Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus

Poola

Sisu koostaja:
Poola

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1. Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Poolas reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 84 ja 85. Poola keeles tähistatakse seda mõistet sõnaga „przypozwanie“. See tähendab, et poolel on võimalik kutsuda tulevast vastaspoolt menetlusega ühinema, kuna otsus, mis on poole jaoks ebasoodne, võib kaasa tuua kolmanda isiku nõude (mis tuleneb näiteks garantiilepingust) esitamise poole vastu. Sel eesmärgil esitab pool avalduse, mis toimetatakse kätte kolmandale isikule, kes võib seejärel teatada, et ühineb kohtuasjaga menetlusse astujana.

2. Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise teade ei tee isikust, kellele taotlus esitatakse, automaatselt poolelioleva menetluse poolt. Kolmas isik osaleb menetluses menetlusse astujana (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 76–78). Poolte kokkuleppel võib menetlusse astuv pool astuda selle poole asemele, kellega ta on ühinenud. Kohtuotsusel on otsene mõju (kuid kolmanda isiku kaasamise korral ainult juhul, kui see on kooskõlas vaidlustatud suhte iseloomu või asjaomase õigusnormiga).

3. Kas põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul on siduv mõju?

Kui kolmas isik vastavale taotlusele vaatamata menetlusega ei ühine, kaotab ta võimaluse väita mis tahes järgnevas menetluses, et esimeses menetluses on eksitud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82 koostoimes artikliga 85).

4. Kas tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid, on siduv mõju?

Kolmanda isiku kaasamise teate esitamine ja osalema kutsumine on ka kolmanda isiku huvides, kuna see võib aidata saavutada positiivset tulemust, mis võib muuta järgneva menetluse üleliigseks.

5. Kas kolmanda isiku kaasamine jõustub sõltumata sellest, kas kolmas isik astus põhimenetlusse või mitte?

Kui kolmas isik vastavale taotlusele vaatamata menetlusega ei ühine, kaotab ta võimaluse väita mis tahes järgnevas menetluses, et esimeses menetluses on eksitud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82 koostoimes artikliga 85).

6. Kas kolmanda isiku kaasamine mõjutab kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahelist suhet?

Kui isik, kellelt seda taotleti, menetlusega ühineb, saab temast menetlusse astuv pool ja ta võib poolte kokkuleppel astuda selle poole asemele, kellega ta on ühinenud.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Artikkel 74 – täitmist käsitlevate siseriiklike normide ja menetluste kirjelduse leiab teabelehelt Procedury służące wykonaniu orzeczenia (kohtuotsuse täitmise menetlus).

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Võlgniku alalise elu- või asukoha või registreeritud asukoha järgne piirkonnakohus [sąd okręgowy] või sellise kohtu puudumisel piirkonnakohus, kelle tööpiirkonnas täitmist taotletakse või täitmine toimub.

Tunnustamisest keeldumise taotluse korral

Piirkonnakohus [sąd okręgowy], kelle territoriaalsesse pädevusse otsustatud kohtuasi kuulub või kelle tööpiirkonnas asub pädev kohalik kohus [sąd rejonowy], või selle puudumisel Varssavi piirkonnakohus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Apellatsioonikohus [sąd apelacyjny] piirkonnakohtu [sąd okręgowy] kaudu.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Ülemkohus [Sąd Najwyższy] apellatsioonikohtu [sąd apelacyjny] kaudu.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 11037 lõige 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1110, kuivõrd nende alusel määratakse Poola kohtute pädevus eranditult ühe järgmise hagejat puudutava asjaolu alusel: Poola kodakondsus, alaline elu- või asukoht, harilik viibimiskoht või registrijärgne asukoht Poolas.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 84 ja 85.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 6. märtsil 1959 Budapestis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • 6. veebruaril 1960 Varssavis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; praegu jõus Poola ja Sloveenia ning Poola ja Horvaatia vahel;
  • 4. detsembril 1961 Varssavis allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • 11. detsembril 1963 Viinis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon tsiviilasjades vastastikuste suhete ja dokumentide kohta;
  • 24. oktoobril 1979 Ateenas allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 21. detsembril 1987 Varssavis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, mis on jätkuvalt jõus Poola ja Tšehhi Vabariigi ning Poola ja Slovakkia vahel;
  • 28. aprillil 1989 Varssavis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviilasjades ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades;
  • 26. jaanuaril 1993 Varssavis allakirjutatud Poola Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
  • 23. veebruaril 1994 Riias allakirjutatud Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
  • 14. novembril 1996 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline konventsioon õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 27. novembril 1998 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades;
  • 15. mail 1999 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades.
Viimati uuendatud: 23/09/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.