- 1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
- 2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
- 3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
- 4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
- 5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
- 6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
- 7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
- 8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
- 9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
- 10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
- 11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
- 12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
- 13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Leia sisu riikide kaupa
1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
Enne kohtu poole pöördumist võib olla mõttekam kasutada vaidluste alternatiivse lahendamise viise, näiteks vahendust.
2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
Mõnel juhul on olemas sätted, mille kohaselt peab kohtuasja algatama teatava aja jooksul. Vastasel korral võib olla liiga hilja nõuda näiteks võla maksmist. Kohtuasja algatamiseks ette nähtud tähtaeg varieerub sõltuvalt asja liigist. Kohtuasja algatamiseks ette nähtud tähtajaga seotud küsimustele saavad vastata näiteks õigusnõustajad või tarbijaküsimuste valdkonna nõustajad.
3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
Kohtute pädevuse kohta leiate teavet siit.
4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
Teie elukoht, vastaspoole elukoht ja muud tegurid võivad olla tähtsad selle kindlaksmääramisel, kus kohtuasi tuleb algatada. Lisateavet leiate siit.
5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
Kohtuasja laad, nõude summa ja muud asjaolud võivad olla tähtsad selle kindlaksmääramisel, millisele kohtule hagiavaldus tuleb esitada. Lisateavet leiate siit.
6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
Füüsilised isikud võivad esitada kohtule hagi omal algatusel. Seega puudub Rootsis nõue, et hageja peab kasutama õigusesindajat või advokaati. Samuti ei ole Rootsis n‑ö advokaatide monopoli, s.t õigusesindaja või -nõustaja ei pea olema advokaat.
Kokkuvõttes võib öelda, et kohtuasja on võimalik algatada isikul endal ilma advokaati palkamata.
7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
Hagiavaldus tuleb esitada kohtule. Selle võib ise toimetada kohtu kantseleisse, panna kohtu kirja- või postkasti, anda kohtuametniku kätte või saata kohtusse posti teel.
8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
Rootsis on kohtumenetluse keel rootsi keel. Hagiavaldus tuleb seega koostada kirjalikult rootsi keeles. Kui esitatakse muukeelne dokument, võib kohus mõnel juhul siiski anda poolele korralduse lasta see tõlkida. Mõnel erandjuhul võib kohus dokumendi ise ära tõlkida.
Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Juhul kui avaldus ei ole omakäeliselt allkirjastatud, vaid see esitatakse näiteks faksi või e-kirja teel, peab kohus nõudma, et avaldus kinnitataks allkirjastatud originaaldokumendi esitamisega. Kui sellist kinnitust ei esitata, lükatakse hagiavaldus tagasi.
9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
Puuduvad nõuded selle kohta, et kohtuasja algatamiseks peab kasutama spetsiaalseid vorme. Olemas on tsiviilhagi avalduse vorm, mida võib kasutada olenemata sellest, kui suur on vaidlusaluse nõude summa. Vorm on kättesaadav Rootsi Riikliku Kohtute Ameti (Domstolsverket) veebisaidil rootsi ja inglise keeles.
Hagiavaldus peab sisaldama teavet vaidluse poolte, nõude sisu ja nõude aluste kohta ning selle kohta, millistele tõenditele tuginetakse ja mida iga tõendiga soovitakse tõendada; samuti teavet nende asjaolude kohta, mille alusel on asjaomane kohus pädev asja arutama.
Kirjalikud tõendid, millele tuginetakse, tuleks esitada koos hagiavaldusega.
Juhul kui hagiavaldus on mittetäielik, peab kohus küsima lisateavet. Kui sellist lisateavet ei esitata, lükatakse hagiavaldus tagasi.
10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
Hageja peab tsiviilasjadega seoses maksma hagiavalduse esitamise tasu. See tasu makstakse sellele piirkonnakohtule (tingsrätt), kellele hagiavaldus esitatakse. Praegu on avalduse esitamise tasu suurus 450 Rootsi krooni (umbes 50 eurot). Kui avalduse esitamise tasu ära ei maksta, saadab kohus hagejale ettekirjutuse maksekohustuse täitmiseks. Kui makset sellegipoolest ei tehta, lükatakse hagiavaldus tagasi.
Advokaatidele makstavaid tasusid käsitlevad küsimused lahendatakse kliendi ja advokaadi vahel. See on tavaks nii seoses ettemaksu taotlustega kui ka juba tehtud töö eest arvete esitamisega. Õigusabi andmine on reguleeritud erieeskirjadega.
11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
Lisateavet leiate siit.
12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
Rootsis loetakse kohtuasi algatatuks sellel kuupäeval, mil kohus saab hagiavalduse. Hagiavaldus loetakse kohtusse saabunuks sellel kuupäeval, mil kohus või nõuetekohaselt volitatud kohtuametnik saab kätte dokumendid või dokumente sisaldava makstud postisaadetise teate.
Kui võib eeldada, et dokumendid või nende saabumise teade anti kohtu kantseleile üle või sorteeriti kohtu jaoks postkontoris välja teataval kuupäeval, käsitatakse seda nii, nagu oleks kohus dokumendid saanud sellel kuupäeval, tingimusel et need anti nõuetekohaselt volitatud ametnikule üle järgmisel tööpäeval.
Hagejale ei saadeta automaatselt mingit kinnitust selle kohta, et hagiavaldus on nõuetekohaselt esitatud. Teavet on selle kohta siiski võimalik saada kohtuga näiteks telefoni teel ühendust võttes.
13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Rootsi kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) kohaselt peaks kohus koostama ajakava asja võimalikult kiireks menetlemiseks. Mõnel juhul ei pruugi ajakava koostamine olla siiski mõttekas. Enamikul juhtudel ei ole ajakava põhjust koostada enne, kui on saadud kaitseväide.
Alati on võimalik saada teavet pooleliolevate kohtumenetluste kohta, kui võtta kohtuga ühendust näiteks telefoni teel.
Lingid
Justiitsministeerium (Justitiedepartementet)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.