Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus

Läti

Sisu koostaja:
Läti

PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Läti

Brussels I recast


*kohustuslikud andmed

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Kolmanda isiku osalemine tsiviilkohtumenetluses on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) artiklitega 78–81. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 78 lõike 1 järgi võib kolmandaks isikuks tsiviilkohtumenetluses olla füüsiline või juriidiline isik, kelle õigusi või kohustusi ühe menetluse poole suhtes võib kohtuasjas tehtud otsus puudutada. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise eesmärk on aidata kaasa kohtuasja asjaolude põhjalikule selgitamisele ja tagada menetluse tõhusus, võimaldades kolmandal isikul anda selgitusi ja esitada oma seisukoht esitatud väidete kohta. Kui isik, kes oleks võinud astuda menetlusse kolmanda isikuna, seda ei tee, ei võta see temalt õigust seista oma huvide eest muul viisil või eraldi hagis. Siiski tuleb arvestada sellega, et kolmanda isiku astumine menetlusse võib mõjutada algse nõude lahendamise viisi. See on oluline näiteks järgneva hagi menetlemisel, sest Läti tsiviilkohtumenetluse normide järgi vaadatakse hilisem nõue läbi alles pärast nõude lahendamist põhimenetluses ning kohus ei vaata uuesti läbi põhimenetluses nõude kohta tehtud otsuse aluseks olevaid asjaolusid.

Kolmandatel isikutel võib lasta menetlusse astuda kuni sisulise menetluse lõppemiseni esimese astme kohtus. Neid võidakse kutsuda menetluses osalema ka ühe poole või prokuröri taotlusel. Vastavalt kolmandate isikute huvide laadile ja tasemele eristatakse a) iseseisva nõudega kolmandaid isikuid ja b) iseseisva nõudeta kolmandaid isikuid.

Kolmandad isikud, kellel on vaidlusaluse eseme suhtes iseseisev nõue, saavad astuda menetlusse ja nende nõue on põhimõtteliselt suunatud nii kostja kui ka hageja vastu. Neil on hageja õigused ja kohustused (vt tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 79). Iseseisva nõudega kolmanda isiku positsioon erineb hageja poolel sekkunud kolmanda isiku või kaashageja positsioonist, sest nende poolte nõuded ei ole suunatud üksteise vastu, samas kui kolmanda isiku nõude rahuldamine välistaks põhimõtteliselt hageja nõude rahuldamise.

Kolmandad isikud, kel ei ole vaidlusaluse eseme suhtes iseseisvat nõuet, võivad astuda menetlusse kas hageja või kostja poolel, kui kohtuasjas tehtud otsus võib puudutada menetlusse astuja õigusi või kohustusi ühe vaidluse poole ees. Iseseisva nõudeta kolmandatel isikutel on menetluse poole menetlusõigused ja -kohustused, välja arvatud see, et nad ei saa muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada nõuet, loobuda hagist, nõuet õigeks võtta, sõlmida kokkuleppeid ega nõuda kohtulahendi sundtäitmist. Kolmandate isikute kaasamise avaldustes ja avaldustes, millega kolmandad isikud taotlevad menetlusse astumist kas hageja või kostja poolel, tuleb kolmanda isiku kaasamise või menetlusse astumise vajadust põhistada (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 80). Iseseisva nõudeta kolmandad isikud astuvad tavaliselt menetlusse asjades, mis võivad tuua kaasa regressihagi esitamise nende vastu, või seotud kohtuasjadega, või juhtudel, kui kolmas isik ise võib olenevalt põhimenetluse tulemusest esitada hagi.

Seepärast tuleneb tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitest 78–81, et lahend asjas, millesse on kaasatud kolmas isik, on tema suhtes õiguslikult siduv ja täidetav (või kolmas isik võib nõuda lahendi sundtäitmist) ainult juhul, kui kolmas isik on menetluses esitanud iseseisva nõude. Kohtulahendil on kolmanda isiku suhtes õiguslikud tagajärjed igal juhul selles mõttes, et selles lahendis tuvastatud asjaolud on siduvad seoses nõudega, mis esitatakse põhimenetlusele järgnevas menetluses.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Kohtuotsused ja kohtuvälised otsused on täitmisele pööratavad pärast nende jõustumist, välja arvatud juhul, kui need on seaduse või kohtuotsuse alusel viivitamata täidetavad. Kui kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks on määratud tähtaeg, kuid kohtuotsust ei ole täidetud, koostab kohus täitedokumendi pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Volitatud kohtutäituril (zvērināts tiesu izpildītājs) on õigus võtta täitedokumendi alusel täitemeetmeid.

Täitedokumendi annab taotluse esitaja taotluse korral kohus, kus asi läbi vaadatakse. Ühe kohtuotsuse kohta antakse üks täitedokument. Kui kohtuotsus tuleb täita eri kohtades, kui selle mõni osa on viivitamata täidetav või kui kohtuotsus on tehtud mitme hageja või mitme kostja kasuks, annab kohus täitmisele pööramist taotleva poole taotlusel mitu täitedokumenti. Kui antakse mitu täitedokumenti, märgitakse neist igaühes täpselt täitekoht või selle kohtuotsuse osa, mis tuleb selle täitedokumendi alusel täita, kuid solidaarse sissenõudmise korral märgitakse ka kostja nimi, kelle suhtes täitmist selle täitedokumendi alusel taotletakse.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Lätis rajooni-/linnakohtud (rajona (pilsētas) tiesa), kelle tööpiirkonnas otsused tuleb täita.

Tunnustamise taotlus või tunnustamisest keeldumise taotlus (artikli 36 lõige 2 ja artikkel 45) tuleb esitada selle rajooni-/linnakohtule, kelle tööpiirkonnas tehtud kohtuotsus täidetakse, või rajooni-/linnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja deklareeritud elukoht. Kui aga elukohta ei ole deklareeritud, esitatakse taotlus kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht või kus on tema registrijärgne asukoht.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Lätis regionaalne kohus (apgabaltiesa) selle rajooni-/linnakohtu kaudu, kelle lahendit vaidlustatakse.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Ei kohaldata.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Lätis:

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 27 lõige 2 – juhul kui kostja elukoht ei ole teada või kostjal puudub alaline elukoht Lätis, võib hagi esitada kohtusse, mille tööpiirkonnas asub kostja kinnisasi, või kostja viimase teadaoleva elukoha järgsesse kohtusse;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 3 – isikukahjust tuleneva hagi võib õigustatud isik esitada oma deklareeritud elukoha järgi või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 5 – vara tagastamise või selle väärtuse hüvitamise hagi võib esitada hageja deklareeritud elukoha järgi;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 6 – merinõudest tuleneva hagi võib esitada kostja laeva arestimise koha järgi;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 9 – töösuhtest tuleneva hagi võib töötaja esitada oma deklareeritud elukoha või töötamise koha järgi.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 640 on taotluse lahendamise kohta ette nähtud, et otsuse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta või sellekohase taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb kohtunik ainuisikuliselt, võttes aluseks esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumendid, 10 päeva jooksul taotluse esitamisest. Pooli kohale ei kutsuta.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 11. novembril 1992 allakirjutatud Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline õigusabi ja õigussuhete leping.
  • 23. veebruaril 1994 allakirjutatud Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades.
Viimati uuendatud: 04/10/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.