmise ja kättesaamise ning saatmise ja kättesaamise kuupäeva usaldusväärne registreerimine.

Kohtuga peavad elektrooniliselt suhtlema ka järgmised organisatsioonid ja isikud:

1. juriidilised isikud;
2. iseseisva õigusvõimeta üksused;
3. spetsialistid, kes peavad kutsetegevusega tegelemiseks kuuluma kutseorganisatsiooni, oma kutsetegevuse käigus tehtavate toimingute ja kohtuga toimuva suhtluse raames;
4. notarid ja registripidajad;
5. huvitatud poole esindajad, kes on kohustatud kohtutega elektroonilisel teel suhtlema, ning
6. ametiisikud oma ametiülesannete täitmise käigus tehtavate toimingute ja suhtluse raames.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Standardvormid ja trükitud dokumendid on olemas nende nõuete esitamiseks, mille suurus ei ületa 2000 eurot, ja ka maksekäsumenetluseks nimetatavas erimenetluses esitatavate rahaliste nõuete jaoks. Maksekäsumenetluse nõudele ei ole kehtestatud ülemmäära, kuid võla kohta tuleb esitada dokumentaalsed tõendid.

Need vormid (koos koostamisjuhenditega) on kättesaadavad järgmistel veebilehtedel:

Juicio-Verbal (väiksemate nõuete korral);

Juicio Monitorio (erimenetluse korral).

Need on üldsusele kättesaadavad ka kohtukantseleides ja iga kohturingkonna keskteenistustes.

Kui nõude suurus ei ületa 2000 eurot, on see väga lihtne dokument. See peab sisaldama ainult hageja isikuandmeid, teise poole isikuandmeid (kui need on teada) ja hageja nõude täpset kirjeldust.

Kui nõude suurus on üle 2000 euro, on dokument keerukam ja selle peab koostama advokaat, sest see peab sisaldama ka juhtumi faktiliste asjaolude kirjeldust, nõude õiguslikku alust ning dokumentide ja muude esitatud tõendite korrektset loetelu.

Mõlemal juhul tuleb algsele hagiavaldusele lisada kõik nõuet toetavad dokumentaalsed tõendid ning eksperdiarvamused või muud asjaga seotud tõendid. Üldiselt ei saa neid dokumente hiljem esitada, välja arvatud väga erandlikel juhtudel.

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Üksikisikud ei pea riigilõivu tasuma.

Juriidilised isikud (äriühingud, sihtasutused, ühendused) peavad tasuma riigilõivu tsiviil-, kaubandus- või halduskohtusse esitatavalt hagilt ning sotsiaalkohtu otsuse edasikaebamisel. Kriminaalkohtutes ei tule riigilõivu tasuda. Lisateave:

Tasas judiciales (riigilõivud).

Kataloonia autonoomses piirkonnas peavad juriidilised isikud tasuma riigilõivu (kuid üksikisikud mitte):

Comunidad Autónoma de Cataluña - Tasa (Kataloonia autonoomne piirkond. Lõivud).

Advokaaditasudele ei ole kehtestatud standardmäärasid. Nii tasude suurus kui ka makseviis määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel kliendiga.

Õigusesindajate tasu puhul kehtib standardmäär.

Arancel Procuradores (standardmäär).

Õiguspraktikud küsivad tavaliselt esialgsete kulude katmiseks ettemaksu, arvates hiljem selle kogutasust maha. Menetlus jaguneb etappideks ja õiguspraktikud võivad nõuda oma klientidelt kogutasu teatava osa tasumist iga etapi alguses.

Õiguspraktikud ei nõua tavaliselt kogu tasu maksmist enne kohtuasja menetluse lõppu.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Isikutel, kes suudavad tõendada, et neil ei ole kohtusse pöördumiseks rahalisi vahendeid, on õigus saada menetlusabi.

Justicia Gratuita (menetlusabi, justiitsministeerium)

Isikute rahaliste vahendite hindamiseks kasutatakse indeksit nimega IPREM (üldine riiklik sissetulekuindeks).

Isikul puuduvad kohtusse pöördumiseks rahalised vahendid, kui tema leibkonna kõikidest allikatest saadav aastasissetulek ei ületa

1. üheliikmelisse leibkonda kuuluvate isikute puhul kahekordset hagiavalduse esitamise ajal kohaldatavat IPREMi;
2. vähem kui neljaliikmelisse leibkonda kuuluvate isikute puhul kahe ja poole kordset hagiavalduse esitamise ajal kohaldatavat IPREMi;
3. vähemalt neljaliikmelisse leibkonda kuuluvate isikute puhul kolmekordset IPREMi.

2021. aastal on aastane IPREM 6 778,80 eurot (12 osamaksena).

Menetlusabi võivad saada ka teatavat liiki mittetulundusühendused.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Hagiavaldus arvatakse ametlikult esitatuks alates selle esitamise kuupäevast, kui see on esitatud kohtukantseleisse ja kui on tehtud määrus hagi menetlusse võtmise kohta, olles eelnevalt veendunud, et asi kuulub asjaomase kohtu pädevusse.

Kohtu otsusest võtta hagi menetlusse ja kõikidest järgnevatest otsustest teavitab teid teie õigusesindaja, kui olete ta palganud. Kui õigusesindajat ei ole vaja palgata, teavitatakse teid otse, saates tähitud kirja hagiavalduses esitatud aadressil.

Kui hagiavalduses on puudusi, mille tõttu ei saa seda menetlusse võtta, annab kohus teile aega puudused kõrvaldada. Kui puudusi ei saa kõrvaldada, teavitab kohtusekretär kohtunikku, kes otsustab, kas võtta hagi menetlusse või mitte.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Pooli teavitatakse viivitamata kõigist menetlusetappidest või -toimingutest kas otse või nende õigusesindaja kaudu, kui see on neil palgatud.

Üldjuhul ei ole menetlustel kindlaksmääratud ajakava, kuid on tähtaegu, mida tuleb järgida.